Obsah (9)

§ 383§ 377§ 657§ 465§ 381§ 363§ 173§ 12§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin UusenNacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. detsember 2023 Tsiviilasja number 2-23-12468 Tsiviila

§ 383lg-s 11 sätestatule.

Maakohus on taganud rahalise nõude 239 900 eurot 1 sent, millelt tuleb nõuda tagatist 11 995 eurot. Kohus ei ole hagi tagamisel arvestanud kostja huvidega ja kostjal kahju tekkimise võimalusega. 3 Vaidlusaluse nõude eelnev kohtulik sissenõudmine ja täitmine täiteasjas nr 022/2021/4904 toimub võlgniku huvides, seega ka tema võlausaldajate huvides ja on kooskõlas pankrotimenetluse peamise eesmärgiga – rahuldada võlausaldajate nõuded. Hageja on nõude kohta esitanud kohtule valeandmed ja varajanud asjaolu, et nõue oli loovutatud kostjale üksnes sissenõude- ja kohtumenetluste läbiviimiseks. Võlgniku pankroti väljakuulutamise määruses tsiviilasjas nr 2-19-7701 on kohus tuvastanud, et võlgniku varadest 744 833 eurot moodustavad sissenõude menetluses olevad nõuded Novutech OÜ (likvideerimisel) ja Evail Oil OÜ vastu. Kuna võlgnikul puudusid likviidsed vahendid kohtumenetluste pidamiseks, loovutas ta nõuded sissenõude- ja kohtumenetluste läbiviimiseks kostjale. Nõuete loovutamise kokkuleppeks on, et peale sissenõude- ja kohtumenetluste lõppemist, kohustub kostja tasuma võlgnikule sissenõutud võlgnevuste põhiosa, millest võib maha arvata sissenõude- ja kohtumenetluste kulud. Seega on tegemist võlgniku vara hulka kuuluva nõudega. Kuna hagi on esitatud võlgniku vara hulka kuuluva nõude tagasivõitmiseks, siis on tegemist perspektiivitu hagiga ja seatud abinõud tekitavad kahju nii kostjale kui ka võlgnikule. Kuna nõue kuulub võlgnikule, siis ei kuulu sellise nõude tagasivõitmine hageja seadusega kaitstud õiguste või huvide alla. Seetõttu ei ole põhjendatud ka sellise hagi tagamine. Taotletud täitemenetluse peatamine kahjustab võlgniku võlausaldajate huve kuna ühe suurema võlgniku debitoorse nõude sissenõudmine on hageja taotlusel peatatud. Hagi tagamise taotlus on esitatud eeskätt Novutech OÜ (likvideerimisel) huvide kaitseks. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja ei käitu pankrotihaldurile vajaliku hoolsuse ja erapooletuse põhimõtete kohaselt. Hagejat on haldurile sobimatu käitumise eest tsiviilasjas nr 2-21-14263 ka kohtulikult karistatud. Tartu Ringkonnakohus leidis otsuses tsiviilasjas nr 2-20-13524, et maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et Novutech OÜ (likvideerimisel) poolt võlgnikule 20. veebruaril 2019 tehtud taganemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu, kuivõrd puudusid müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused. Seetõttu puudus Novutech OÜ-l (likvideerimisel) müügilepingust tuleneva ostuhinna tagastamise nõue. Sellele vaatamata on Novutech OÜ (likvideerimisel) esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse samale müügilepingust taganemisele tuginedes, mis on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-21-14208 ja kohtus on pooleli asja läbivaatamata jätmise otsustamine, kuna eelviidatud tsiviilasjas nr 2-20-13524 tuvastatud asjaolude pinnalt on selge, et Novutech OÜ-l (likvideerimisel) puudub nõue võlgniku vastu. Hageja on ignoreerinud huvide konflikti. Võlgniku pankrotitoimkonna esimees K. Kase on Novutech OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja, kes on võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks nimetatud Novutech OÜ (likvideerimisel) poolt. Võlgniku pankrotitoimkonna liige on ka Kaidar Sultson, kes on võlgniku Novutech OÜ (likvideerimisel) likvideerija (andmed kontrollitavad avalikest registritest). Seega on võlgniku pankrotitoimkonna kolmest liikmest kaks Novutech OÜ (likvideerimisel) esindajad. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, Harju Maakohtu 14. septembri 2023. a määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt ei taganud maakohus hageja rahalist nõuet, mistõttu ei ole

§ 383lg 11 esimene lause kohaldatav ja maakohus ei pidanud tagatist nõudma.

1. septembri
2. a hagi tagamise avalduses palus hageja

§ 377lg 2 alusel tagada üksnes hagi esemeks oleva 4 mitterahalise nõude.

