1-17-6118/194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-17-6118 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määrus Kovan Mohammadi (Mohammad; isikukood 39701070030) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kovan Mohammadi kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, määruskaebus Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must vandeadvokaadi abi Marika Suurpere poolt Kovan Mohammadile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 326,40 eurot, sealhulgas käibemaks 54,40 eurot.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kovan Mohammadilt Eesti Vabariigi kasuks välja 326,40 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on määruskaebe korras vaidlustatav. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdimõistetu advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega tunnistati Kovan Mohammad süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks kümneaastane vanglakaristus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, arvestades karistuse algust Kovan Mohammadi kinnipidamisest
13. märtsil
14. Kohtuotsus jõustus
15. märtsil
17. Viru Vangla esitas
18. novembril 2023 Viru Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Kovan Mohammadi ennetähtaegse vabastamise üle. Prokuratuur ja vangla toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
19. Viru Maakohus jättis
20. novembri
21. a määrusega Kovan Mohammadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 3.
22. Tähelepanuta ei saa jätta Kovan Mohammadi pingutusi vanglas – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on aktiivselt teinud tööd. Käesolevalt töötab ta raamatukogutöölisena. Süüdimõistetu on osalenud psühholoogilisel nõustamisel ning õppinud riigikeelt. Sellegipoolest puudub veendumus, et ta on valmis edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Tänavu juunis viidi temaga läbi pere- ja paarisuhte vägivalla teemalised vestlused, mille põhjal selgus, et minevikust ja naise vastu suunatud vägivallast rääkides ei avaldanud ta kahetsust. Kooselust rääkides süüdistas Kovan Mohammad jätkuvalt naist ja ütles, et viimane provotseeris teda. Samuti on kinnipeetav selgitanud, et oli noor ja pärit kultuurist, kus naistesse suhtuti teisiti. See ajendaski teda kuritegu sooritama. Abikaasat ta põlema panna ei tahtnud, see oli õnnetus. Vestluse lõpus – kui teema jõudis vanglas viibimiseni – , hakkas kinnipeetav enda süüd tunnistama ning tõi välja, et ta kahetseb tehtut. 3.
23. Kovan Mohammadi on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Kuigi kinnipeetav kannab karistust
24. aastal toime pandud kuriteo eest, näitab tema käitumine, et tegemist pole üksiku eksimusega, kuna vangistuse jooksul on tema suhtes kohaldatud korduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid: ta on püüdnud vangla inventari lõhkumisega enda probleemide lahendamiseks tähelepanu saada. 3.
25. Oluline on seegi, et Kovan Mohammad pani abikaasa suhtes kuriteo toime nende tütre juuresolekul. Seega ei ole tütre heaolu tema jaoks esikohal. Kuna lahutuse protsess ei ole Eestis lõpule viidud, jääb uue kuriteo toimepanemise risk kannatanu suhtes püsima. Kuigi Kovan Mohammad on käesolevaks ajaks väljendanud tehtu osas kahetsust, puudub veendumus, et tema arusaamad oleksid vangistuse jooksul muutunud. Kõigest viis kuud tagasi toimunud vestlustes süüdistas Kovan Mohammad jätkuvalt endist abikaasat. Tema poolt toime pandud kuritegu viitab võimalusele, et ta võib tulevikuski probleemide lahendamiseks teise inimese suhtes vägivalda kasutada. 3.
