) § 10 lg 1 tähenduses esmane isikuandmete avaldaja kolmandatele isikutele koos kõigi kaasnevate õiguste ja kohustustega. Kuna Creditinfo lähtub maksehäireinfo avaldamisel andmete edastaja korraldustest, siis oleks kaebaja eeldanud, et AKI 2
, isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) § 58), viiteid kaebaja õiguspärase andmetöötluse alusele (näiteks
lg 1, IKÜM artikkel 6) kui ka täiesti asjassepuutumatuid viiteid, mille osas ettekirjutuse tekstis kaebajale etteheiteid ei tehta (näiteks IKÜM artikkel 17 – õigus olla unustatud). Sellegipoolest, olles vaidlustatud ettekirjutuse aluseks, heidab AKI kaebajale justkui ette kõigi loetletud normide rikkumist. 4) AKI on ettekirjutuses ja vaideotsuses läbivalt rikkunud põhjendamiskohustust. Näiteks on AKI jätnud põhjendamata (
§-i 10.
üldine loogika lähtub struktuurist, et lg 1 kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemine lubatud, millest lg 2 seab konkreetsed välistused. Selliste välistuste seas on p 5, mille kohaselt ei ole lubatud lg 1 andmetöötlus, kui kohustuse rikkumise lõppemisest (mitte võla või maksehäire tekkimisest) on möödunud rohkem kui viis aastat. Teise välistusena üldiselt lubatud andmetöötlusest seab p 3 olukorra, kus andmetöötlus kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi. Sellest hoolimata tundub AKI lähtuvat eeldusest, et kui võlasuhte rikkumisega seonduvate isikuandmete töötlemisel saavad mingilgi 3
See toob omakorda kaasa, et AKI loeb igasugust õiguste riivet automaatselt ülemääraseks kahjustamiseks, eirates oma kaalutluses seadustega lubatud riivet (nii ajalise kestuse kui ka riive määra ulatuses), AKI ignoreerib süstemaatiliselt teiste isikute õiguste, vabaduste ja huvide olemasolu oma kaalutluses ning põhimõtteliselt ignoreerib täielikult igasuguseid andmesubjekti iseloomustavaid raskendavaid asjaolusid. Kohaldades vääralt
§-i 10 rikub AKI ka oma kohustusi haldusorganina HMS § 54 alusel. Maksehäireinfo ühetaolisuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse eesmärgil rakendab kaebaja kõikidele maksehäiretele ühtset avaldamise tähtaega, mille jooksul töödeldakse konkreetse maksehäire andmeid: avaldamise aeg on alati 5 aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist, mis vastab ka
Selle ajaperioodi möödumisel maksehäire info kustutatakse. Maksehäire info avaldamine 5 aasta jooksul seondub vajadusega kaitsta ka teiste potentsiaalsete võlausaldajate ja kohustatud isikute huve. 6) Kaebaja kaalus täiendavalt, kas 5 aastase perioodi jooksul andmesubjekti maksehäireinfo avaldamine on põhjendatud, ja jõudis järeldusele, et see ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ja vabadusi. AKI heidab ettekirjutuses kaebajale ette, et Creditinfo ei ole hinnanud, kas maksehäireinfo avaldamine võib ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. AKI selline järeldus on väär – Creditinfo teostas sellise hinnangu korduvalt, sh oma 28.04.2023 analüüsis (vt kaebuse lisa 4), kuid jõudis järeldusele, et maksehäireinfo jätkuv avaldamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. AKI tugineb vääralt „võla vanusele“ kui kergendavale asjaolule. AKI on vääralt tuvastanud ja tuginenud andmesubjekti käitumismustrile. Võlgnevuse tasumist ei tohiks arvestada andmesubjekti ülemääraselt kahjustava asjaoluna. Alaealiste laste olemasolu andmesubjekti peres ei seondu maksehäire hindamisega. Tööpakkumistest äraütlemine maksehäirete olemasolu tõttu ei too endaga kaasa korrektset infot sisaldava maksehäire avaldamise põhjendamatust. Võlausaldajapoolset maksehäire avaldamisele eelnevat pöördumist kohtusse ei saa lugeda maksehäire avaldamise eelduseks või ülemäärase kahjustamise hindamise faktoriks. Võlausaldaja registrist kustutamine ei too kaasa maksehäire tühisust ega mõjuta ülemäärase kahjustamise hindamist. Selleks, et põhjendada andmesubjekti maksehäireinfo avaldamise kestuse liigsust, on AKI oma ettekirjutuses ja vaideotsuses tuginenud vaid võimalikule andmesubjekti eraelu puutumatuse riivele, jättes tähelepanuta nii ülalkirjeldatud andmesubjekti-spetsiifilised asjaolud kui vastanduvad väärtused. Seeläbi rikkus AKI ka oma diskretsiooniõiguse piire. 7) AKI ei ole korrektselt rakendanud
