KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-136146 Kohtuasi C. E. O. hagi A. J. P. va

) § 487 lg-st 11 jätkas kohus ülejäänud nõude osas asja menetlemist hagimenetluses

§ 487lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

Osaline maksekäsk on jõustunud.

1. Tartu Maakohus kohustas
2. novembri 2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagejale toimetati kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3111 lg 3 alusel kätte

1. detsembril
2. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise ja täiendava riigilõivu tasumise tähtpäev saabus
3. detsembril
5. Hageja esitas kohtule hagi
6. detsembril
7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 232,40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 34,86 eurot ning viivise alates 15.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas. Kohus selgitas hagejale
8. detsembril 2023, et kohus tegi
9. oktoobri 2023 määrusega kostja poolt tunnistatud nõude osas maksekäsu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 232,40 eurot, viivise 24,28 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku 286,68 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud 74,15 eurot. Kohus selgitas, et esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja ei ole osalise maksekäsuga arvestanud. Hagejal tuli esitada kohtule uus hagiavalduse terviktekst, arvestades, et osade nõuete kohta on tehtud maksekäsk. Kohus määras hagejale hagi tervikteksti esitamiseks tähtaja 7 päeva alates kirja kättetoimetamisest. Hagi esitamise tähtpäev saabus
10. detsembril
11. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ja hagi ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel.

6.

§ 371

lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas kohtule hagi

1. detsembril
2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 232,40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 34,86 eurot ning viivise alates 15.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas. Kohus tegi
3. oktoobri 2023 määrusega kostja poolt tunnistatud nõude osas maksekäsu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 232,40 eurot, viivise 24,28 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku 286,68 eurot.
4. oktoobri 2023 kohtumäärus on jõustunud. Seega esineb eeltoodud hageja nõuete osas alus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks

§ 371

lg 1 p 4 alusel, sest on olemas jõustunud menetluse lõpetamise määrus (osaline maksekäsk), mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 2

§ 487

lg-st 11 jätkas kohus ülejäänud nõude osas asja menetlemist hagimenetluses

§ 487lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

Kuna hageja ei arvestanud hagi esitamisel osalise maksekäsuga, siis andis kohus hagejale

§ 3401

lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – uue hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ja hagi ei esitanud, mistõttu jätab kohus hagi

§ 3401

lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, sest hageja nõue on ebaselge ja seetõttu perspektiivitu. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi jooksva viivisenõude osas. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist. 7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. 8.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3