4-23-3205 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-3205 Kohtunik Pavel Gontšarov Harju Maakohtu
- novembri
- a määrus, millega jäeti Andrei Sinkevitši kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 18.09.
- a otsusele väärteoasjas nr 2315,23,005934 läbi vaatamata Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Andrei Sinkevitš (ik 39710022773; epost XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 18.09.
- a otsusega väärteoasjas nr 2315,23,005934 karistati Andrei Sinkevitšit KarS § 278 lg 1 alusel rahatrahviga 160 eurot. Otsuse kohaselt tegi isik teadvalt politseile vale väljakutse, mis seisnes selles, et isik 23.08.2023 kell 01.44 ütles helistades Häirekeskusele, et toimus konflikt teataja ja tema ema vahel, mille käigus ema lükkas teataja aknast välja. Kohale jõudnud patrullpolitseinikud selgitasid välja et kogutud asjaolud viitavad sellele, et A. Sinkevitš kutsus politsei, et esitada ema suhtes valesüüdistus ja läbi politsei tekitada emale probleeme.
- 04.10.
- a esitas A. Sinkevitš Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 18.09.
- a otsusele väärteoasjas nr 2315,23,005934, milles märgib, et ei ole tehtud otsusega nõus ja asub 1
(3)4-23-3205 seisukohale, et tema süü ei ole tõendamist leidnud ning et tema poolt tehtud väljakutse oli põhjendatud.
- Maakohus määras esitatud kaebuse istungile 13.11.2023 kell 09:
- Kohtukutse edastati esmalt 18.10.
- a e-posti aadressile, milliselt saabus kohtusse kaebus. Samuti edastati kaebuse esitajale kohtukutse tähtsaadetisena aadressile XXX ning kohtule tagastatud väljastusteatest nähtuvalt jäeti kohtukutse postkasti 24.10.
- a. Ka edastati kaebuse esitajale 25.10.
- a korduv kohtukutse e-posti aadressile, kuid ka antud e-kirjale kaebuse esitaja ei reageerinud. Samuti üritati isikuga kontakti saada telefoni kaudu, helistades väärteoprotokollis märgitud telefoninumbrile 58205100, kuid antud telefonile ei vastatud. 18.10.
- a kohtumääruse sai kaebuse esitaja KÄPO vahendusel kätte 12.11.
- a.
- 13.11.
- a kohtuistungile kaebuse esitaja kohale ei ilmunud ega teatanud oma mitteilmumise põhjuseid. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtuistungil kaebuse esitaja mitteilmumise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmist.
- 13.11.
- a määrusega jättis Harju Maakohus A. Sinkevitši kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 18.09.
- a otsusele väärteoasjas nr 2315,23,005934 läbi vaatamata Maakohus selgitas, et VTMS § 126 lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kohus on teinud endast kõik oleneva, et edastada isikule kohtukutse (korduv kohtukutse edastamine e-posti teel, kutse edastamine tähtsaadetisena, püüd saada isikuga kontakti tema poolt antud mobiilinumbril), kuid isik ei ole kohtu korduvatele kohtukutsetele reageerinud. Maakohus märkis, et kaebuse esitamine on kaebuse esitaja huvides ning asjaolu, et isik otsustab eirata kohtu poolt edastatud kohtukutseid, on tema valik ning selline käitumine näitab, et isik teadlikult eirab kohtusse ilmumist. Seega asus maakohus seisukohale, et isik oli teadlik kohtuistungist ning istungile ilmumise kohustuslikkusest, kuid ta ei ilmunud kohtuistungile, samuti ei teavitanud ta kohut oma mitteilmumise põhjustest. Käesoleval juhul ei ole esitatud kohtule ka kaebuse esitaja poolt VTMS § 125 lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Maakohus rõhutas, et kaebuse esitaja osavõtt kohtuistungist oli vajalik, kohus pidas seda vajalikuks juba kaebuse kuulamisele määramisel ning tulenevalt isikule edastatud kutsest pidi ta olema teadlik mitteilmumise tagajärgedest.
- 28.11.