lg 2 p-i 3 ning on vääralt asunud seisukohale, et andmesubjekti õigusi on ülemääraselt kahjustatud. AKI on loonud ebarealistliku tõendamiskoormise, mille puhul andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist justkui eeldatakse igal juhul ning kaebaja peab olema võimeline lisaks enda andmetöötluse põhjendamisele (mis eelduslikult on
lg 1 kohaselt lubatav) lükkama ümber ka kõik potentsiaalsed negatiivsed tagajärjed igale andmesubjektile. Juhul, kui
lg 2 punktis 3 sätestatud ülemäärase andmesubjekti õiguste või vabaduste kahjustamise eeldus on võimalik täita pelgalt ainult teoreetilise võimalusega isiku õiguste rikkumisest, ei oleks kaebajal ega ühelgi teisel isikul, k.a võlausaldajal ja teistel maksehäireinfo vahendajatel, võimalik üleüldse maksehäireinfot avaldada. 8) Kui kohus peaks leidma, et tühistamiskaebust ei saa mingil põhjusel rahuldada, palub kaebaja alternatiivselt tuvastada ettekirjutuse õigusvastasus. Kaebaja eesmärgiks käesolevas menetluses on tagada õigusselgus
rakendamise, andmesubjekti õiguste ja vabaduste ülemäärase kahjustamise hindamise ning juhtumipõhise õigustatud huvi analüüsi metoodika, kriteeriumite ja sellega seotud selgitamis- ja põhjendamiskohustuse osas, vältides sealjuures võimalikku maine- ja majanduslikku kahju, mis võib tekkida AKI kodulehel õigusvastase ettekirjutuse ja vaideotsuse avaldamisega. Seeläbi on ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine sobiv abinõu, sest tuginedes senisele kogemusele AKI-ga, vähemalt kaebaja usub, et AKI järgiks ka oma 4
lg 1 ei täpsusta lisaks IKÜM-le, kuidas jaguneb vastutus andmete edastaja ja avaldaja vahel, st kas avaldatavate andmete õigsuse eest vastutab nende registrile edastaja või registripidaja. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nii andmete edastaja kui ka registripidaja on vastutavad andmete töötlejad ja mõlemal lasub vastutus avaldatavate andmete õiguspärasuse eest. 2) Kaebajal kui vastutaval töötlejal puudub vastuväite saamisel õigus isikuandmeid edasi töödelda, v.a juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Nii
kui ka IKÜM art 6 lg 1 p-i f alusel isiku võlaandmete maksehäireregistris avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel tuleb hinnata andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Hinnata tuleb isiku õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta tema isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive. Iga vastutav töötleja vastutab enda tegevuse eest ise ning peab õigusliku aluse olemasolus veenduma. Kaebaja kui vastutava töötleja kohustuseks on tagada ja tõendada tema poolt avalikustatavate andmete kasutamisel korrektse õigusliku aluse olemasolu (IKÜM art 5 lg 2). Kaebaja ei saa endalt kohustusi ja vastutust ära lükata võlausaldajale pelgalt põhjusel, et kaebaja ei ole andmete algallikas või andmesubjekt ei ole kustutamise nõudega pöördunud just võlausaldaja poole. 3) Kaebaja ei näita tegelikkuses maksehäiret täpse suurusena, vaid on otsustanud näidata seda väga laia suurusjärguna, mis on juba oma olemuselt eksitav ning isikuandmete töötlemine ei ole andmesubjekti jaoks läbipaistev (maksehäire suurus ei ole täpne ning võimalik ei ole ka eristada põhivõlga kõrvalkuludest). Isiku krediidivõimelisuse hindamisel omab kindlasti tähtsust see, kas isiku tegelikku põhivõlgnevust kuvatakse täpse summana või jäetakse andmete saajale mulje, et näiteks tegeliku 3000-eurose põhivõlgnevuse korral võib kõrvalkulude lisandumisel andmesubjekti võlgnevus näida üle nelja korra suurem, ulatudes järgmise vahemiku lõpusummani ehk 12 800 euroni. Sellisel juhul ei saa kuidagi rääkida maksevõimelisusest adekvaatse ülevaate andmisest
