← Eesti

1-23-7382/4

1-23-7382 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-7382 (23750000064) Kohtunik Elina Elkind Vaidlustatud lahend Riigip

§ 385p 11) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

X ja Y esitasid

  1. oktoobril 2023 avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kuriteoavalduse kohaselt panid avaldaja C ja tema esindaja vandeadvokaat Q Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr XXX-XXXXX, X ja Y ehk puudutatud isikute vastu toime kelmuse või kelmuse katse koos dokumendi võltsimisega.
  2. Kuriteokaebuse kohaselt oleksid X ja Y S
  3. augustil 2023 pakutud kompromisskokkulepe kohaselt muuhulgas võtnud kohustuse hüvitada avaldajale solidaarselt menetluskulud 3000 eurot. Vastuseks X ja Y
  4. augusti
  5. a päringule esitas Q 3 arvet - 29.12.
  6. arve nr 20220211 maksetähtajaga 05.01.2023 summas 3 199,20 eurot, 09.02.
  7. arve nr 20230010 maksetähtajaga 16.02.2023 summas 798,00 eurot ja 17.08.
  8. arve nr 1012 maksetähtajaga 24.08.2023 summas 627,00 eurot. Samuti esitas Q maksekorralduste vormid, kust puudub panga kinnitus makse tegemise kuupäevade kohta arve nr 20220211 summas 2 199,20 eurot, arve nr 20220211 summas 1 000 eurot, arve nr 20230010 summas 798 eurot ja arve nr 1012 summas 627 eurot. Vastuseks palvele edastada maksekorralduste väljavõtted, millel oleks makse tegemise kuupäev, vastas Q
  9. augusti 2023 e-kirjas, et „See, mis kuupäeval arved on makstud, ei oma sisulist tähendust“. 1

(5)1-23-7382 SEB Panga spetsialist HG kinnitab
  1. oktoobri
  2. a kirjas Xle, et „Pdf-formaadis maksekorralduse krediteerimise teatis sisaldab kuupäeva, kellaaega ja muid pangarekvisiite“.
  3. Eeltoodust tulenevalt on kuriteokaebuse esitajatel kahtlus, et vandeadvokaat Q ei pakkunud Sle menetluskulude nimekirjas märgitud aja ulatuses õigusteenust, vaid vajalikud dokumendid kohtule koostas S ise ning Q oli tegelikkuses formaalne esindaja oma nimega, kel ei olnudki vajadust arvete eest tasumist nõuda enne kui
  4. augusti
  5. a kohtuistungil sai võimalikuks kompromisskokkuleppe sõlmimine, misjärel võltsitud arvete alusel tehti ka maksete ülekanded (kui üldse tehti).
  6. Kaebuse esitajad lisavad, et Q poolt väljastatud arved peavad olema deklareeritud Maksu- ja Tolliametis õigeaegselt ja kui seda ei ole tehtud, on tegemist dokumentide võltsimisega eesmärgiga keelitada X ja Y kompromisskokkuleppele, millega kaasneks 3000 eurot rahalist kahju ning Sle nimetatud summas tulu.
  7. Tsiviilasjas maakohtule ja Xle ning Yle esitatud menetluskulude nimekirja alusel on S menetluskulude kogukuluks märgitud 4 624,20 eurot, millest 3 000 eurot oleksid kompromisskokkuleppe alusel kandnud S pangakontole X ja Y ja sellega oleks kohus tsiviilasjas nr. X-XX-XXXXX kohtumenetluse lõpetanud.
  8. Kuna kuriteokaebuse esitajatel ei ole teavet, kas ja millises ulatuses ning kellele määrab kohus avaldaja poolt esitatud menetluskude tasumise kohustuse, siis sellest tulenevalt võib kelmuse katsest kujuneda kelmuse realiseerumine koos dokumentide võltsimisega, milles X ja Y on otseselt rahalise kahju saajad.
  9. Lääne Ringkonnaprokuratuuri
  10. oktoobri
  11. a teatisega jättis ringkonnaprokurör Aarne Pruus kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu alustamata. Prokurör leidis, et kuriteoavalduses välja toodud asjaolude põhjal ei ole sedastatav, et oleks toime pandud KarS § 344 lg-s 1 sätestatud koosseisupärane tegu. Ei ole alust kahelda, et esitaud maksekorraldused oleksid järele või ümber tehtud. Ainuüksi maksekuupäeva puudumine maksekorralduselt ei anna alust arvata, et maksekorraldused oleksid järele või ümber tehtud. Kuivõrd puudub dokumendi võltsimise koosseis KarS § 344 lg 1 mõistes, siis ei analüüsita KarS § 345 lg-s 1 sätestatud võltsitud dokumendi kasutamise koosseisu. S ja Q ei ole loonud tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust, kuivõrd prokurör leiab, et tegemist ei olnud võltsitud dokumentidega. S ja Q on esitanud oma menetluskulud ja seda tõendavad dokumendid. Lisaks ei ole nähtav kelmuse koosseisu teine eeldus ehk varakäsutus ning kolmas eeldus ehk varaline kahju. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu S ja Q tegevuses KarS § 209 lg-s 1 sätestatud kelmuse toimepanemist, mistõttu on välistud ka kelmuse katse koosseis.
  12. X ja Y vaidlustasid kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
  13. Riigiprokuratuur jättis
  14. novembri 2023 määrusega kaebuse rahuldamata, leides samaselt, et puudub kriminaalmenetluse alus, põhistades oma otsustust kokkuvõttes järgmiselt.
  15. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuri menetluse alustamata jätmise teatises toodud põhjendustega. Riigiprokuratuuri hinnangul ei ole ühtki tõendit, mis viitaks mistahes kuritegude toimepanemisele S ja/või vandeadvokaat Q poolt tsiviilasja nr X-XX-XXXXX menetlusega seonduvalt. Riigiprokurör leiab, et kuriteoavaldusega esitatud materjalidest ei nähtu, et kellegi tegevuses esineksid mõnele KarS eriosas sätestatud süüteokoosseisule vastavaid tunnuseid, 2
(5)1-23-7382 mistõttu ei pea põhjendatuks veelkord üle analüüsida kaebajate viidatud KarS §-de 344 ja 209 koosseise kõnealuse kaasuse kontekstis. 11. Riigiprokuratuur lisas, et tsiviilkohus ei pea küll tuvastama kuritegu mõne menetlusosalise käitumises, kuid kuriteole viitav teave peab tsiviilasja materjalidest siiski nähtuma ning kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Ringkonnaprokuratuur on asjakohaselt märkinud, et TsMS § 45 lg 6 kohaselt edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile, kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused. 12.

