Obsah (5)

§ 424§ 1§ 65§ 76§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 5. detsember 2023 Kriminaalasja number 1-21-6330 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Vladimi

§ 424lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 4.

juuli

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Vladimir Ptšjolkini kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Vladimir Ptšjolkin, isikukood 39208255719, elukoht XXX; töökoht: AS Bacula Prokuratuur, esindaja Tartu Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a otsus muutmata kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I. SÜÜDISTUS
4. Vladimir Ptšjolkinit süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 03.04.2019.

a otsusega nr 1-19-2551 ja 15.06.2020. a otsusega nr 1-20-4181 karistatud

§ 1

424 lg 2 järgi, juhtis 05.05.2021 kella 19 ajal Valga linnas Perve tänaval ja Nurme tänaval mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXX , olles alkoholijoobeseisundis (alkoholisisaldus oli vähemalt 0,95 mg/l väljahingatavas õhus). Lisaks kaldus V. Ptšjolkini juhitud mootorsõiduk Perve ja Nurme tänavate ristmikult välja sõites Nurme tänaval vastassuunavööndisse, milline manööver ohustas läheduses olnud jalakäijaid L.Š. i, E.Š. i, O.L. ja kaht alaealist last. Kirjeldatud käitumisega rikkus V. Ptšjolkin liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja LS § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes ja juhtida joobeseisundis sõidukit. II. MAAKOHTU OTSUS 2. Tartu Maakohus tunnistas V. Ptšjolkini 04.07.2023. a otsusega süüdi

§ 424lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

Mõistetud karistusaja hulka arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõistis kohus V.

Ptšjolkinile liitkaristuseks kogumis Tartu Maakohtu 15.06.

1. a otsusega nr 1-20-4181 mõistetud ärakandmata karistusega, milleks oli 9 kuud 23 päeva vangistust, 3 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust. Menetluskuludena mõistus kohus temalt välja sundraha 1087,50 eurot ja õigusabikulud 1613,28 eurot, määrates need tasumisele ositi 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena.
2. Maakohus leidis, et süüdistatava V. Ptšjolkini süü

