← Eesti

2-22-9168/40

Obsah (5)§ 3111§ 445§ 173§ 162§ 174

2-22-9168 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Narva Tsiviilasja number 2-22-9168 Tsiviilasi Narva linna hagi osaühi

§ 3111lg 51 alusel äriregistri kaardile kantud e-posti aadressil.

Kostja II kohtule vastanud ei ole.

  1. detsembril 2022 esitatud volikiri (dtl-d 492‒494) annab E L õiguse Q Y kui füüsilise isiku, mitte kostja II kui äriühingu esindamiseks, mistõttu ei ole esitatud volikiri menetluses asjakohane ja E L ei saa pidada kostja II volitatud esindajaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  3. Esmalt märgib kohus vastuseks hageja taotlusele teha kostja II suhtes tagaseljaotsus, et kohus ei näe võimalust tekitada olukorda, kus tehing võiks ühe lepingupoole jaoks olla kehtetu ja teise jaoks kehtiv. Seetõttu lahendab kohus hagi mõlema kostja suhtes sisuliselt.
  4. Kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks järgmised asjaolud, mille üle vaidlus puudub: • kostjalt II mõisteti hageja kasuks Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2021 kohtuotsusega välja leppetrahv 12 138 eurot ja viivis kuni nõude täitmiseni (dtl-d 22‒36). Otsus on jõustunud ja antud sundtäitmisele, nõue ei ole sisse nõutud; • kostja I, kostja II ja E L sõlmisid
  6. septembril 2020 nõude loovutamise lepingu, millega E L loovutas kostjale I nõude kostja II vastu ja kostja II nõustus alluma sundtäitmisele. Loovutatud nõude suurus oli 41 726,01 eurot ja nõude sisuks oli märgitud laen (dtl-d 117‒121); • kostja I
  7. septembri 2020 avalduse alusel alustati kostja II suhtes täitemenetlust täiteasjas XXX, täitedokumendiks oli eelnimetatud nõude loovutamise leping, nõude summa oli 41 726,01 eurot (dtl-d 144‒145, 164); • täiteasjas XXX müüs kohtutäitur
  8. juunist kuni
  9. juunini 2021 toimunud enampakkumisel kinnisasja XXX, kostjale I hinnaga 47 000 eurot. Müügihind tasaarvestati 41 726,01 euro ulatuses kostja I nõudega (dtl-d 42‒45, 326); 3