§ 199

lg 1 p 1 nimetab esimese menetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise, nähes ette, et kui kuriteo asjaolud ei ole sedastatavad, ei või kriminaalmenetlust alustada. Seega, kuigi kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, on kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, lubamatu. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud.

  1. Kuriteoavalduse esitajad said kuriteo võimalikust toimepanemisest teada hiljemalt augusti lõpus 2023, kuid ei esitanud kohe tsiviilkohtule taotlust asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks. X ja Y esitasid hoopis
  2. oktoobril 2023 kuriteoavalduse ning alles kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate järgselt taotlesid tsiviilkohtu kaudu Slt ja Qlt täiendavaid tõendeid arvete tasumise kuupäevade kohta. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE
  3. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X ja Y esindaja Marko Kairjak, kes taotleb Riigiprokuratuuri
  4. novembri
  5. a määruse tühistamist ja palub ringkonnakohut kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust kuriteoavalduses väljatoodud kuritegude tunnustel. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub esindaja jätta riigi kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  6. Kuriteole viitav teave on leitav kuriteoavalduse lisadest, mistõttu ei ole antud juhul vaja kriminaalmenetluslikke vahendeid, et kuriteole viitavat teavet leida. Kaebuse esitaja heidab Riigiprokuratuurile ette tõendusmaterjali osas seisukoha võtmata jätmist.
  7. novembri
  8. a kaebuses on toodud võrdluseks kaks maksekorralduse dokumenti (S lepingulise esindaja esitatu ja näidis sellest, millised maksekorraldused tavaliselt välja nägema peaks). Kaebusele on lisatud ka SEB panga spetsialisti kinnitus, et korrektne maksekorraldus sisaldab tehingu numbrit, kuupäeva, kellaaega ja muid pangarekvisiite, s.t informatsiooni, mida vaidlusalustel, S lepingulise esindaja esitatud maksekorraldustel ei ole. Samuti viitab põhjendatud kuriteokahtlusele asjaolu, et kui X ja Y hakkasid maksete kuupäevade tõendamist nõudma, pidasid S ja tema lepinguline esindaja otstarbekamaks loobuda endale soodsast kompromissist tsiviilmenetluse selle asemel, et maksete kuupäevi tõendavad materjalid välja anda.
  9. KarS § 344 lg 1 objektiivse koosseisu sisuks on dokumendi võltsimine (järele- või ümbertegemine). Dokumendiga on tegemist juhul, kui see sisaldab inimese mõtteväljendust, on mõeldud õiguskäibes tõendama õigusliku tähendusega asjailusid ning millest selgub selle väljaandja. Käesoleva asja raames tähendab see, et dokument sisaldab väidet selle kohta, et pangas on toimunud makse ühelt kontolt teisele, et dokument pärineb SEB pangasüsteemist ja kinnitab nimetatud makse toimumist. Seega ei ole kahtlust, et maksekorralduse puhul on tegemist dokumendiga. Toodud koosseisuelemendi täidetusele ei ole prokuratuur vastu vaielnud. 3