§ 424lg 2 järgi on täies mahus tõendamist leidnud ja süüdistatav tuleb süüdi mõista.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 05.05.
2. a kella 19 ajal Valga linnas Perve ja Nurme tänavatel mootorsõidukiga Opel Vectra (XXX ) sõideti ning et mootorsõidukiga sõites ohustati läheduses olnud jalakäijaid. Vaidlust pole ka selles, et süüdistatav oli sama päeva hommikul alkoholi tarvitanud. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas mootorsõidukit juhtis etteheidetava teo toimepanemise ajal V. Ptšjolkin ning kas ta oli mootorsõiduki juhtimise ajal kriminaalses joobes.
3. Tunnistajate O.L. , L.Š. i ja E.Š. i kooskõlas ütlused kinnitavad, et 05.05.2021 õhtul kella 19 paiku kõndis 5-liikmeline seltskond (O.L. , L.Š. , E.Š. , S.L. ja Ee.Š. ) Valgas mööda Nurme tänavat, Tartu tänava poolt surnuaia ja Kuperjanovi tn 7 poole. Kõnniti mööda tee parempoolset äärt. E.Š. oli vankriga 2-3 meetrit eespool ja vankris istus tema noorem vend Ee.Š. . L.Š. , S.L. ja O.L. tulid natuke tagapool.
4. Süüdistatav V. Ptšjolkini ütluste kohaselt oli 05.05.2021 õhtul, kui auto Perve ja Nurme tänaval sõitis, roolis ema, ees istus poeg, tema oli tagaistmel ja tütar tema kõrval, auto tagumised aknad olid toonitud. Alkoholi oli ta tarvitanud sama päeva hommikul.
5. Väljatrükk Häirekeskuse andmebaasist Bartcom ja 21.05.
6. a asitõendi vaatlusprotokoll tõendavad, et tunnistaja L.Š. on teinud 05.05.2021 Häirekeskusele kaks kõnet. Esimese kõne kell 19.04 kestvusega 8 minutit 48 sekundit ja teise kõne kell 19.40 kestvusega 41 sekundit). Tõenduslikult oluline on eelkõige esimese Häirekeskusele tehtud kõne salvestis. L.Š. palub politseid, sest noormees sõitis väga kiiresti ning tema alkoholijoovet on vaja kontrollida. Samuti selgitab L.Š. , et praegu on isik auto ära parkinud ning nad läksid majja, nurga peal asuvasse kivimajja ning viisid sinna ka kasti õlut. Auto oli Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX . Kõne lõpuosas annab L.Š. teada, et tuleb naine ja ütleb, et tema oli roolis, kuid roolis oli noormees. Naine tuleb ja valetab nahaalselt. L.Š. kinnitab, et ta nägi, et roolis oli noormees. L.Š. lisab, et mõlemad on purjus. 2
7. 24.05.
8. a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevalt DVD-plaadilt vormikaamera esimeselt videosalvestise faililt selgub samuti, et L.Š. kinnitab, et naine roolis ei olnud, vaid istus kõrval ning roolis oli noormees. Samalt DVD-plaadilt vormikaamera kolmandalt videosalvestise faililt nähtub, kuidas O.L. kinnitab, et tema nägi, et autoroolis oli noormees, seesama, kes seal seisab. Lisaks on samalt DVD-plaadilt vormikaamera teiselt videosalvestise faililt nähtav, kuidas V. Ptšjolkinil tuvastatakse tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove. V. Ptšjolkin väidab, et tema autot ei juhtinud.
9. Maakohus leidis, et kõik kolm kohtus ristküsitletud tunnistajat O.L. , L.Š. ja E.Š. on algusest peale kinnitanud, et 05.05.2021 õhtul kella 19 paiku, kui tunnistajad Nurme tänaval jalutasid, oli auto roolis, mis neid peaaegu alla oleks ajanud, noormees mitte naine. Süüdistatav on tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamisel ning kohtus antud ütlustes kinnitanud, et tema tol õhtul auto roolis ei olnud ja autot juhtis tema ema. Süüdistatava ema L.P. on politsei vormikaamera esimeselt salvestiselt nähtuvalt kinnitanud, et tema oli roolis. Samas kohtuistungil keeldus L.P. oma poja osas ütluste andmisest.
10. Meelevaldne oleks väita, nagu oleks tunnistajad ütlused omavahel kooskõlastanud ja süüdistanud alusetult teo toimepanemises V. Ptšjolkinit. Esiteks ei saanud selleks tunnistajatel pärast sündmust aega olla. Pole ju keegi, kaasa arvatud V. Ptšjolkin, eitanud, et selline liiklusohtlik olukord aset leidis, kus auto hakkas libisema ja seda tunnistajate suunas. Nagu näha hädaabikõnest ja tunnistajate ütlustest, mõjus selline olukord O.L. tervisele, kes tundis end pärast juhtunut halvasti. Oleks mõeldamatu, et sellises olukorras, kus O.L. l võis terviseprobleemi tõttu olla vaja kiirabi, oleks tema tütar L.Š. hädaabikõne tegemisega viivitanud. Seega ei saanud olla tunnistajatel ka aega süüdistusversiooni kooskõlastamiseks V. Ptšjolkini vastu. Teiseks ei olnud tunnistajatel mingit põhjust V. Ptšjolkini roolis olemise kohta valetamiseks. Kuigi O.L. on selgitanud, et töötas V. Ptšjolkini emaga koos ning E.Š. on öelnud, et on temast kuulnud, sest isa tunneb teda, siis keegi tunnistajatest süüdistatavat isiklikult ei tundunud. Ka V. Ptšjolkini sõnul oli ta tunnistajatest varem näinud paaril korral vaid L.Š. i. Küll aga väitis süüdistatav, et L.Š. i abikaasaga oli ta varem koos töötanud ja aidanud teda auto remontimisel ja kodutöödel, kuid hiljem tekkis nende vahel konflikt, sest L.Š. i abikaasa ei maksnud ära raha, mida V. Ptšjolkin palus. Ilmselgelt ei saanud asjaolu, et V. Ptšjolkinile ei makstud millalgi raha ära, olla põhjuseks, miks L.Š. oleks süüdistatava kohta alusetult süüstavaid ütlusi andnud. Tunnistajatel puudus igasugune motiiv anda süüdistatava kohta valeütlusi.
11. Tunnistaja L.Š. on noormehe poolt auto juhtimist kinnitanud nii koheselt Häirekeskusele tehtud kõnes, politsei vormikaamera salvestiselt nähtuvalt ajal, mil politsei oli sündmuskohale jõudnud, kui ka kohtus antud ütlustes. Samuti on O.L. vormikaamera kolmandalt videosalvestise faililt nähtuvalt kinnitanud sündmuskohale saabunud politseinikule, et nägi auto roolis noormeest ning andnud selle kohta ütlusi ka kohtuistungil. Sama on kinnitanud ka E.Š. . Samuti nägid tunnistajad roolis olnud V. Ptšjolkinit lähedalt. Auto möödus neist poole meetri kuni mõne meetri kauguselt, mistõttu nägid tunnistajad juba sõidu momendil, kes auto roolis oli. Asjakohatu on kaitsja väide, et tunnistajatele võis tunduda, et V. Ptšjolkin tuli välja rooli tagant, mitte tagumiselt istmelt juhi tagant. Kuna auto peatus nii lähedal, oli tunnistajatele hästi näha, kes autost juhi kohalt väljus. V. Ptšjolkini ütluste kohaselt on ta laste vanused praegu, kaks aastat pärast käsitletavaid sündmusi, 9 ja