(7)2-22-9168 • kostja I on kohtutäituri avalduse alusel kantud kinnisasja XXX, omanikuna kinnistusraamatusse (dtl 47).
  1. Hageja taotleb enampakkumise kehtetuks tunnistamist.
  2. TMS § 187 lg 1 alusel võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse selles tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Hageja võib seega nõuda kinnisasja enampakkumisel müügi kehtetuks tunnistamist eeldusel, et müük kahjustab sissenõudjate huvisid.
  3. Tagasivõitmist võib TMS § 187 lg 2 järgi nõuda, kui sissenõudjal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
  4. Hagejal on kostja II vastu täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ja seni ei ole hageja nõuet olnud täitemenetluses võimalik rahuldada. Nii hageja kui ka kostja I on ühel meelel selles, et kostjal II enam majandustegevust ei ole, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et sissenõude pööramine võiks tulevikus omandatava vara arvelt viia hageja nõude rahuldamiseni.
  5. Tagasivõitmise üldised eeldused sätestab TMS § 188 lg
  6. Tehing peab olema tehtud kolme aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise hagi esitamist ning see peab olema tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.
  7. Vaidlusalune enampakkumine toimus juunis 2021, hagi esitati
  8. juunil 2022, seega vähem kui kolm aastat pärast enampakkumise toimumist ehk tähtaegselt.
  9. Kas tehinguga kahjustatakse teadlikult sissenõudjate huvisid, sõltub tehingu teise poole teadmisest. Tehingu teise poole teadmist eeldatakse TMS § 188 lg 2 alusel võlgniku lähikondsete puhul ning lähikondsed määratakse pankrotiseaduse (PankrS) § 177 kohaselt. Juriidilise isiku lähikondseteks on PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt selline juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi.
  10. E L oli enampakkumise toimumise ajal nii kostja I kui ka kostja II juhatuse liige ja ainuosanik. Seega teostas E L mõlema kostja nimel tegutsedes sisuliselt iseenda majanduslikku huvi. Kostjat I saab seetõttu pidada kostja II lähikondseks, neil oli ühine majanduslik huvi.
  11. Sissenõudjate huvide kahjustamine tähendab sellist tehingut, mis oluliselt vähendab võlgniku vara ja teeb tema vastu suunatud nõuete rahuldamise võimatuks. Kohus ei nõustu hagejaga, et kinnisasi müüdi nullväärtusega. Kinnisasi müüdi 47 000 euro eest. Müük toimus avalikul enampakkumisel ja hind oli seega eelduslikult turuhind. Turuhinnaga müük ei saa kahjustada sissenõudjate huve, isegi kui müügist ei laekunud vahetult raha, vaid kinnisasja eest tasuti muul moel. Nõuete tasaarvestamisel vähenevad võlgniku kohustused, mis ei ole ei võlgnikule ega tema võlausaldajatele majanduslikult kahjulik. Täitemenetluses ei ole nõutav konkreetse võlausaldaja kahjustamine st ühe võlausaldaja eelistamine teisele, mitmus sätte sõnastuses viitab sellele, et tehing peab olema üldiselt võlgniku majanduslikku olukorda halvendav. 4
(7)2-22-9168
  1. Riigikohus on leidnud, et isegi see, kui võlgnik ei kasutanud kinnisasja müügist saadud raha hageja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks, ei ole TMS § 188 lg 1 kohaldamise jaoks tähtis, selline tegevusetus ei muuda müügilepingut võlausaldajate huve kahjustavaks. Kui müügihinda tegelikult ei tasutud, on võlgnikul müügilepingust tulenev täitmise nõue, millele saab muu hulgas pöörata sissenõude täitemenetluses (Riigikohtu otsus asjas 3-2-1113-09, p 9).
  2. Antud juhul on hageja viidanud sellele, et müügihinda tegelikult ei tasutud põhjusel, et tasaarvestatud nõuet ei olnud olemas. Seetõttu tuleb kontrollida, kas nõude loovutamise leping võis olla näiline.
  3. Nõude loovutamise lepingus ei ole märgitud, millisest ja millise kuupäevaga dokumendist tulenev nõue loovutatakse. Notarile on esitatud kostja II raamatupidaja A J kinnitus, et
  4. septembri 2020 seisuga on kostja II E L võlgu 39 499,32 euro suuruse laenu ja 2226,69 eurot viiviseid, võlgnevuse aluseks olevat dokumenti ei ole nimetatud (dtl 364). Lepingu lk-l 4 on notar lepinguosalistele selgitanud, et tal puudub võimalus kontrollida rahalise nõude tekkimise fakti ja sissenõutavaks muutumist (dtl 370). Notar ei ole seega loovutatava nõude olemasolu kontrollinud ega tuvastanud ning on sellega seotud riske ka pooltele selgitanud.