(5)1-23-7382 Võrdluseks esitatud kahe maksekorralduse ilmsetest erinevustest tulenevalt tõusetud tugev kahtlus, et üks kahest tegevusest (järele- või ümbertegemine) on seoses kõnealuste maksekorraldustega toime pandud. Kui prokuratuur või menetleja leidnuks, et maksekorralduste väljanägemine on tavapärasest erinev mingil muul põhjusel, kui järele- või ümbertegemise tõttu, tulnuks seda menetluse mittealustamise teates/määruses ka väljendada. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 344 koosseis tahtlust. Võimatu või äärmiselt ebatõenäoline on panna võltsimistegu toime kogemata. Seega oli KarS § 344 lg 1 koosseis kuriteoavalduses kirjeldatud asjaoludel suure tõenäosusega täidetud. Prokuratuur on jätnud viitamata, milline koosseisuelement kuriteokoosseisu puhul puudub.
  1. Lisaks esinevad S tegudes (läbi tema lepingulise esindaja) ka KarS § 345 ja KarS § 209 kuritegude tunnused või vähemalt nimetatud kuritegude katsete tunnused. Kuna maksekorraldusi lihtsalt ei moonutatud, vaid ka esitati eesmärgiga tekitada kaebajatele S menetluskulude tasumise kohustus, on tõenäoline, et toime pandi ka võltsitud dokumendi kasutamine ning vähemalt kelmuse katse. Võltsitud maksekorraldusi kasutati KarS § 345 tähenduses, kui need esitati Xle ja Yle. Nimetatud tegevusega sooviti omandada ka õigusi, kuna maksekorralduste alusel pidanuks kaebajad maksma Sle viimase menetluskulud. KarS § 209 kuriteokahtlus väljendus selles, et läbi pettuse, mis võib seisneda ka võltsitud dokumendi kasutamises, sooviti saada varalist kasu.
  2. Prokuratuuri väitega, mille kohaselt ultima ratio põhimõttest tulenevalt on karistusõiguslik sekkumine põhjendatud ja lubatav õigushüve kaitsel vaid siis, kui muud õiguskaitsevahendid on ebapiisavad, ei saa nõustuda. Kriminaalmenetlus alustatakse

§ 194

järgi siis, kui on olemas ajend ja alus ning ei esine

§-s 199 sätestatud menetlust välistavaid asjaolusid. Seadus ei näe ette, et kriminaalmenetluse otsustust tegev prokurör või menetleja saab anda hinnangu, kas isiku õiguste kaitset oleks võimalik muul moel tagada, kui menetluse alustamise nõuded on täidetud. Asjaolu, et konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus, ei välista riigi karistusõiguslikku sekkumist, kui esinevad

§ 194

sätestatud kriminaalmenetluse ajend ja alus.In dubio pro duriore põhimõtte järgi, mida tuleb arvestada ka

§ 194

kohaldamisel, tuleb tõlgendada iga kuriteokahtlus kriminaalmenetluse alustamise kasuks.

§ 194

lg-s 2 toodud „kuriteo tunnuste sedastamine“ tähendabki, et menetluse ajendis esineb teave selle kohta, et võib olla toime pandud kuritegu. Nii ei pea olema ka praegu võimalik täie kindlusega väita, et maksekorraldused on võltsitud või moonutatud, piisab, kui selleks on küllaldane kahtlus.