12. Oleks mõeldamatu, et kõik kolm tunnistajat oleksid ajanud sedavõrd lühikeselt distantsilt segamini peaaegu 30-aastase mehe ning kuriteo toimepanemise ajal kõigest 7- ja 8-aastased lapsed. L.Š. jooksis autole järele ning nägi, et roolis oli noormees (tunnistaja lõi ju suisa jalaga vastu auto juhipoolset külge). 06.05.2021 äratundmiseks esitamise protokollist selgub, et tunnistaja L.Š. on fototabelil esitatud isikutest 3 tundnud seoses uuritava sündmusega ära fotol nr 1 oleva meesterahva, kelleks on V. Ptšjolkin, kes sõiduki roolis. Tundis ta ära silmade, pilgu ja välimuse järgi.
13. Süüdistatava sõnul sunniti teda õuest välja tulema ja vabandama ja öeldi, et las tunnistajad arvavad, et tema on süüdi. Lisaks mainis süüdistatav, et teda ähvardati tema peret. Kohtu hinnangul on V. Ptšjolkini sellekohased väited ebaloogilised ja tõendamata. Videosalvestistel pole keegi ähvardamise kohta midagi rääkinud, samuti ei ole seda maininud tunnistajad. Samuti on arusaamatu, miks oleks keegi pidanud paluma V. Ptšjolkinit tulema vabandama, et jätta tunnistajatele mulje, et tema on süüdi. Kolmandaks on V. Ptšjolkin veel maininud, et vabandas selleks, et vältida probleeme seadusega, sest ei tahtnud vanglasse naasta. Need selgitused on asjakohatud, sest kui süüdistatav oli alkoholi tarvitanud, ei saanud tunnistajate ees vabandamine leevendada tema olukorda varasemas kriminaalasjas, milles kandis vanglast vabanenuna tingimisi karistust. Seetõttu on ilmne, et süüdistatav vabandas tunnistajate ees just seetõttu, et oli ise eelnevalt mootorsõidukit juhtinud ja põhjustanud ohtliku olukorra ning lootis, et tunnistajate ees vabandades ei kutsu nad talle politseid.
14. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt usaldusväärsemad tunnistajate O.L. , L.Š. i ja E.Š. i ütlused, mille kohaselt juhtis 05.05.2021 kella 19 paiku Valgas Perve ja Nurme tänavatel sõiduautot Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX V. Ptšjolkin. Tunnistajate ütluste ja teiste asjas uuritud tõenditega ei ole kooskõlas süüdistatava ütlused, et ta istus autos juhi taga ning käsitletaval õhtul ise autot ei juhtinud. Kohtu hinnangul on süüdistatava vastavad ütlused ebausaldusväärsed, teiste kogutud tõenditega vastuolus ning kantud soovist vastutusest vabaneda.
15. Järgnevalt asus maakohus analüüsima, kas V. Ptšjolkin oli mootorsõiduki juhtimise ajal 05.05.2021 kella 19 paiku Valgas Perve ja Nurme tänavatel, alkoholijoobes ning kui suur oli tema alkoholijoove.
16. Tunnistajad on andnud ütlusi, et V. Ptšjolkinil oli autos kast alkoholiga ning L.Š. on nii kohtus antud ütlustes kui hädaabikõnes öelnud, et tundis ajal, mil V. Ptšjolkin autost väljus, V. Ptšjolkini juures alkoholi lõhna. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et V. Ptšjolkin on 05.05.2021 kell 19.26 kõrvaldatud mootorsõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga XXX juhtimiselt, sest kontrollimisel tuli isiku suust alkoholi lõhna ning isikul puudub juhtimisõigus (ära võetud alates 13.06.2020).
17. 05.05.
18. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et 05.05.2021 kell 19.26 on patrullpolitseinik tuvastanud V. Ptšjolkinil Valgas Tartu tn 36 juures alkoholijoobe 1,13 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on veel märgitud häiritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja rahutus. V. Ptšjolkin on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning on selle kohta andnud oma allkirja. 05.05.2021 kell 19.40 aadressil Valga, Puiestee 4 on V. Ptšjolkinil tuvastatud tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,05 mg/l ning arvestades laiendmääramatust on lõplikuks mõõtetulemuseks 0,95 mg/l. Ühegi protokolli (ka kahtlustatavana kinnipidamise protokolli) kohta V. Ptšjolkinil kohtueelses menetluses märkusi ega taotlusi ei olnud. V. Ptšjolkin pole kordagi juhtinud tähelepanu sellele, et oleks peale käsitletavat sündmust alkoholi tarvitanud.
19. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas V. Ptšjolkin, et oli sama päeva hommikul alkoholi tarvitanud. Jõi hommikul pärast kella 10 lapsepõlvesõbraga, keda ei olnud 15 aastat näinud, taaskohtumise puhul kahe peale 0,7 liitrit viina. Viina joomise lõpetasid umbes kella 2-3 paiku. Olles Perve tänavale kohale jõudnud, jõi ta ära kaks pudelit õlut kuniks politseid oodati. 4 Kohtuistungil avaldati vastuolu tõttu V. Ptšjolkini kohtueelses menetluses antud ütlused, milles küsiti V. Ptšjolkinilt, kas ta tarvitas alkoholi 05.05.2021 pärast seda, kui oleks sõidukiga Opel Vectra XXX Valga linnas Perve ja Nurme tn ristmikul otsa sõitnud 5-liikmelisele seltskonnale. V. Ptšjolkin vastas küsimusele, et pärast seda ta alkoholi ei tarvitanud. Vastuolu ütlustes põhjendas süüdistatav sellega, et ei tahtnud suuri probleeme, tal oli tingimisi karistus ja ta oleks jälle kinni pandud. Ta lootis, et hommikusest viinajoomisest ei ole suurt promilli.
20. Maakohtu hinnangul ei ole V. Ptšjolkini kohtus antud selgitused ütluste vastuolu kohta usutavad. Esiteks on süüdistatava selgitused, et väiksemast alkoholijoobest ei oleks tal probleeme tekkinud, absurdsed. Ei ole vahet, kui suur on isikul tuvastatud joove, kohustuse rikkumisega on tegemist igal juhul. Teiseks ei saanud ka kahe pudeli õlle joomisest rääkimata jätmine kohtueelses menetluses V. Ptšjolkini olukorda kuidagi parandada. Tuvastati ju nii indikaatorvahendi kui ka tõendusliku alkomeetriga tema joove nagunii. Kolmandaks on tunnistajad küll öelnud, et V. Ptšjolkinil oli autos kast alkohoolse joogiga, kuid keegi pole viidanud, et oleks näinud V. Ptšjolkinit pärast Perve ja Nurme tänava ristmikul toimunut midagi joomas või mõnd pudelit või purki käes hoidmas. Seega ei ole V. Ptšjolkini kohtus antud ütlused pärast Perve ja Nurme tänava ristmikul toimunud sündmusi kahe pudeli õlle joomise kohta usaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja.
21. Asjas ei ole seega tõendeid selle kohta, et V. Ptšjolkin oleks pärast Perve ja Nurme tänava ristmikul autoga Opel Vectra sõites ohtliku olukorra põhjustamist alkoholi joonud. Politsei kohale jõudes tuvastati tal indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,13 mg/l ning veidi hiljem tõendusliku alkomeetriga lõplik mõõtetulemus 0,95 mg/l. Seega oli V. Ptšjolkini joove vähemalt nii suur ka mootorsõiduki juhtimise ajal. Kirjeldatud käitumisega rikkus V. Ptšjolkin LS § 69 lg 1 nõuet, samuti LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi grammi kohta alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani V. Ptšjolkin toime