Andmete õigsus on IKÜM-i üks kandvaid põhimõtteid. Samuti ei ole selline isikuandmete töötlemine õiglane. Valede või ebatäpsete andmete avaldamise tagajärjel võivad inimesele olla väga kahjulikud tagajärjed. Pigem ainuüksi sellisel viisil andmete avaldamine, kus maksehäire raporti lugejale jääb ekslik mulje tegelikust võla suurusest, kahjustab juba iseenesest andmesubjekti ülemääraselt. Selline isikuandmete töötlemine ei ole ka kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 p-s a toodud põhimõtetega. Seega on küsitav, kas kaebaja selline tegevus langeb üldse kokku
4) Kaebaja selgitustest nähtuvalt sõlmib ta nii maksehäireinfo allikate kui ka maksehäireinfo kasutajatega lepingu (füüsiliste isikute puhul kehtivad kasutustingimused), mille järgi andmete algallikad on kohustatud edastama ainult tõeseid ja asjakohaseid andmeid ning maksehäireinfo kasutajad vastutavad selle eest, et neil oleks isikuandmete saamiseks õiguslik alus. AKI-le teadaolevalt kaebaja sellist õigustatud huvi põhjendust sisuliselt enne andmete saamist ega väljastamist ei kontrolli ja seda on kaebaja nii järelevalvemenetluses kui ka käesolevas kaebuses tunnistanud. Teisisõnu on kaebaja justkui vaba valima, millises ulatuses ta väidab kolmandatele isikutele kellelgi maksehäiret olema ning tegelikkuses kaebaja ei kontrolli ei 5
§-s 10 toodud eesmärki (isikuandmete töötlemine krediidivõimelisuse hindamiseks või muul samasugusel eesmärgil).
lg 1 ütleb sõnaselgelt, et isikuandmete töötlemisel on lisaks eesmärgi nõudele kumulatiivselt ka nõue, et seda võib teha üksnes juhul, kui vastutav töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks. Nii käesoleval juhul kui ka teiste andmesubjektide isikuandmete töötlemisel on aga kontrollimise nõue kaebaja poolt teadlikult jäetud täitmata, st andmete algallika poolt edastatud andmete õigsust ja õigusliku aluse olemasolu nende andmete edastamiseks kaebajale, ei ole kaebaja poolt kordagi kontrollitud. Kontrollida tuleb vähemalt seda, kas nõude aluseks olevad dokumendid on üldse olemas. Kaebuse p-s 2.3 kaebaja selgitab, et isikuandmete minimaalsusprintsiibist lähtudes ei töötle kaebaja üldreeglina võla alusdokumente ega nõude täitmisega seonduvaid dokumente (mh kohtuotsuseid, täitemenetluse dokumente jms). Sellega kaebaja kinnitab veelkord, et ta ei teosta andmesubjekti võlaandmete kontrolli ning see kohustus on pandud täielikult võlausaldajale kui andmete algallikale. Kaebaja ei kontrolli sisuliselt ka andmete edastamisel kolmandatele isikutele (maksehäirete raporti saajad), kas edastatavad andmed on õiged ja kas andmete saajal on üldse isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus. 5) Nii
kui ka IKÜM art 6 lg 1 p-i f alusel isiku võlaandmete maksehäireregistris avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel tuleb hinnata andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Hinnata tuleb isiku õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta tema isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive. Seda toetab ka IKÜM art 21 lg-st 1 tulenev andmetöötleja andmete töötlemise õiguspärasuse tõendamiskohustus olukorras, kus võlgnik on esitanud andmetöötlejale vastuväite. Vastuväite esitamise järgselt on andmetöötlejal kohustus õigustatud huvide kahjustamise hetkeseis veelkord üle hinnata. Käesoleval juhul ei ole kaebaja oma seadusest tulenevaid kohustusi andmesubjekti ülemäärase kahjustamise osas sisuliselt üldse täitnud X vastuväidetele sisulist hindamist koos asjakohaste kaalutlustega isikuandmete edasi töötlemise osas ei ole kaebaja teinud ei vastuväidete saamisel ega ka hiljem järelevalvemenetluses. Kaebaja on asunud ekslikult seisukohale, et andmesubjekti ülemäärase kahjustamise eelduseks on justkui tõendatud kahju tekkimine või andmesubjekti õiguste rikkumine iseenesest. Juhul, kui kaebaja oma kontrollikohust ja eri poolte õiguste riivete kaalumist ei teosta, siis ongi tegemist andmesubjekti õiguste rikkumisega (mitte pelgalt riivega). 