  5. Kostja I on loovutatud nõude tõendamiseks esitanud rea dokumente. Nende hulgas on kostja II ja OÜ A vahel
  6. juulil 2014 sõlmitud laenuleping (dtl 113), mis ei tõenda kostja II võlgnevust E L , sest kostja II ei ole selle lepingu pool. Kostja II ja E L vahel
  7. jaanuaril 2021 sõlmitud laenuleping (dtl 114) on tehtud pärast nõude loovutamist
  8. septembril 2020, mistõttu ei saanud nõude loovutamise leping sellest tulenevat laenu hõlmata. Need dokumendid seega loovutatud nõude olemasolu ei tõenda.
  9. Kostja I on esitanud kassaorderid ning E L ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingud kokku 39 500 euro laenamise kohta ajavahemikul
  10. jaanuarist 2019 kuni
  11. detsembrini 2020 (dtl-d 398‒442). Neist 33 315 eurot on laenulepingute kohaselt laenatud enne nõude loovutamist ja 6185 eurot pärast nõude loovutamist. Nõude loovutamine sai seega puudutada ainult laenulepinguid 33 315 euro ulatuses. Loovutatud nõudest oli 39 399,32 eurot laen ja 2226,69 eurot viivis. Esitatud dokumendid ei tõenda seega kogu loovutatud laenusummat. Kostja I väitel anti kostjale II laenu alates
  12. aastast, kuid varasemaid laenulepinguid ei ole võimalik kohtule esitada (dtl 396).
  13. Laenusummad on kostja II arveldusarvele makstud sisse sularahas. Hageja on spekuleerinud, et kuna kostja II pidas restorani, võib tegu olla äritegevusest saadud ja klientide tasutud sularahaga. Kohus nõustub kostjaga I, et hageja väide kontoväljavõtetes nähtuvate summade päritolu kohta on oletuslik, kuigi eluliselt usutav.
  14. Hageja on viidanud, et kostja II
  15. aasta majandusaasta aruandes puudub deklaratsioon selle kohta, et kostjal II on laenukohustus ainuosaniku ees. Kostja II
  16. aasta majandusaasta aruanne kajastab samas laenukohustusi kokku 44 481 euro suuruses summas (dtl 69).
  17. Hageja on väitnud, et E L sissetulek laenu andmise ajal ei pruukinud olla laenu andmiseks piisav. Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt tehti
  18. märtsist 2019 kuni
  19. septembrini 2020 E L väljamakseid kokku 9744,38 eurot (dtl 503). Sellest tõepoolest ei piisa ligi 40 000 euro suuruse laenu andmiseks. On samas mõeldav, et laenu anti varasemate säästude arvel. Kuigi E L füüsilise isikuna ei ole menetlusosaliseks, osaleb ta siiski menetluses kostja I esindajana ega ole laenuandmise allikate selgituseks kohtule väiteid ega tõendeid esitanud. 5
(7)2-22-9168
  1. Kohtu meelest on tähelepanuväärne, et nõue loovutati ja täitemenetlus alustati septembris 2020, enampakkumine toimus juunis 2021 ning kõigis neis toimingutes oli nii kostja I kui ka kostja II esindajaks E L . Menetluse käigus ei ole kostjad esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks oli vaja olukorras, kus mõlema äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks oli üks ja sama inimene, vaja loovutada nõue notariaalse lepinguga ja täita seda sundkorras täitemenetluses. Nõude loovutamiseks ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, leping oleks võinud olla lihtkirjalik. Sundtäitmise eelduseks on võlgniku keeldumine nõuet vabatahtlikult täita. Kui nii sissenõudja kui ka võlgniku esindajaks on sama inimene, ei oleks pidanud täitemenetluse alustamiseks olema põhjust. Kinnisasja kas müüa kolmandale isikule või nõude tasaarvestamise vastu kostjale I oleks saanud ka ilma kohtutäiturita. Lisaks tasus notari tasu nõude loovutamise lepingu sõlmimise eest kostja II (dtl 370) ning kostjalt II on välja mõistetud ka kohtutäituri tasu (dtl 156). Selliselt tekitati juba niigi rahalistes raskustes olevale äriühingule juurde kohustusi, milleks ei olnud mingit vajadust.
  2. Kostja I on selgitanud, et seoses kostja II juhatuse liikme lahkumisega kodumaale H tekkisid ettevõttel võlad ja kostja I esitas kostja II vastu hagi (dtl 112). Tõenäoliselt peab kostja I esindaja hagi esitamise all silmas nõude sundtäitmisele esitamist, unustades, et oli septembris 2020 ise mõlema ühingu juhatuse liige. Selline selgitus ei ole seega veenev.