26. Ka Kovan Mohammadi vabanemisjärgsed elutingimused ei maanda oluliselt tema retsidiivsusriski. Süüdimõistetul puudub Eestis lähivõrgustik, kelle igapäevasele toele saaks ta loota. Tema lähivõrgustikku kuuluvad kolm õde, vend, ema ja isa. Kaks õde elavad Saksamaal. Vend, ema, isa ja õde elavad Iraagis. Kovan Mohammadil olid ka kuriteo toimepanemise ajal olemas nii elukoht, kontaktisik kui lähedased. Need tema kuritegu ära ei hoidnud. Kovan Mohammadil ei ole isikut tõendavat dokumenti ega elamisluba, mis on vajalikud elu planeerimiseks: ta saabus
27. aastal sõjapõgenikuna Eestisse, kuid talle väljastatud tähtajaline elamisluba on tänaseks kehtivuse kaotanud. Kuigi süüdimõistetu lähedased on valmis teda materiaalselt toetama ning tal on olemas vabanemisjärgne töökoht (abitöölisena) firmas Historic Residence OÜ, on tal täitmata rahalisi nõudeid summas 132 979 eurot. 2 Määruskaebus
29. novembril 2023 esitas Kovan Mohammadi kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere Viru Maakohtu
30. novembri
31. a määruse peale kaebuse, paludes kohtul kaevatav määrus tühistada ning Kovan Mohammad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leiab, et esimese astme kohus on irdunud väljakujunenud kohtupraktikast ning teinud kaalutlusvea. Määruskaebuses esitatud argumendid on kokkuvõetult järgmised. 4.
32. Asjakohatu on viide, et süüdimõistetu suhtes on kohaldatud julgeolekuabinõusid. Sellega seonduvad sündmused leidsid aset ajal, mil Kovan Mohammad saabus vanglasse – vanglaperioodi alguses olid tal kohanemisraskused. Praegu on olukord teine. 4.
33. Väär on argument, justkui oleks Kovan Mohammad väljendanud kuriteo osas kahetsust alles temaga läbi viidud vestluse lõpus. Kuna temaga vestles uus töötaja, rääkis ta talle (esmalt) kogu loo ära. Kovan Mohhamad kahetseb tehtut ning on seda öelnud ka vestlustel ja ennetähtaegse vabastamise arutamisel. Kohtupraktikas kinnistunud seisukoha järgi ei eelda puhtsüdamlik kahetsus seda, et teo toimepanija aktsepteerib vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Kovan Mohhamad on küll vestluse käigus maininud, et kannatanu provotseeris teda, ning viidanud oma usule, kuid on kokkuvõttes siiski oma tegu kahetsenud. Kohtumäärustest ei selgu, kuidas väljendab süüdimõistetu selline suhtumine retsidiivsusriski. 4.
34. Kovan Mohhamadile ei saa ette heita elamisloa puudumist. Tulenevalt Politsei- ja Piirivalveameti teatisest pole kinnipidamisasutuses viibival isikul võimalik elamisluba taotleda. Kovan Mohhamad plaanib vastavasisulised taotlused esitada politseile viivitamatult pärast vanglast vabanemist. Süüdimõistetu on läbinud kolmekuulise eesti keele kursuse, mille tulemusena suudab ta eesti keeles suhelda ja kirjutada. Ka enesetäiendamisse suhtub ta positiivselt. 4.
35. Oma võlgnevustesse pole süüdimõistetu ükskõikselt suhtunud. Kohtutäitur on koostanud talle maksegraafiku, mille alusel ta oma võlgu tasub. Need võlgnevused ei kao ka tema tähtaegsel vabanemisel. Kinnipeetaval on vabanemisfondis 2175 eurot, mis tagab talle esmase toimetuleku. Süüdimõistetut toetab rahaliselt tema õde. Ühtlasi on talle pakutud tööd. Praegu plaanib kinnipeetav jääda pärast vabanemist Kohtla-Järvele ning asuda ehitusalasele tööle. 4.
36. Kovan Mohammadile on meelevaldne ette heita lähivõrgustiku puudumist. Ta on sõjapõgenik, kes saabus Eestisse
37. aasta juunis. Seetõttu ei ole tal lähivõrgustikku jõudnud tekkida, tema perekond elab välismaal. Eesti Islami Kogudus lahutas
38. septembril 2017 tema abielu. Lahutusküsimusega seonduvalt on ta pöördunud ka Harju Maakohtusse. Kovan Mohhamad ei tea, kus tema abikaasa ja tütar asuvad ning ta ei soovi nendega kontakti luua. Süüdimõistetu on edukalt läbinud perevägivalla teemalise vestluse. Kuna Kovan Mohammad on saanud psühholoogilist nõustamist, on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk käesolevaks ajaks maandatud. 4.