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteo, s.o juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

1. 05.06.
2. a karistusregistri väljavõte tõendab, et V. Ptšjolkinit on karistatud Tartu Maakohtu 03.04.
3. a otsusega nr 1-19-2551

§ 424lg 2 järgi ning Tartu Maakohtu 15.06.2020.

a otsusega nr 1-20-4181

§ 424lg 2 järgi, mis olid kehtivad ka kuriteo toimepanemise ajal.

Seega on tõendatud, et V. Ptšjolkin pani kuriteo toime korduvalt.

1. Subjektiivse külje hindamisel leidis maakohus, et V. Ptšjolkin tegutses kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega. V. Ptšjolkin teadis mootorsõidukit juhtima hakates, et on eelnevalt tarvitanud suure koguse alkoholi. Seetõttu teadis ta, eriti veel isikuna, keda on varemgi korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimiste eest karistatud, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning kuna ta asus mootorsõidukit juhtima, siis ka tahtis või vähemalt möönas seda.
2. Maakohus leidis, et V. Ptšjolkini süüd välistavad asjaolud puuduvad, ta tuleb tunnistada süüdi

§ 424lg 2 järgi ja karistada.

23. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse järgmist.

§ 424lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse.

Süüdistatav pani teo toime õhtusel ajal linnatänaval, kus liiklus on suur võrreldes öise aja või asulavälise teega. Kuigi V. Ptšjolkin toimepandud kuriteoga kellelegi tervisekahjustusi ega varalist kahju ei põhjustanud, ohustas ta sõites kaasliiklejaid – sõitis kurvis nii, et kaldus vastassuunavööndisse ning ohustas sel viisil tee ääres 5 kõndinud jalakäijaid. Lisaks olid tunnistajate ja süüdistatava ütluste kohaselt V. Ptšjolkini juhitud autos üks täisealine kaasreisija ja kaks alaealist last. V. Ptšjolkin mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes olles, vaid tal puudus lisaks sellele ka juhtimisõigus. Seega lubavad teo toimepanemise asjaolud hinnata süüdistatava süü suurust keskmisest veidi suuremaks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel võtta arvesse, et V. Ptšjolkinil on 05.06.2023. a karistusregistri väljavõtte kohaselt kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõlemad mõistetud samaliigilise kuriteo ehk mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud karistada V. Ptšjolkinit

§ 424

lg 2 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ja avata tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2021-07.05.2021, s.o 3 päeva, karistusaja hulka.

1. V. Ptšjolkin pani käesoleva kuriteo toime ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu 25.01.
2. a määrusega vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning viibis katseajal. Seetõttu tuleb

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada V.

Ptšjolkinile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.06.2020. a otsusega nr 1-20-4181 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 23 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust.

§ 76lg-st 8 tulenevalt ei ole kohtul võimalik kaaluda V.

Ptšjolkini karistusest tingimisi vabastamist. III. APELLATSIOON 25. V. Ptšjolkini kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub Tartu Maakohtu otsus tühistada, mõista V. Ptšjolkin

§ 424lg 2 järgi õigeks ja jätta menetluskulud riigi kanda.

Kaitsja vaidlustab süüdimõistva kohtuotsuse tervikuna, kuna kohtulik uurimine maakohtus oli ühekülgne ja puudulik ning tõendite hindamise kallutatus viis alusetult süüdimõistva lahendini. Apellandi seiskohad on kokkuvõetult järgmised.