6) Kaebaja ei selgita, millisest osast vaidlustatud ettekirjutuse resolutsioonist kaebaja aru ei saa või mis talle resolutsiooni osas selgusetuks jäi. Vaidemenetluses esitas kaebaja väga pika ja põhjaliku vaide, kus ei olnud viidatud ettekirjutuse resolutsioonist arusaamisega seotud raskustele. Tõsi, ettekirjutuse tegemiseks esineb palju aluseid, kuna lisaks siseriiklikule õigusele tuleb lähtuda ka IKÜM-ist, kuid resolutsioon on siiski sõnaliselt ka lahti kirjutatud. Kõik viidatud normid ettekirjutuse resolutsioonis on asjakohased ja vajalikud, mõistmaks ja kokku võtmaks, mille alusel ja milliste rikkumiste eest ettekirjutus tehakse. Vaidlustatud ettekirjutuse p-des 17 ja 20 on juttu IKÜM artiklist 17 ning samuti on viimane tihedalt seotud artikliga 21. Kokkuvõttes on järelevalvemenetluses tuvastatud, et kaebaja tegevus siiski on ulatuslikult õigusaktidega vastuolus. See, et kaebajale AKI seisukohad ei meeldi, ei tähenda, et need oleks põhjendamatud või ebaselged. Vaidlustatud ettekirjutusele eelnesid AKI 07.03.2023 järelepärimine ja 13.04.2023 AKI ettepanek isikuandmete kaitse nõuete paremaks täitmiseks, millele Creditinfo ka enda vastused esitas. Creditinfol oli võimalus esitada täiendavaid seisukohti ja vastuväiteid kogu menetluse kestel, seda tuletas AKI Creditinfole meelde ka enda 6
lg 2 p-de 3 ja 5 tõlgendamist.
lg 1 kohaselt võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse.
lg-s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada ei ole lubatud, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi (
lg 2 p 3), samuti juhul, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat (
Käesoleval juhul on maksehäirete registris kuvatud kolmanda isiku kohta kolm maksehäiret: 1) TV PLAY BALTICS AS on esitanud 08.05.2018 taotluse avalikustada maksehäire summas 64,01 eurot (võlgnevus on likvideeritud 27.01.2020), maksehäire vahendamise lõpukuupäev 29.01.2025; 2) AS-le INBANK võlgneti seisuga 12.05.2021 4 916 eurot (leping esitatud inkassole menetlemiseks 28.08.2017, inkasso poolt tulnud igakuiseid makseid ajavahemikus 10.05.2018-24.11.2020, maksehäire suleti 30.06.2021), maksehäire avaldamise lõpukuupäev 01.07.2026; LOWELL EESTI AS maksehäire avaldatud 20.06.2016, maksehäire on esitatud vahemikuna 320-640 eurot (maksehäire on märgitud lõpetatuks seoses sellega, et võlausaldaja kustutati äriregistrist), maksehäire vahendamise lõpukuupäev on 12.10.2024. Vaidlust ei ole selles, et
Vastustaja heidabki kaebajale ette hoopis
13. IKÜM art 6 lg 1 p f loob aluse isikuandmete töötlemiseks vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral. Sellist õigustatud huvi väljendab
Vastustaja on viidanud õigesti IKÜM art 21 lg-le 1, mille kohaselt on andmesubjektil õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub IKÜM art 6 lg 1 p f alusel. Sellisel juhul ei või vastutav töötleja töödelda isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.
lg-st 6 tulenevalt on vastutav töötleja kohustatud andmesubjekti viivitamata kirjalikult teavitama, kui ta keeldub isikuandmeid kustutamast, ning esitama keeldumise põhjused. Kohus nõustub vastustajaga, et IKÜM ja
sätetest tulenevalt peab isikuandmete jätkuva töötlemise kontrolli läbi viima andmete töötleja ja tema kohustus on tõendada, et andmete jätkuval avaldamisel on mõjuvad õiguspärased põhjused. Kui täidetud on
lg 2 p 5 tähtaegsuse nõue, tuleb vastuväite saamisel andmetöötlejal läbi viia
lg 2 p-st 3 lähtuv kaalumine, mis võtaks arvesse andmete avaldamise konteksti ning andmesubjekti isikuga seonduvaid asjaolusid. Kohtule nähtuvalt kaebaja kui vastutava töötleja kohustuste üle poolte vahel vaidlust ei ole.