  1. Riigiprokuratuur ei ole selgitanud, kuidas kriminaalmenetluse alustamine X ja Y positsiooni tsiviilõiguslikult parandaks. Kriminaalmenetluse alustamise seisukohalt ei ole eeltoodu ka oluline, sest kriminaalmenetluse alustamise otsustus peab sõltuma sellest, kas esinevad kuriteo alus ja ajend. Kuriteoteate esitamise ajahetk või muud paralleelselt toimuvad sündmused ei ole menetluse alustamise mõttes samuti olulised, kui esinevad ajend ja alus.
  2. Vastavalt prokuratuuri juhistele on esitasid X ja Y esindaja vahendusel
  3. oktoobril 2023 tsiviilasjas kohtule taotluse, milles palusid kohustada S ja tema esindajat kohtule esitama arvete maksekuupäevad viisil, mis tõendab nende kuupäevade autentsust. Kohus on asunud taotlust menetlema, kuid ei ole antud küsimuses otsust teinud. Seega on X ja Y teinud kõik endast oleneva, et kuriteokahtlusega seonduvat teavet koguda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4

(5)1-23-7382
  1. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et X ja Y esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda järgmisel põhjusel.
  2. Esialgses kuriteoteates taotleti kriminaalmenetluse alustamist seetõttu, et võltsitud on advokaadi arved, kuna õigusteenust ei ole sisuliselt osutatud (ehk n-ö intellektuaalne võltsimine) ja lisaks on võltsitud ka arvete tasumist kinnitavad maksekorraldused. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses tuginetakse eeskätt sellele, et võltsitud on pdf-formaadis maksekorraldused, mis kinnitavad makse tegemist, kuna neilt puuduvad vajalikud rekvisiidid.
  3. Eeltoodu tõttu selgitab ringkonnakohus, et kuriteoteates kirjeldatud intellektuaalset võltsimist (ehk arvete sisu mittevastavust tegelikkusele) ei ole praegusel ajal esitatud teabe ja teokirjelduse alusel võimalik sedastada. Ei tsiviil-, haldus ega ka kriminaalmenetluses ei eeldata menetluskulude hüvitamisel, et vastavad õigusteenuse osutaja arved on tasutud. Menetluskulude väljamõistmise eeldus ei ole nende tegelik tasumine kohtuotsuse tegemise ajaks, piisab kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide (nt arve) esitamisest. Menetluskulude mõistlikkust hindab kohus, kes ei ole praeguseks tsiviilasjas vastavat otsustust teinud. Arvete tasumine on õigusteenuse osutaja ja kliendi vahelise suhte küsimus. Kui klient jääb arvete tasumisel viivitusse, on õigusteenuse osutajal võimalik kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Kahtluse korral advokaadi tegevuse osas on võimalik pöörduda Eesti Advokatuuri aukohtu poole, kes saab koguda asjakohaseid andmeid.
  4. Esitatud maksekorraldustega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt võib asuda seisukohale, et kuna menetlusseadustikud ega kohtupraktika ei eelda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel õigusteenuse osutaja arvete tasumist ega seda kinnitavate dokumentide esitamist, siis ei ole nendel dokumentidel seost võimalikku vara üleandmisega (ehk menetluskulude hüvitamisega), mistõttu ei moodusta võimalik maksekorralduste võltsimine ja esitamine ka kelmuse katse koosseisu.
  5. Teiseks tutvus ringkonnakohus kohtuinfosüsteemi vahendusel asjakohase tsiviilasja materjalidega, millest nähtub, et vastavad maksekorraldused esitati menetluses mitte (vaid) pdf-dokumendina – nagu kuriteoteate lisas, vaid digiallkirjastatud kujul. Iga maksekorraldus sisaldus panga allkirjastatud digikonteineris, millest nähtus omakorda panga kinnituse aeg. Seega ei avaldatud kriminaalmenetluses kuriteoteate esitamisel menetlejale kogu teavet, kuna viidatud on vaid pdf-vormingus dokumendile. Ka pangatöötajale päringu tegemisel on viidatud vaid pdf-dokumendis esinevatele puudustele. Seega ei saa esitatud andmete pinnalt järeldada, et dokumendid on tingimata võltsitud, vaid on võimalik, et pank esitas makse kinnitust digikonteineris sisalduvate andmete kaudu. Ka sel põhjusel ei ole alust rääkida piisava kahtluse olemasolust dokumendi võltsimise ja kelmuse katse toimepanemise kohta.
  6. Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel ajal alust kriminaalmenetluse alustamiseks ja esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebus jäetakse rahuldamata, jääb valitud esindaja tasu kannatanute kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.