39. Nõustuda ei saa seisukohaga, et vangla ja prokuratuur pole põhjendanud, miks nad Kovan Mohammadi ennetähtaegset vabastamist toetavad. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Kovan Mohammad võib edaspidi kujutada ohtu üksnes tema elustiili ja suhetega seonduvalt. Kuna muus osas vangla tema puhul riski ja ohtlikkust ei näe, asus vangla seisukohale, et Kovan Mohammadi iseloomustavad positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivse teabe. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
40. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Kovan Mohammadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
41. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi. Teisisõnu peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
42. aprilli
43. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
44. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus Kovan Mohammadi vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas muu hulgas Kovan Mohammadi ulatuslikele võlgnevustele ja sellele, et tal puudub kehtiv elamisluba. Need asjaolud aga tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel rolli omada ei saa. Kuna Kovan Mohammad ei ole pannud kuritegusid toime majanduslikel põhjustel, pole ka tõenäoline, et ta hakkab sooritama kuritegusid võimalike rahaliste probleemide tõttu. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, justkui võiks Kovan Mohammadile probleeme tekitada isikut tõendava dokumendi ja elamisloa puudumine. Nii see ei ole, kuna vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p-le 5 on Kovan Mohammadil kohtulahendist tulenev seaduslik alus Eestis viibimiseks nii vangistuse kandmise ajal kui ka võimalikul ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Sellegipoolest on maakohtu otsustus jätta Kovan Mohammad ennetähtaegselt vabastamata seaduslik ja põhjendatud.
45. Ekslik on kaitsja arusaam, justkui poleks maakohus pööranud tähelepanu sellele, et vangla ja prokuratuur toetavad Kovan Mohammadi vabastamist. Nii vangla kui prokuratuuri seisukoht on kohtumääruses korrektselt kajastatud. KarS § 76 lg 4 ei kõnele aga midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Need seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid sisulisi argumente, millele kohus põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla arvamusel üleüldse mingisugust tähtsust. Praegusel juhul on prokuratuur märkinud, et nõustub vangla seisukohaga ja toetab Kovan Mohammadi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses on kirjutatud, et vangla toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Sellele eelnev tekst pole aga vähimalgi määral asjakohaste (käesoleva kaasusega seotud) faktidega sisustatud. Tegu on üksnes selgitusega, mil moel on võimalik (suvalise) kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnata. Seetõttu pole prokuratuur ja vangla esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid seostatud ja sisulisi põhjendusi ning maakohtule ei saa nende seisukohtade arvestamata jätmist ette heita.
46. Vaidlust ei ole selles, et Kovan Mohammad on vanglas käitunud reeglitele vastavalt: tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud individuaalses täitmiskavas ette nähtud vestlustes ning teinud aktiivselt tööd. Vaieldamatult positiivne on seegi, et Kovan Mohammad on oma võimete piires tasunud rahalisi nõudeid ning asunud (juba) mõtlema vabanemisjärgse elukorralduse peale. Ta on leidnud endale elu- ja töökoha. Kuigi taoliste asjaolude esinemine väärib tunnustust, ei too see kaasa tema ennetähtaegset vabastamist, sest arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
47. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid tuleb vaagida kogumis, on maakohus igati õigustatult leidnud, et hoolimata mitmetest Kovan Mohammadi vabastamist toetavatest 4 aspektidest, on tema vabastamine praegusel juhul ennatlik. Süüdimõistetu kuriteo toimepanemise asjaoludest ning isikust lähtuv ohuprognoos seab kahtluse alla tema õiguskuuleka käitumise vabaduses – mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus.