- a esitas A. Sinkevitš maakohtu määrusele kaebuse, milles märgib, et tema koos tunnistaja Xga ilmus 13.11.
- a Harju Maakohtu kohtumajja 5 minutilise hilinemisega tervislikel ja tehnilistel põhjustel. Tunnistaja X pidi tulema haigena, sest tema taotlus istungi edasilükkamiseks oli kohtuniku poolt ignoreeritud. Kohtumajja saabudes ootasid nad kohtusaali ukse taga (uks oli kinni). Neile öeldi, et istung on juba lõppenud ning määrus on tehtud. Nende tulekust teavitati kohtuistungi sekretäri ning mõne aja pärast kohtuistungi sekretär käis kohtusaalist väljas ning nägi kaebajat, kes istus ratastoolis. Kaebaja püüdis kohtunikuga ühendust võtta, kuid öeldi, et see ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja läbi vaadata tema poolt 04.10.
- a kohtule esitatud kaebus ning määrata uus kohtuistungi aeg.
- 12.12.
- a esitas kohtuvälise menetleja esindaja ringkonnakohtule seisukoha, milles märgib, et jääb maakohtuga samale seisukohale ning midagi täiendavat lisada ei soovi. 2
(3)4-23-3205 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et kohtuvälise menetleja esitatud seisukohta ei saa kohus sisuliselt arvestada, kuivõrd see on esitatud tähtaega rikkuvalt. Nimelt määras ringkonnakohus pooltele tähtaja seisukohtade ja taotluse esitamiseks kuni 11.12.
- a. Kohtuvälise menetleja poolt edastati kohtule seisukoht 12.12.
- a.
- Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis A. Sinkevitši esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses anda hinnang vaid kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud A. Sinkevitši esitatud kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et A. Sinkevtiš jättis kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ilmumata. Kaebaja küll märgib, et jõudis koos tunnistajaga kohtumajja 5 minutilise hilinemisega, kuid ringkonnakohtul ei ole võimalik selle väite paikapidavust kuidagi kontrollida ning isegi, kui see vastab tegelikkusele, oli maakohtu istung selleks ajaks lõppenud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-2-1-04 selgitanud, et kohus ei saa jätta isiku esitatud kaebust läbi vaatamata olukorras, kus isik on teatanud, et ei saa istungile ilmuda mõjuval põhjusel, mis on loetletud VTMS § 42 lg-s
- Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. Kuigi kaebaja märgib, et hilines tehnilistel ja tervislikel põhjustel, ei ole ta seda väidet kuidagi sisustanud, st kohtul pole võimalik hinnata, kas väidetavad põhjused said olla takistuseks istugnile õigeagselt ilmumiseks. Samuti pole esitatud ühtegi tõendit, mis neid väidetavaid põhjuseid kinnitaks. Ringkonnakohus märgib sedagi, et olukorras, kus isik väidetavalt hilines 5 minutit, on tegemist pigem kaebaja puuduliku ajaplaneerimise oskusega, mitte aga objektiivse takistusega istungile ilmumiseks. Kaebaja väide sellest, et tunnistaja pidi ilmuma haigena, kuna temapoolset taotlust istungi edasilükkamiseks ignoreeriti, on ekslik. Nimelt nähtub kohtuasja toimikust, et isikule on vastatud e-kirja teel, et juhul, kui ta on haigestunud, tuleb tal esitada kohtule vastavasisuline tõend, mis kinnitab kohtuistungile mitteilmumise mõjuvat põhjust. Seejuures on isikule lisaks ka selgitatud mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata jätmise tagajärgi. See tähendab, et kohtul on alust istung edasi lükata olukorras, kus isik esitab oma haigestumise kohta arstitõendi, millest nähtub tema haigestumine ning mille pinnalt saab kohus hinnata, kas isiku haigus on sellist laadi, mis takistab tal kohtusse ilmumist. Sellise tõendi esitamist toimikust ei nähtu ja kaebaja pole ka väitnud, et see oleks esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud A. Sinkevitši kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele põhjendatult läbi vaatamata.
- Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 13.11.
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)