1. V. Ptšjolkini kaitsepositsioon hõlmab kaht määrava tähtsusega asjaolu: 1) 05.05.2021 kella 19 ajal Valga linnas Perve tänava ja Nurme tänaval piirkonnas ei olnud sõiduki Opel Vectra reg nr XXX roolis V. Ptšjolkin, vaid tema ema Lilija Ptšjolkina; 2) pärast intsidenti, mil auto oleks peaaegu teelt välja sõitnud, jõi V. Ptšjolkin ära 2 pooleliitrist õlut, millest tulenevalt tekkis tal joove, mille politsei alkomeetriga fikseeris.
2. Kaitsja leiab, et potentsiaalselt raskeid tagajärgi kaasa tuua võiv ja traumeeriv intsident võis tekitada tunnistajates pahameele ja eelarvamuse V. Ptšjolkini vastu, mis omab tähtsust nende ütluste erapooletuse hindamisel. O.L. puhul on raske uskuda, et enda suunas kihutava auto eest kõrvale tõmbuda püüdes saab tunnistaja ühtlasi olla kindel kes oli auto roolis. Pigem võib olla tegemist hiljem tehtud tähelepanekutega ja tajutud seostega, et autost on väljunud õllekasti tassiv noormees, kes hiljem vabandas, oli ilmselt ka kihutaja. Sellise järelduse tegid enda jaoks ka tunnistajad E.Š. ja L.Š. . E.Š. i puhul segunevad vahetud tähelepanekud järeldustega ja teistelt kuulduga. On eluliselt äärmiselt ebausutav, et kurvist välja sööstnud auto ja selle rataste alt lendavate kivide eest kõrvale põigates oli reaalne märgata, kes täpselt autot juhtis või kus asus. Tunnistaja L.Š. i ütlustest nähtub väljaspool igasugust kahtlust, et sõidu ajal ei olnud tal kuidagi võimalik näha, kes oli roolis. Autole järgi minnes oli ta nii ägestunud, et lõi seda jalaga, teda ärritas asjaolu, et noormees, keda ta pidas auto juhiks, ei pööranud talle tähelepanu, vaid võttis autost õlled. Ei ole võimalik, et ärevas olukorras ja ägestunud tunnistaja tajus adekvaatselt, kes autost millises järjekorras väljus. Kõigi kolme tunnistaja ütlustes on jõuliselt kõlanud meie-vorm, mis annab aluse järeldada, et sündmust on omavahel põhjalikult arutatud. Seega ei ole võimalik rääkida kolmest üksteist kinnitavast eraldiseisvast tõendiallikast, vaid ühest kollektiivse iseloomuga tõendist. 6
3. Hädaabikõnede ja vormikaamera salvestused ainult süvendavad kahtluseid O.L. , E.Š. i ja L.Š. i taju usaldusväärsuses. Nende salvestiste näol ei ole tegemist iseseisvate tõenditega, vaid isikulistelt tõendiallikatelt, valdavalt L.Š. ilt, saadud ütluste erinevate talletusviisidega. Salvestistelt nähtub, et kõige rohkem on L.Š. i tähelepanu ja pahameel keskendunud noormehe joobele ja õllekastile, samas kui ta oli sunnitud sündmuskohal möönma, et autost väljunud naisterahvas kinnitas, et tema oli roolis.
4. Kohus on tuginenud ka äratundmiseks esitamise protokollile, mille kohaselt on tunnistaja L.Š. fototabelil esitatud isikutest tundnud seoses uuritava sündmusega ära fotol nr 1 oleva meesterahva, kelleks on V. Ptšjolkin. Selline äratundmiseks esitamine on täiesti ainetu ja selle tõendiväärtus on olematu. Fotode järgi äratundmiseks esitamisel saaks olla sisuline kaal, kui kahtlusalune oleks sündmuskohalt lahkunud. Antud juhul on tunnistaja politsei saabumise eel V. Ptšjolkiniga kohapeal väidelnud, tema isiku tuvastamises ega sündmusega seotuses ei ole kunagi olnud vähimatki kahtlust. Tegemist on vaid veel ühe L.Š. i ütluste talletamise tehnilise lahendusega.
5. Eelnevale lisaks on politsei kohapeal fikseerinud V. Ptšjolkini joobe ning sellega tema vastu kogutud tõendid ka piirduvad. Joobe tuvastamine saab olla tõenduslikult asjakohane vaid juhul, kui oleks väljaspool mõistlikku kahtlust kinnitust leidnud, kui oleks väljaspool mõistlikku kahtlust kinnitust leidnud, et V. Ptšjolkin juhtis sõidukit ning et tema joove oli tekkinud enne autost väljumist. Selliseid veenvaid tõendeid ei ole. Tunnistajad on aidanud tõendada vastupidist – nimelt et vahetult pärast sündmust toimetas V. Ptšjolkin autost majja õllekasti, millega kadus nende vaateväljast. Ajaliselt oli V. Ptšjolkinil võimalik politsei saabumiseni kaks õlut hõlpsalt ära juua ning mitte ükski tõend seda ümber ei lükka.
6. Prokurör on püüdnud presenteerida asjaolu, et V. Ptšjolkin ei ole sündmuskohal ega kohtueelsel uurimisel õllejoomist maininud, kuid siinkohal tuleb arvestada, et V. Ptšjolkinile oli kohtu poolt katseajaks kehtestatud alkoholi tarbimise keeld ning on eluliselt täiesti usutav, et ta püüdis alalhoiuinstinktist alkoholi joomist mitte mainida või selle koguseid ja kordi pisendada. Politseil olnuks võimalik sellist kaitseversiooni kohapeal vältida, paludes ette näidata alkoholi kasti, millest tunnistajad rääkisid. Seda puudust ei ole tagantjärgi võimalik kõrvaldada, mistõttu tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada V. Ptšjolkini kasuks ja ta joobes juhtimises õigeks mõista.
7. V. Ptšjolkin on ise möönnud, et päeval ta koos sõbraga alkoholi tarvitas ning seetõttu juhtis autot tema ema. Tõenduslikult ei ole tagantjärele kuidagi võimalik veenduda, milline osa V. Ptšjolkini väljahingatavast õhust mõõdetud alkoholi näitajast võis olla saadud varasemalt ja milline osa politseid oodates õlut juues, seega on ilmvõimatu heita talle ette kriminaalses joobes juhtimist. Samas annab V. Ptšjolkini ausus selles küsimuses alust uskuda tema ja tema ema kinnitust, et autot juhtis hoopis L.P. . Õigust loobuda kohtuistungil ütluste andmisest ei tohi kasutada ei tema ega tema poja vastu. Kuigi L.P. keeldus kohtus ütluste andmisest, nähtub politsei vormikaameraga talletatud sündmuskoha olustikust, et L.P. on vahetult pärast sündmust kinnitanud, et roolis oli just tema. Seda omaksvõttu ei ole ühegi objektiivse tõendiga ümber lükatud. L.Š. i emotsionaalsed järeldused selleks ei kvalifitseeru.
8. V. Ptšjolkin on avaldanud arvamust, et L.Š. võis ekslikult arvata, et ta väljus autost juhi kohalt seetõttu, et ta istus juhi taga ja tuli seega välja juhi poolsest tagumisest uksest. Ka seda väidet ei ole ühegi tõendiga – nt vaatluse või eksperimendiga ümber lükatud. Maakohus on nimetanud V. Ptšjolkini ütlusi asjakohatuteks ja ebausutavateks. Ei ole õige hinnata õiguslike eriteadmisteta, suure vaimse pinge all oleva inimese arusaamu juristile kohase asjalikkuse ja 7 teadlikkuse vaatenurgast. V. Ptšjolkinile ei olnud olulised ainult sõiduki juhtimisega seonduvad asjaolud, vaid ta kartis, et ainuüksi alkoholi tarvitamise fakt võib ta trellide taha viia.
9. Kuigi V. Ptšjolkinit ei ole võimalik adekvaatsete süütõendite puudumise tõttu süüdi mõista, soovib kaitsja peatuda ka mõistetud karistusel. Mõistetud karistusmäär ei ole ligilähedaseltki proportsioonis süüdistuse sisuks oleva teoga.