lg 2 p-st 3 tuleneva ülemäärasuse kontrolli läbi viinud ning selle tulemusest on kolmandat isikut 22.11.2022 teavitatud. Kaebaja hinnangul on maksehäirete edasine avaldamine põhjendatud. Kaebaja viitas
Kaebaja tõi välja, et: arvestades maksehäireregistri eesmärki; asjaolu, et kolmanda isikuga seoses on avaldatud 3 maksehäiret; maksehäirete aluseks olevate võlgnevuste ajalist kestvust ja võlausaldajate edastatud infot, on maksehäirete avaldamisega jätkamine põhjendatud. Kaebaja viitas veel sellele, et eeldab, et ka võlausaldaja on oma kohustuse täitnud ning hinnanud, et konkreetse võla avaldamine maksehäirena ei kahjusta puudutatud võlgniku õigusi või vabadusi. Kolmas isik saatis 28.11.2022 täiendava pöördumise, millega avaldas rahulolematust kaebaja otsusega ning palus jätkuvalt eemaldada teda puudutav maksuhäireinfo maksehäire veebilehelt. 02.12.2022 vastusega jäi kaebaja enda varasema seisukoha juurde. Kohtule nähtuvalt on kaebaja
lg 2 p 3 kohase hindamise läbi viinud, kuid pelgalt hindamise läbiviimine ei tähenda, et andmetöötleja on korrektselt järginud
16. Kaebaja läbi viidud kontrolli tulemused ei väära kohtu arvates AKI põhjendatud järeldust, et kohtuasja asjaolusid arvestades on andmesubjekti õigusi kahjustatud ülemääraselt. Esiteks tuleb arvestada avaldamise mõju kolmandale isikule. Kolmas isik avaldas kohtuistungil, et kaebajal on välismaalt Eestisse naasmisel olnud raskusi Eestis oma elu üles ehitamisel. Kolmas isik sai tööpakkumise panka, kuid maksehäireregistri kannete tõttu kutsus tööandja 8
lgs 1 nimetatud ning see ei mahu kohtu hinnangul
lg-s 1 nimetatud „krediidivõimelisuse hindamise või muu samasuguse eesmärgi“ alla. Kolmanda isiku õiguste ülemäärase kahjustamise poolt räägib kahtlemata asjaolu, et tegelikkuses on huvitatud isikutele maksehäiretega seonduv info kättesaadav mitte üksnes nendel eesmärkidel, milleks seadus aluse annab, vaid laiemalt. Kas kaebaja vastutab selle eest, pole käesoleval juhul oluline tuvastada. See aga tähendab, et kolmanda isiku õiguste riivet tuleb pidada intensiivseks, arvestades mh kaebaja kolme alaealist last. Kui kaebaja kahtleb andmesubjekti väidete õigsuses, oleks tema ülesandeks täiendavad tõendid välja küsida. Kohus leiab, et õiguste riivet muudab intensiivsemaks mh asjaolu, et registris on maksehäired avaldatud mitte konkreetse võlgnevuse summana, vaid küllaltki suurte vahemikena, mis võib avaldamise negatiivset mõju veelgi võimendada. Vastustaja kriitika kaebaja suhtes on kohtu arvates selles osas põhjendatud. Kaebaja ei ole kohtu arvates ebaõigesti arvesse võtnud kolmanda isiku kasuks rääkivaid asjaolusid, eeskätt seda, et tema pöördumise ajaks olid kaks võlgnevust juba päris kaua aega tagasi likvideeritud. Kuna LOWELL EESTI AS tegevus oli lõpetatud, polnud kaebajal võimalik veenduda selle võlakohustuse olemasolus (kolmas isik väitis kohtuistungil, et on kõik enda võlgnevused likvideerinud). Seega ei saa vastav rikkumine kohtu arvates kvalifitseeruda oluliseks rikkumiseks, mis õigustaks maksehäirete avaldamist maksimaalse ajalise perioodi jooksul. Asjaolu, et võlad tasuti inkasso vahendusel ei saa kohtu arvates olla selliseks raskendavaks asjaoluks, mis õigustaks maksehäirete jätkuvat kuvamist. Seda enam, et kaebaja on pöördumises võlausaldajate poole pidanud oluliseks eelkõige seda, kas võla sissenõudmiseks on alustatud kohtumenetlust (mida ühelgi juhul polnud tehtud). Asjaolu, et INBANK AS võlgnevus tasuti maksegraafiku alusel, viitab kohtu arvates sellele, et kolmas isik on oma kohustustesse korrektselt ja vastutustundlikult suhtunud. Maksehäirete arv
Kohus leiab seega, et AKI 29.05.2023 ettekirjutus-hoiatuses isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/83-260-14, samuti ka vaideotsus on õiguspärased ja põhjendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.