  3. Kostjate ja Narva linnaga peetud läbirääkimiste kohta käivad tõendid jätab kohus tähelepanuta kui asjakohatud.
  4. Esitatud dokumente ja väiteid kogumis hinnates ei ole laenu andmine kostjale II veenvalt tõendatud. Kogu väidetava laenusumma kohta ei ole tõendeid esitatud, kostjate nimel on kõigis rollides tegutsenud üks ja sama isik, tehingute vormi ja viisi valik ei ole arusaadav ega mõistlik, sularahas kostja II kontole kantud raha päritolule on alternatiivne ja eluliselt usutav selgitus ning kostja I on püüdnud asjassepuutumatute tõendite ja väidetega kohut eksitada. Eeltoodu pinnalt järeldab kohus, et
  5. septembril 2020 sõlmitud nõude loovutamise leping, mis oli täitemenetluse aluseks, oli näilik.
  6. Kui kinnisasja müügihinnaga tasaarvestatud nõuet ei olnud tegelikult olemas, on enamus müügihinda kostjale II tasumata. Enampakkumise alghind oli 47 000 eurot ja kinnisasi müüdi alghinnaga. Kostjal I tuli ostjana tasuda 5273,99 eurot, ülejäänu tasaarvestati loovutatud nõudega (dtl 326). Seega on kostjal II kostja I vastu 41 726,01 euro suurune nõue, mida hagejal oleks võimalik lasta täitemenetluses TMS § 111 ja § 118 alusel arestida.
  7. Samas tuleb arvestada andmeid, mida hageja on kostja I kohta esitanud hagiavalduse lisades. Kostja I
  8. aasta majandusaasta aruandes on märgitud vara null euro väärtuses ja aruandeaasta kasum on null eurot (dtl-d 84‒85). Kostjal I ei ole
  9. aastal olnud käivet, ta ei ole esitanud majandusaasta aruannet. Nõude maksmapanek kostja I vastu ei pruugi olla tulemuslik. Tegemist on olukorraga, kus ostuhind on suures osas kostjale II tasumata ja tasumise saavutamine ei ole tõenäoline. Seega on täidetud TMS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldus, et sissenõude pööramine kostja II varale ei vii hageja nõude rahuldamisele. Tavalise müügi puhul oleks müüjal ostuhinna maksmata jätmisel õigus lepingust taganeda ja asi tagasi nõuda. Sisuliselt seda hageja tehingu kehtetuks tunnistamist nõudes kostja II eest teebki.
  10. Eelneva pinnalt järeldab kohus, et on täidetud TMS §-des 187 ja 188 sätestatud eeldused täitemenetluses nr XXX toimunud kinnisasja XXX, enampakkumise kehtetuks 6
(7)2-22-9168 tunnistamiseks. Tehing on tehtud kohustuse täitmise vältimiseks ja kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks.
  1. Tühistatud tehingu alusel saadu tuleb TsÜS § 90 lg 1 kolmanda lause järgi tagastada ning TMS § 195 lg 1 alusel anda sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse. Kuivõrd kohtutäitur saab pöörata sissenõude võlgniku omandis olevale asjale, tuleb kinnisasja XXX, omand kanda tagasi kostjale II. Kinnisomandi üleandmiseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 järgi nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Kostjatel on kohustus teha tahteavaldused kinnisasja omandi tagasikandmiseks kostjale II. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel asendab kohtuotsus nõutavaid tahteavaldusi. Antud juhul asendab kohtuotsus kostjate tahteavaldusi kinnisasja omandi tagasikandmiseks kostjale II ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks.
  2. Viru Maakohtu
  3. juuni 2022 kohtumäärusega on hagi tagamiseks seatud kinnisasjale XXX, hageja kasuks keelumärge. 37.

§ 445

lg 2 kohaselt juhul, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik, ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning see on vajalik tagamaks, et kostja II kinnisasja täitemenetluse väliselt ei võõrandaks ega koormaks. Menetluskulude jaotus 38. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 39.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb seega jätta solidaarselt kostjate kanda. 40.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 1125 eurot. 41. Arvestades kostja I esitatud tõendite mahtu ja kvaliteeti leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 1615 eurot, s.h riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 1125 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik Viru Maakohtu 24.03.2023 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2023 otsusega. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.