§ 424

lg 2 sanktsioonis määratletud raamidesse peavad mahtuma ka elulised olukorrad, mille tagajärjeks on olnud reaalne avarii, sealhulgas kergemaid kehavigastusi kaasa toonud avarii põhjustamine, samuti kordades suuremas joobes juhtimine või joobes juhtimine paljudel kordadel. V. Ptšjolkinit on tõepoolest varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid teda ei ole kunagi karistatud reaalse vangistusega. Praeguseks on sündmusest möödunud üle kahe aasta, kriminaalasi on kohtusse saadetud ja V. Ptšjolkinile on süüdistus esitatud juba 20.09.2021 ning sellest ajast peale on ta pidanud elama oma saatust määrava otsuse ootuses. Ei ole andmeid, et V. Ptšjolkin oleks selle aja sees õiguskorda rikkunud, sealhulgas lubamatult mootorsõidukit käidelnud. Preventiivses mõttes on varasemad karistused tänaseks oma eesmärgi igakülgselt täitnud. Nendel asjaoludel reaalse vanglakaristuse kohaldamine ja inimese kolmeks aastaks kolmeks kuuks ja kahekümneks päevaks kinnipidamiskohta saatmine ei oleks ainult ebaõiglane, vaid inimlikus mõttes suisa julm. Karistuse mõistmine peaks kandma inimese seaduskuulekuse juurde suunamise eesmärki ning olema selle saavutamise nimel võimalikult paindlik, mitte kujutama endast halastamatult jäika ja inimese tulevikku hävitavat repressiooni.

