KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-22-111459 (menetlus nr 2) Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2024, Pärnu Tsiviilasi Aktiva Finance

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
3. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust.
4. Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le
5. juulil 2022 Julianus Inkasso OÜ kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 110 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 55 eurot ja kanda see hageja taotlusel Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „riigilõivu osaline tagastus, 2-22-111459, Aktiva Finance Group OÜ vs A.I.”.
6. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord

§ 661

lg 4 ja poolte kompromissi alusel ei ole määrus edasikaevatav, kuivõrd pooled on kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Määrus jõustub selle menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantuna Aktiva Finance Group OÜ (kuni
2. veebruarini 2023 ärinimega Osaühing Aktiva Finants) hagi A.I.e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel
3. augustil 2018 sõlmitud liitumislepingust nr 7466662, osamaksetega vara müügilepingust nr 7466681 ja nutikindlustuse lepingust nr 7466688 tulenev põhivõlgnevus 401,66 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 187,57 eurot ja viivis alates
4. juulist 2022 kuni põhinõude summas 401,66 eurot täitmiseni lepingujärgses kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Kohus
6. mai 2023 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja. Kostja
7. detsembri 2023 kirjas taotles võimalust sõlmida hagejaga kokkulepe võla tasumiseks igakuiste, kuni 70 euro suuruste osamaksetega. Kohus andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks.
9. jaanuaril 2024 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale makstava 2

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa suuruse ning selle osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud ning maksegraafiku rikkumise puhuks kostja kohesele sundtäitmisele allumises. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
2. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstisisest viidet kompromissi punktile. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. 7. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale riigilõivu 120 eurot ja lepingulise esindaja kulud 320 eurot (sisalduvad kompromissi summas). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

8. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub vastavalt

§ 150

lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 tagastada hagimenetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 55 eurot. Kohtuinfosüsteemi andmetel hageja tasus

1. aprillil 2022 maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja asja maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleandmise järel hagiavalduse esitamise eest
2. juulil 2022 täiendavalt riigilõivu 110 eurot, kokku on menetluses tasutud riigilõivu 175 eurot. 9.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 näeb ette, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega on hagejal õigus taotleda kohtult poole hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled on kokku leppinud, et hageja tasutud riigilõivust 120 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud 65 eurot ja pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust) hüvitab hagejale kostja. Eeltoodu alusel kohus hageja taotlusel ja juhindudes

§ 150lg 2 p-st 1, tagastab hageja näidatud pangakontole 55 eurot.

10.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa selles asjas määruse peale edasi kaevata ja kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisest. Kohtunik Heli Käpp (allkirjastatud digitaalselt) 3