KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-3741 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangu

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
4. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
5. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Pärast 19.06.2018 otsuse tegemist tsiviilasjas 2-18-5758 on hagejale sündinud veel kaks last – XX.XX.XXXX H ja XX.XX.XXXX X. Seega on hagejal täiendavalt kahe lapse ülalpidamiskohustus, mida tal tsiviilasjas 2-18-5758 tehtud otsuse tegemise ajal ei olnud.
6. Hageja on laste ülalpidamisega seonduvalt selgitanud järgmist: hageja tasub kostjale elatist 292 eurot kuus ja kustutab ka tekkinud võlga; poeg Vle tasub hageja kokkuleppe alusel igakuiselt elatist 200 eurot kuus ja kustutab ka tekkinud võlga; poeg H ülalpidamiseks kulub hagejal 300 eurot kuus (millest 80 eurot katab hageja lapsetoetusega) ning kuna pojal on sagedased terviseprobleemid, siis sellega kaasnevad täiendavad väljaminekud. Poeg X 5 sündis XX.XX.XXXX. Tema ülalpidamisega seonduva kulu suurust ei ole hageja välja toonud.
7. Kohtutäituri tõendist nähtuvalt on hagejal tekkinud poeg V ees elatise tasumise võlgnevus 01.08.2023 seisuga 6624,51 eurot ja riigi poolt sissenõudjale väljamakstud elatisabi võlg summas 1331,30 eurot (I kd tl 161). 2013.a esimesel poolaastal on hageja, lisaks igakuisele elatisele 200 eurot, teinud makseid Vle võlgnevuse katteks keskmiselt ca 55 euro ulatuses kuus (I kd tl 152-155). Samuti nähtub kohtutäituri tõendist, et hagejal on kostja ees 01.08.2023 seisuga elatise võlg summas 292 eurot ja riigi poolt sissenõudjale väljamakstud elatisabi võlg summas 303,29 eurot (I kd tl 162). 2013.a esimesel poolaastal on hageja, lisaks igakuisele elatisele 292 eurot, teinud makseid kostjale võlgnevuse katteks keskmiselt ca 26 euro ulatuses kuus (I kd tl 152-155).
8. Arvelduskonto väljavõttest selgub, et hageja töötab alates 2023.a märtsist OÜ-s S ja 2023.a märts-mai laekumiste põhjal oli hageja netopalk ja komandeeringutasu kokku keskmiselt ca 1330 eurot kuus (I kd tl 149), lisaks saab hageja töövõimetustoetust keskmiselt ca 200 eurot kuus. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, et hagejal oleks muud vara, mille arvelt lastele ülalpidamist tasuda.
9. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

redaktsiooni lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Käesoleval juhul oleks

§ 101

lg 1 järgi arvutatava kostja elatise suuruseks perioodil 01.04.202331.12.2023 260,33 eurot kuus.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Käesoleval ajal tasub hageja poeg V-le elatist 200 eurot kuus ja kustutab tekkinud võlgnevust keskmiselt ca 55 euro ulatuses kuus. Kostjale tasub hageja elatist 292 eurot kuus, 01.08.2023 seisuga on võlgnevus kostja ees valdavas osas makstud. Poeg H ülalpidamiseks kulub hagejal 300 eurot kuus (millest 80 eurot katab hageja lapsetoetusega). Hageja on esitanud kohtule tõendeid poja H sagedaste haigestumiste kohta, mistõttu on usutav hageja väide, et sellega seonduvalt lisanduvad hagejale täiendavad väljaminekud. Hageja ei ole lisakulude suurust konkreetselt välja toonud. Kolleegium peab põhjendatuks arvestada nimetatud lisakulude eelduslikuks suuruseks 20 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus H ülalpidamiskulude suuruseks, mis ei ole lapsetoetusega kaetud, 240 eurot kuus. 6 Kuigi XX.XX.XXXX sündinud poja X ülalpidamisega seotud kulusid ei ole hageja välja toonud, on ilmne, et hageja kannab ka tema ülalpidamiseks kulusid. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust eeldada, et need oleksid väiksemad, kui kulud, mida hageja kannab H ülalpidamiseks.
2. Seega täidab hageja nelja lapse ülalpidamiskohustust ca 1000 euro ulatuses kuus (V: elatis 200 eurot + elatise võlgnevus 55 eurot kuus; kostja: elatis 292 eurot kuus; H: ülalpidamiskulud, mis ei ole lapsetoetusega kaetud, ca 240 eurot kuus; X eelduslikud ülalpidamiskulud, mis ei ole lapsetoetusega kaetud, ca 240 eurot kuus).
3. Hageja netopalk, komandeeringutasu ja töövõimetustoetus kokku on keskmiselt ca 1530 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et arvestades tema ülalpidamiskohustusi ning sissetulekuid, ei ole ta võimeline tasuma kostjale elatist 292 euro ulatuses kuus. Kuna hageja on osaliselt töövõimetu, siis ei saa ka eeldada, et ta on suuteline teenima oluliselt suuremat töötasu. Kohus peab põhjendatuks

§ 102

lg 2 kolmanda lause alusel vähendada kostjale väljamõistetud elatist 240 euroni (kindla summana) kuus alates otsuse tegemisest. Sellega ei saa ebaproportsionaalselt kahjustada elatise maksmise eesmärk. Kui kostja ema täidab ülalpidamiskohustust samas summas, ning arvestades ka lapse emale laekuvat lapsetoetust 80 eurot kuus, siis on kostja ülalpidamiseks vahendeid 560 eurot kuus. Ligilähedane summa jääb sellisel juhul hagejale ka iseenda toimetulekuks (1530-255-240240-240=555 eurot).

1. Ülaltoodule tuginedes kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Seetõttu puuduvad ka kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7