1. Ringkonnakohus võttis 18.09.
2. a määrusega apellatsiooni menetlusse ja andis pooltele aega oma kirjalikke seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks kuni 06.10.
4. Vastuse apellatsioonile esitas 05.10.2023 prokurör, kes palub jätta süüdistatava V. Ptšjolkini kaitsja apellatsiooni kui põhjendamatu rahuldamata. Selles ei sisaldu maakohtu järeldusi kummutavat tõendite analüüsi. Maakohus on otsuses tõendeid käsitletud väga põhjalikult ja tõendite kogum ei jäta ruumi kõrvaldamata kahtlusteks V. Ptšjolkini süüs. Samuti on mõistetud V. Ptšjolkini teosüüle vastav karistus ja seda põhjendatud. IV. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
6. juuli
7. a otsuse tühistamiseks V. Ptšjolkini süüdimõistmises ja karistamises alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumises ja tõendite ühekülgses hindamises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega ning tehtud järeldustega. Valdavas osas kordab apellant maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on oma otsuses vastanud. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele.
8. Vaidlust ei ole selles, et 05.05.2021 kella 19 ajal liikus Valga linnas Perve tänavat mööda sõiduk Opel Vectra reg nr XXX , tehes parempöörde Nurme tänavale, kus kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis nende tänavate ristmikul teelt välja jalakäijate L.Š. i, E.Š. i, O.L. ja kahe alaealise lapse läheduses, kes liikusid mööda Nurme tänavat.
9. Esmalt leiab kaitsja, et 05.05.2021 kella 19 ajal ei olnud sõiduki Opel Vectra roolis V. Ptšjolkin vaid tema ema L.P. . 8
10. Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et mingit kahtlust ei ole selles, et sõidukit juhtis nimetatud kuupäeval ja ajal V. Ptšjolkin. Kõik tunnistajad on andnud selle kohta ühesuguseid ütlusi. Tunnistaja L.Š. i ütluste kohaselt oleks ajal kui tema kõndis koos ema, tütre ja kahe alaealise lapsega mööda Nurme tänavat, vasakult pöördest tulnud Opel nende seltskonna peaaegu alla ajanud. Auto möödus temast 2-3 m kauguselt, ta hakkas autole järele jooksma, tahtis kaamerasse auto numbrit jäädvustada. Kui ta jõudis auto juurde, lõi ta jalaga vastu ust ja nägi roolis seda noormeest (süüdistatavat), kõrvalistmel tema ema, tagaistmel oli 2 last, kes ei olnud rihmaga kinni. O.L. tunnistas, et sõiduk möödus temast enne teelt väljasõitu umbes 10 m kauguselt. Kui juht hakkas autot sirgeks ajama, nägi ta juhikohal noormeest ja kõrval naisterahvast. Kui auto peatus, tuli juhikohalt välja noormees ja läks maja õue. Tunnistaja kinnitab, et sel hetkel kui auto lendas teelt välja ja juht hakkas autot sirgeks ajama, oli ta autoga kohakuti ja nägi ka juhi nägu. Naisterahvas oli juhi kõrvalistmel. Tunnistaja E.Š. i ütluste kohaselt möödus auto temast 1 m kauguselt, ta nägi roolis meesterahvast ja kõrvalistmel naisterahvast, tagaistmel oli 2 last. Auto peatus temast umbes 15-20 m kaugusel, juhiistmelt väljus 30-35 aastane meesterahvas, võttis midagi pagasiruumist ja läks aeda. Kõigi kolme tunnistaja ütlused kattuvad selles, et autot juhtis meesterahvas, kelleks sai olla ainult V. Ptšjolkin. Teisi mehi autos ei olnud, ainult 7-8 aastane poeg.
11. Kaitsja leiab, et L.Š. ile äratundmiseks esitamise protokollil puudub tõendiväärtus, kuivõrd tunnistaja oli politsei saabumise eel V. Ptšjolkiniga kohapeal suhelnud ning tema isiku tuvastamises ei ole kunagi olnud vähimatki kahtlust. Vastuseks kaitsjale märgib ringkonnakohus, et isiku äratundmiseks esitamise (ka fotode järgi) näol on tegemist uurimistoiminguga, mille kohta koostatud protokoll on lubatav tõend (KrMS § 63 lg 1, § 81, § 82). See protokoll kinnitab tunnistaja ütlusi, et ta tundis sõidukit juhtinud isikuna ära V. Ptšjolkini. Kuivõrd asjas on teisigi tõendeid (tunnistajate ütlusi), mis kinnitavad, et sõidukit juhtis V. Ptšjolkin, ei ole see tõend käesoleval juhul tõepoolest oluline. See ei tähenda aga, et see tõend tuleks kõrvale jätta.
12. Kaitsja seab tunnistajate ütlused kahtluse alla põhjusel, et nad tundsid aset leidnud intsidendi tõttu pahameelt ja neil oli V. Ptšjolkini suhtes eelarvamus. Selline seisukoht tähendab, et tunnistajad oleks justkui valetanud, tahtes mootorsõiduki juhtimises alusetult süüstada V. Ptšjolkinit. Meie vormis ütluste andmisest järeldab kaitsja, et tunnistajad on oma ütlusi kooskõlatanud ja tegemist on ühe kollektiivse iseloomuga tõendiga.
13. Ringkonnakohus kaitsja sellist seisukohta ei jaga. Kaitsja soov elimineerida iga tõend eraldivõetuna ei vasta tõendite hindamise põhimõttele, mille näeb ette KrMS § 61 lg 2: kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus ei ole selle põhimõtte vastu eksinud. Ainult kõiki tõendeid kogumis hinnates on võimalik jõuda selgusele, millised asjaolud on kriminaalasjas tõendatud ja millised mitte. Tunnistajad liikusid ühes seltskonnas, seetõttu ei saanudki teatud asjaolude kohta ütlusi andes jätta mitmuse vormi kasutamata. Nii vastas tunnistaja L.Š. kaitsja küsimusele „Kus teie umbes olite?“ järgmiselt: „Parkimisplatsi poolsest suunast aga tütar läks hakkas juba üle tee minema seal, kus on peaaegu parkimisplatsi keskkoht aga meie olime siin, kus oli parkimisplatsi algus.“ O.L. ütles: „ Jah, kui ta hakkas autot sirgeks ajama, siis oli ta juba nagu meie juures ja nägin teda ja tema ema.“ E.Š. : „Meiega oli minu noorem vend ja onupoeg. /…. meie poole lendasid kivid ja kui ta ei oleks natuke veel juhtimisega toime tulnud, siis ta oleks meid autoga riivanud.“ Samuti on tunnistajad rääkinud sellest, kuidas majaperemees tõi nende („meie“) juurde V. Ptšjolkini vabandama. Vaid ühel korral on tunnistaja E.Š. teinud üldistuse, öeldes, et meie arvasime, et kiirus oli niivõrd suur, et ta nagu otsustas vingelt sõita. Tunnistajad on kirjeldanud sündmusi 9 sisult ühtemoodi, kuid igaühe poolt tajutu on mõnevõrra erinev selle tõttu, kus nad täpsemalt sellel hetkel asusid ja mida neist igaüks tegi. Ilmselgelt on tunnistajad andnud ütlusi just vastavalt enda tajutule ja nende ütlustes ei ole alust kahelda. Miski ei viita sellele, et tunnistajad oleksid leppinud eelnevalt kokku, mida rääkida.
14. Ka ei saa sellest, et liiklusohtlik olukord oli tunnistajatele ehmatav ja O.L. le ka traumeeriv, kuivõrd tal hakkas halb ja ta vajas kiirabi, teha järeldust, et tunnistajad oleks selle tõttu kättemaksuks hakanud V. Ptšjolkinit süüdistama. Lisaks sellele, et tunnistajate ütlustest midagi sellist ei nähtu, puudub sellises väites ka igasugune loogika. Miks oleks pidanud tunnistajad hakkama süüdistama V. Ptšjolkinit kui nende üleelamistes oleks süüdi olnud L. Ptšjolkina. Tõenditele mittevastav on apellandi seisukoht, et L.Š. ei olnud veendunud, kes oli roolis – ta nägi roolis noormeest, kelleks oli V. Ptšjolkin. Tunnistaja andis tõele vastavaid ütlusi ka selle kohta, et autost väljunud naisterahvas hakkas korrutama, et hoopis tema oli roolis. L.Š. ütles talle, et miks ta valetab, ta ju nägi kes oli roolis. Meelevaldne on apellandi järeldus, et tunnistajat oleks kuidagi mõjutanud süüdistatava hilisem sunnitud vabandamine. Arvestades olemasolevaid tõendeid selle kohta, et sõidukit juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas V. Ptšjolkin, on tarbetu analüüsida L.P. käitumist, miks ta sündmuskohal ütles, et autot juhtis tema ja hiljem keeldus ütlusi andmast.
15. Kaitsjas süvendavad kahtlust O.L. , E.Š. i ja L.Š. i poolt tajutus ka politseiniku vormiaamera salvestis ja häirekeskusele tehtud kõne salvestis, mille kohaselt oli L.Š. i tähelepanu ja pahameel keskendunud noormehe joobele ja õllekastile. See väide jääb apellatsioonikohtule arusaamatuks, sest tunnistaja L.Š. on selle kohta, et autoroolis oli noormees, rääkinud kogu aeg samasugust juttu, seda ka Häirekeskusele tehtud kõnes ja kohale saabunud politseile. Sama kinnitas politsei vormikaamera salvestise kohaselt politseile ka O.L. . Tunnistajate ütluste kokkulangevus muude tõenditega, sh ka salvestistel kuulduga kinnitab nende usaldusväärsust. Maakohus on kõiki neid asjaolusid ammendavalt käsitlenud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata ega rohkemat lisada.
16. Samuti on apellant vaidlustanud selle, et V. Ptšjolkin oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, see tekkis tal pärast intsidenti, kui V. Ptšjolkin jõi ära 2 pooleliitrist õlut. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on sellegi asjaolu tuvastanud õigesti, jõudes kohtus uuritud tõendite alusel põhjendatult järeldusele, et 05.05.2021 kella 19 ajal Valga linnas Nurme ja Perve tänaval sõidukit Opel Vectra juhtides oli V. Ptšjolkin alkoholijoobes.
17. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 16) nähtuvalt mõõdeti V. Ptšjolkinil joovet indikaatorvahendiga 05.05.2021 kell 19.26 ja saadi tulemuseks 1,13 mg/l. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati samal õhtul kella 19.40 ajal ja selle mõõtmise tulemuseks oli alkoholi väljahingatavas õhus 1,05 mg/l, laiendmääramatust arvestades 0,95 mg/l. Esimese kõne Häirekeskusele tegi tunnistaja L.Š. enda sõnul koheselt, Häirekeskuse andmebaasi väljatrüki kohaselt toimus see kell 19.04 (tl 20). Seega jääb V. Ptšjolkini sõidukist lahkumise ja temal joobe mõõtmise vahele ca 20 minutit. Kuivõrd V. Ptšjolkin võttis pagasiruumist õllekasti ja läks majja, ei saa ajavahemiku tõttu kindlalt välistada tema poolt õlle joomist enne politsei saabumist. Samas näitavad mõõtetulemused vastupidist. Alkoholi kontsentratsioon tema väljahingatavas õhus hakkas vähenema. Seega ei saanud joove tekkida pärast sõiduki peatamist tarvitatud õllest, vaid V. Ptšjolkin oli alkoholi tarvitanud varem.
18. V. Ptšjolkin ei eita, et ta oligi 05.05.2021 hommikul peale kella 10-t koos sõbraga kahe peale ära joonud 0,7 liitrit viina, alkoholi tarvitamise lõpetasid nad kella 2-3 paiku. Küsitav on kui täpne oli pärast sellise koguse alkoholi tarvitamist V. Ptšjolkini ajataju. Tema arvates toimus 10 ka teelt välja sõit oluliselt varem. Tunnistaja L.Š. il tekkis V. Ptšjolkiniga kohtudes kohe kahtlus, et viimane on alkoholi tarvitanud. Tema ütluste kohaselt seisis ta V. Ptšjolkini kõrval, kui viimane tuli autost välja ja läks pagasiruumist õllekasti võtma. Siis ta tundiski alkoholi lõhna ja ütles ka süüdistatavale, et ta on purjus, karjus seda ka emale ja seejärel helistas tunnistaja numbrile
19. Seda ei järeldanud tunnistaja pagasiruumis oleva õllekasti järgi, tunnistaja sõnul oli V. Ptšjolkinil väga tugev alkoholi lõhn. Ka need tõendid kinnitavad kogumis, et V. Ptšjolkin oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes.
20. Maakohus luges V. Ptšjolkini ütlused õlle joomise kohta põhjendatult ebausaldusväärseteks, kuivõrd see versioon tekkis hiljem, kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas ta, et pärast Kononovide juurde jõudmist ta alkoholi ei tarbinud. Samuti on maakohus jälgitavalt ja nõustumisväärselt põhjendanud, miks ei ole süüdistatava selgitused ütluste muutmise kohta usutavad. Olenemata haridusest ja elukogemusest saab iga inimene aru, et kui mõõtevahendiga on tuvastatud alkoholijoove, ei oma käitumiskontrolli nõuete rikkumise puhul vähimatki tähtsust see mis ajahetkel alkoholi tarvitati. Seetõttu on hilisem väide pärast sõiduki juhtimist õlle tarvitamise kohta seotud sooviga pääseda käesolevas asjas kriminaalvastutusest. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige raskem rikkumine ja toob vältimatult kaasa ka varasema karisuse raskendamise. Olles varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, teadis V. Ptšjolkin hästi millised tagajärjed tema sellisel järjekordsel teol on.
21. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus mõistis V. Ptšjolkini põhjendatult süüdi