Rahalise nõude tagamist hageja ei taotlenud. Maakohtu

1. septembri
2. a määrusega tagati ainult mitterahaline nõue. Hageja ei ole kohtule valeandmeid esitanud. Hageja esitas lepingu kohtule tervikuna. Lepingul ei olnud selle sõlmimise ajal mitte ühtegi lisa. Lepingu p 4.3 kohaselt on lepingus ette nähtud kõik lepingu tingimused. Kostja poolt esitatud dokument pealkirjaga „“NO UOT Nõuete loovutamise tingimused“ (tabel) ei ole lepingu lisa ning see ei sisalda kehtivat tasude ja tingimuste kokkulepet. Kui leping on sõlmitud
3. veebruaril 2019, siis tabel on allkirjastatud alles
4. mail 2021, s.o enam kui 2 aastat hiljem. Tabel on allkirjastatud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist
5. augustil
6. Kostja on Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) saanud vähemalt 54 496 eurot 75 senti. Tabeli kohaselt peaks kostja selle summa võlgnikule üle andma. Kostja ei ole seda teinud. Tabeli allkirjastamise ajal puudus tabeli allkirjastanud võlgniku juhatuse liikmel Kristjan Oleil (kes on ühtlasi ka kostja juhatuse liige) võlgniku vara käsutamise õigus. Pankroti väljakuulutamisega läks võlgniku vara käsutamise ning võlgniku varaga tehingute tegemise õigus üle pankrotihaldurile (PankrS § 35 lg 1 p 1, p 2 ja p 3, § 36 lg 1). Seega on Kristjan Olei poolt võlgniku juhatuse liikmena allkirjastatud tabel tühine (PankrS § 36 lg 2). Kostja viide pankrotimäärusele ei ole asjakohane. Tegemist on määruse osaga alapealkirjaga „Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad“. Tegemist ei ole mitte hageja, võlgniku eelmise pankrotihalduri või kohtu seisukohtadega, vaid võlgniku ja kostja ühise juhatuse liikme Kristjan Olei seisukohtadega. Hagi ei ole perspektiivitu. On arusaamatu, kuidas oli kostjal võimalik esitada Novutech OÜ (likvideerimisel) vastu hagi vahekohtule ning alustada sissenõudjana Novutech OÜ (likvideerimisel) suhtes täitemenetlust, kui lepingu alusel kostjale loovutatud nõuded kuuluvad võlgnikule. Sellisel juhul on kostja nõude omanikuna (võlausaldajana) esinedes ise vahekohtu ja kohtutäiturit eksitanud. Arvestades asjaolu, et kostja on nii hagivastuses kui ka määruskaebuses korduvalt kinnitanud, et lepingu alusel kostjale loovutatud nõuded kuuluvad tegelikult võlgnikule, siis on kostjal võimalik informeerida sellest Novutech OÜ-d (likvideerimisel) ja kohtutäiturit, misjärel on hagejal võimalik võlgniku pankrotihaldurina astuda täitemenetluses sissenõudjana kostja asemele. Hagi ei oleks perspektiivitu ka juhul, kui lepingu alusel kostjale loovutatud nõuded kuuluvad võlgnikule. Hageja nõuab hagis lepingu kehtetuks tunnistamist ja kostjalt raha väljamõistmist. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et ta võtab hagi õigeks ja nõustub, et leping on kehtetu ja kostja võlgneb võlgnikule 54 496 eurot 75 senti. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kostja esineb lepingu alusel kostjale loovutatud nõuete võlausaldajana ning nõuab nende nõuete rahuldamist endale. Hagi esitamine on võlgniku võlausaldajate huvides. Kostja nõuab täitemenetluses lepingu alusel kostjale loovutatud nõuete täitmist endale, mitte võlgnikule. Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) saadud raha ei ole kostja võlgnikule üle kandnud. Seetõttu on ilmne, et kui täitemenetlus jätkub, siis saab sellest kasu üksnes kostja ning võlgnik ja tema võlausaldajad jäävad täitemenetluses Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) sissenõutavatest summadest ilma. Kostja väide, et hagejat on tsiviilasjas nr 2-21-14263 haldurile sobimatu käitumise eest karistatud, ei vasta tõele. Maakohus trahvis hagejat
7. septembri
8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-14263, kuid see määrus on Tartu Ringkonnakohtu
9. novembril 2023 jõustunud määrusega tühistatud. Isegi kui hagejat oleks karistatud, ei saaks see asjaolu kaasa tuua hagi tagamata jätmist. Hagi on esitatud võlgniku võlausaldajate huvides eesmärgiga suurendada võlgniku pankrotivara. Hagi ei ole esitatud ainult võlgniku ühe võlausaldaja – Novutech OÜ 5 (likvideerimisel) – huvides. Hagi esitamise ja rahuldamise kontekstis ei oma tähtsust see, kas Novutech OÜ-l (likvideerimisel) on nõue võlgniku vastu või mitte. Hageja ei ole huvide konfliktis. Kostja väide, et Kerli Leetsaar (end. Kerli Kase) on võlgniku pankrotitoimkonna liige, on ebaõige. K. Leetsaar ei kuulu võlgniku pankrotitoimkonda. Lisaks ei ole K. Leetsaar praegu ja ei ole ka kunagi olnud Novutech OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja. Sama ei saa aga öelda kostja juhatuse liikme K. Olei kohta. Äriregistri andmete kohaselt oli K. Olei
10. juulist 2014 kuni
11. veebruarini 2015 Novutech OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige ning
12. juulist 2014 kuni
13. veebruarini 2015 ka Novutech OÜ (likvideerimisel) üks osanik. Ka sellest, et võlgniku pankrotitoimkonda kuulub Novutech OÜ (likvideerimisel) likvideerija K. Sultson, ei saa järeldada, et hageja on huvide konfliktis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja kostja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (

§ 465lg 2 p 8) ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

6. Kostja tugineb määruskaebuses eelkõige sellele, et hageja ei ole tasunud hagi tagamiselt tagatist ning maakohus jättis tagatise põhjendamatult nõudmata.

§ 383

lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Hageja esitas kostja vastu kaks eraldiseisvat nõuet, s.o nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ning raha väljamõistmiseks. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus ei taganud hageja rahalist nõuet, mistõttu ei ole

§ 383

lg 11 esimene lause hageja poolt esitatud hagi tagamise avalduse lahendmisel kohaldatav ja maakohus ei pidanud tagatist nõudma. 7.

§ 377

lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus saab seega hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

§ 381

lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 21.12.2020, nr 2-20-5086, p 11). Hagi tagamise eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus juhuks, kui hagi rahuldatakse, st lihtsustada tulevase kohtuotsuse täitmist. Hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele (

§ 363lg 1 p-d 1–3 ja § 381 lg 1).

Kostja ei ole määruskaebuses väitnud, et nimetatud hagi tagamise eeldused ei oleks täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja hagiavaldus on perspektiivitu. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Haginõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb

§ 381

lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada, mitte tõendada (vt nt RKTKm 07.11.2018, nr 2-18-6491, p 16). Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hageja tõi välja, et võlgnik on tasuta loovutanud kostjale enda nõudeid Novutech OÜ (likvideerimisel) vastu. Kostja nõuab loovutatud nõuete täitmist endale, tuginedes nõude 6 loovutamise lepingule. Seega võib kostja kohtumenetluse ajal nõuded võõrandada, nõudeid koormata või nõuded osaliselt või täielikult sisse nõuda. Selliste toimingute tegemine raskendaks oluliselt hagi eesmärgi saavutamist, kuna juhul, kui kostja nõuded võõrandab, koormab või sisse nõuab, ei ole hagejal hagi rahuldamise korral võimalik nõudest tulenevaid õigusi täies mahus teostada. Hageja eesmärk on, et hagiavalduse rahuldamise tagajärjel kuuluvad nõuded algusest peale võlgnikule kui esialgsele võlausaldajale. Hageja leiab, et leping on tagasivõidetav PankrS § 109 lg 1, § 111 lg 1 p 2 või alternatiivselt PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel: leping on sõlmitud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, leping kahjustab võlausaldajate huve, lepingu teise pooleks on võlgniku lähikondne või võlgnik kahjustas lepinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on tehingu vastaspool PankrS § 119 lg 1 alusel kohustatud tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastama. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagis esitatud nõuded maateriaalõiguslikult võimatud. Hageja on hagi tagamise asjaolusid piisavalt põhistanud ning maakohus tagas hagi põhjendatult. Küsimust, kas hagejal on kostja vastu nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõue, ei saa lahendada hagi tagamise taotluse menetlemisel. See, kas hageja nõuded on konkreetsel juhul põhjendatud ning millises osas, selgub asja sisulise lahendamise käigus. Seejuures ei ole maakohus seotud hageja esitatud nõuete õigusliku kvalifikatsiooniga. 8. Kuna hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus, määrab menetluskulude jaotuse kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

9. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et

§ 12

kohaselt vaatab ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Kohtute seaduse (KS) § 22 lg 4 kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Tartu Halduskohus ning lg 3 kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Harju Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tallinna Halduskohus Käesolevas asjas esitati määruskaebus Harju Maakohtu

1. septembri
2. a hagi tagamise määruse peale. Harju Maakohus on KS § 22 lg 3 kohaselt Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas. Harju Maakohtu
3. septembri
4. a hagi tagamise määruses on ka märgitud, et määruse peale saab esitada määruskaebuse määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Seega tuli määruskabus esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Viru Maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. Viru Maakohus, saades määruskaebust, oleks pidanud edastama selle kohtualluvuse järgi (

§ 76) lahendamiseks Harju Maakohtule.

Kuna Viru Maakohus on määruskaebuse menetlusse võtnud, küsinud vastaspoolelt kaebuse kohta seisukohta ja edastanud selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud edastada see lahendamiseks Harju Maakohtule ega Tallinna Ringkonnakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 7