lg 2 p 3 ja lg 3 tulenevalt õigus esitada avaldus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu, s.o 125 euro tagastamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja rahuldas hagi nõude 09.11.2023 ehk pärast hagiavalduse esitamist (
2 2-23-135831 Kohtu põhjendused 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 8. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine avaldusest kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
). Seega seoses hageja loobumisega avaldusest, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. 9.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja
lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul tuleb menetluskulud jätta
Käesolevas menetluses esitati hagiavaldus kohtule 20.10.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. 11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv (315 eurot) ja õigusabikulud. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot kokku 8,5 tundi, ehk summas 1445 eurot. Lisaks kuuluvad hageja õigusabiteenuse hulka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise menetluskulud summas 20 eurot (
). Hageja palub
lg 4 alusel märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12. Kohus on seisukohal, et hagilt tasutud riigilõiv on
lg 2 ja 139 alusel vajalik menetluskulu ja selle väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kostja on juhtinud tähelepanu sellele, et hagist loobumisest tulenevalt on hagejal õigus taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist ja seega võib kostja kohustamine hüvitada kogu hageja tasutud riigilõiv viia hageja alusetu rikastumiseni. 3 2-23-135831
lg 2 p 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist, siis pool tasutud riigilõivust tagastatakse.
§ lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Käesoleva juhul on hageja riigilõivu tasunud kahes osas: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 250 eurot, ehk 315 eurot, mis vastab tsiviilasja hinnale.
150 lg 2 p 2 ja lg 3 tulenevalt on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist summas 125 eurot. Seega jääb hageja poolt tasutud riigilõivust kostja kanda 250:2+65=190 eurot. Hagejal on
lg 2 p 3 alusel õigus esitada avaldus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu, s.o 125 euro, tagastamiseks. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsSM § 150 lg 4 ning riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
13. Hageja on menetluskuluna välja toonud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise menetluskulud summas 20 eurot. Kohus on seisukohal, et
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja oma nõude esmalt esitanud maksekäsu kiirmenetlusse ning kostja vastuväitest tulenevalt on nõue antud üle hagimenetlusse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise menetluskulud summas 20 eurot. 14. Hageja lepingulised esindajad on osutanud hagejale õigusabi kokku 8,5 tunnitasuga 170 eurot (käibemaksuta) ehk hagejale tekkinud kulu suuruseks on 1445 eurot. Hageja on ennast esindama valinud vandeadvokaadi ja tema abi. Kohus on seisukohal, et advokaadist esindaja tasumäär on põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda. Kohtu hinnangul on õigusabiteenusele kulunud aeg osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamata. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, nõude aluseks on kaks tasumata arvet ning koos hagiavaldusega kohtule esitatud tõendite hulk on minimaalne. Ka ei ole vaidlus sellise keerukusega, et oleks põhjendatud kahe lepingulise esindaja osalemine menetluses. Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja lepingulise esindaja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas. Kohtu hinnangul ei kulu analoogse hagi koostamisele, sh alusdokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, enam kui kolm tundi. Kostja on seisukohal, et menetluskulude nimekirja koostamist ei saa pidada menetluskuluks, mida saaks üldse kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul on 09.11.2023 toimingute s.o määrusega tutvumine; suhtlus kliendiga menetluskulude nimekirja ja hagist loobumise taotluse koostamine ajakulu 1,5 tundi täies ulatuses põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et kuna
ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esinduse tõttu kandma. Selliseks kuluks on mh ka menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ning nende dokumentide kohtule esitamise kulu (Riigikohtu 27.05.2020 määruse nr 2-18-7550 p 15). Seega on menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitatav ja põhjendatud kulu. 15. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1100 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 975 eurot, s.o 190 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulude ja 765 eurot (4,5 tundi * 170 eurot) lepingulise esindaja tasu hagimenetluses katteks. Hageja käibemaksu hüvitamist ei taotle. 4 2-23-135831
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.