§ 424

lg 2 järgi, kuivõrd tal on ka

§ 24

lg 1 kohane eriline isikutunnus – ta on

§ 424järgi karistatud isik.

51. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi argumendid ei anna alust V. Ptšjolkini karistuse kergendamiseks. Maakohus on mõistnud V. Ptšjolkinile

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis on veidi üle sanktsiooni keskmise, milleks on 2 aastat, ning vastab sellisena tema süü suurusele. Maakohus on mõistetud karistust jälgitavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub nende argumentidega. V. Ptšjolkin ei tulnud alkoholijoobes olles moorsõiduki juhtimisega toime, sõitis ristmikul pööret tehes teelt välja, ohustades sellega Nurme tänaval liikunud jalakäijaid, viieliikmelist perekonda. Lisaks sellele olid tal enda autos kaasreisijad, ema ja 2 alaealist last. Samuti puudus tal juhtimisõigus. Selline V. Ptšjolkini käitumine, mitmete liiklusseaduse nõuete rikkumine, oli vastutustundetu ja liikluses kõrge ohtlikkusega, kujutas potentsiaalset ohtu mitmetele inimestele. Ta ei ole ka oma tegu kahetsenud, sunnitud vabandamine kannatanute ees ei ole siiras kahetsus, mida saaks võtta arvesse karistust kergendava asjaoluna. Tema karistust tuleb korrigeerida keskmisest raskema suunas ka eripreventiivsetel kaalutlustel, kuivõrd varasemad kaks kriminaalkaristust samasuguste tegude eest ei ole V. Ptšjolkini käitumisele mõju avaldanud. Õige ei ole apellatsioonis väidetu, et V. Ptšjolkin ei ole varem kandnud reaalset vangistust. Tartu Maakohus karistas teda 15.06.2020. a otsusega liitkaristusena 1 aasta 5 kuu 20 päeva pikkuse vangistusega, kuivõrd ka siis pani V. Ptšjolkin katseajal toime uue kuriteo, kui juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Selle karistuse kandmiselt vabanes ta ennetähtaegselt veebruaris 2021. Asjaolu, et sündmusest on möödunud üle 2 aasta, millal ta ei ole uusi õiguserikkumisi toime pannud, ei mõjuta tema süü suurust ega muuda olulisel määral ka eripreventiivset prognoosi. 52. Põhjus, miks V. Ptšjolikinil tuleb kanda nii pikaajalist karistust nagu 3 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust, tuleneb samuti tema enda käitumisest. Ta pani uue kuriteo toime taas katseajal, mistõttu on maakohus mõistnud talle õigesti liitkaristuse

§ 65lg 2 alusel 11 kogumis Tartu Maakohtu 15.06.2020.

a otsusega nr 1-20-4181 mõistetud ärakandmata karistusega, milleks on 9 kuud 23 päeva vangistust. Selles osas puudub kohtul kaalutlusõigus.

1. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a otsuse muutmata ja V. Ptšjolkini kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Apellatsioonimenetluses kulusid ei tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt 12