48. Peaasjalikult annab aluse Kovan Mohammadist lähtuva kõrge retsidiivsusriski jaatamiseks tema küüniline kuritegu. Kuigi süüdimõistetu vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Seejuures tuleb kuriteo asjaoludena mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
49. juuni
50. a määrus asjas nr 1-14-5339, p 12). Kolleegiumi meelest kõnelevad Kovan Mohammadi poolt abikaasa suhtes toime pandud kuriteod üht – ta võib isegi oma lähedaste inimeste suhtes näidata üles ekstreemset julmust. Harju Maakohtu
51. septembri
52. a otsusest selgub, et Kovan Mohammad kasutas enda abikaasa suhtes pikka aega süsteemset vägivalda, elades sel viisil välja oma armukadedust. Taolised vägivallatsemised kulmineerusid viimasel korral aga eriti ränga teoga: süüdimõistetu sidus ohvri tooli külge, valas ta puhastusbensiiniga üle ning süütas põlema. Alles pärast seda, kui kannatanu oli üleni leekides, asus süüdimõistetu tuld kustutama. Säärase teoga põhjustas Kovan Mohammad kannatanule suurt füüsilist valu ning ulatuslikke põletushaavu. Nagu öeldud, iseloomustab lähedase inimese sedavõrd räige kohtlemine Kovan Mohammadi äärmiselt jõhkra inimesena ning kõneleb tema puudulikust empaatiavõimest. Võttes veel arvesse, et ta sooritas kuriteo kaheaastase tütre ees, ei hoia teda tagasi ka teiste juuresolek – ta tegutseb hetkeemotsiooni ajel. Ehkki faktiliselt on Kovan Mohammad tänaseks kannatanust lahus, ei saa temast lähtuvat ohtu taandada üksnes toonasele abielule, kuna vägivallatsemise põhjuseks oli armukadedus. See tähendab, et Kovan Mohammad võib tulevikuski jõhkrutsemist jätkata, pruukides võimalike erimeelsuste tekkides vägivalda endale lähedaste inimeste suhtes.
53. Sedavõrd süsteemse ja rafineeritud teo kordumise tõenäosus peab olema väike – on ilmne, et niisuguse kuriteo sooritanud isiku usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused. Hoolimata sõnades väljendatud kahetsusest, on Kovan Mohammad jätkanud tehtule õigustuste otsimist. Niisiis pisendab Kovan Mohammad jätkuvalt oma süüd ning ei kahetse mitte tegu, vaid sellele saabunud tagajärge. Kuna vangistuse täideviimise eesmärkideks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, tuleb kindlaks teha, kas süüdlane on karistuse kandmise ajal enda jaoks kuriteost vajalikud järeldused teinud. Pidades silmas seda, et Kovan Mohammad pole oma tegu veel täies ulatuses hukka mõistnud ega selle ebaõigsust enda jaoks lahti mõtestanud, on tema vabastamine ennatlik.
54. Toodud seisukohta ei lükka ümber ka asjaolu, et Kovan Mohammad on vangistuse jooksul oma käitumist parandanud. Ehkki süüdimõistetu suhtes julgeolekuabinõude kasutamine jääb aastate taha, annab vangla inventari lõhkumine – selle abil tähelepanu otsimine – kinnitust tema impulsiivsest käitumislaadist, mis võib uute erimeelsuste ilmnemisel kulmineeruda uue vägivallakuriteoga.
55. Kohtukolleegiumi nõustub maakohtuga selleski, et Kovan Mohammadi vabanemisjärgsed elutingimused pole midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaksid. Ta on küll leidnud omale elukoha ning jätkanud lähedastega suhtlemist, kuid sarnane elukorraldus oli tal varemgi. See teda kuritegudest eemal ei hoidnud. Kuna Kovan Mohammadi kuriteod pole kantud majandusliku kasu saamise eesmärgist, ei ole 5 ka võimaliku vabanemisjärgse töökoha olemasolu tema puhul käsitletav kuritegelikku käitumist vähendava tegurina.
56. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
57. novembri
58. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
59. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, märkides, et kohtumäärusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 3 tundi ja 45 minutit (225 minutit). Selle eest soovib ta tasu 272 eurot, millele lisandub käibemaks summas 54 eurot 40 senti. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Kovan Mohammadilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6