KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2693 Haldusasi Si

) § 71 lg 6, § 187 lg 7 ja § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 29.11.2022 korraldusega nr 1-3/22/584 pikendati Mittetulundusühingu Sõrve Sääre Jahiselts Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr Saare-1/13 kuni 29.11.2032 jahiseaduse (JahiS) § 18 lg 1 alusel (resolutsiooni p 1.8.). 3-22-2693
2. Silvester Mets OÜ esitas 27.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 tühistamiseks Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise osas.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.10.2023 otsusega kaebuse ja tühistas Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 p 1.8 ning mõistis Keskkonnaametilt välja Silvester Mets OÜ kasuks menetluskulud 757 eurot (ilma käibemaksuta), jättes muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4. Keskkonnaamet esitas 14.11.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.11.2023 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta, andes apellandile apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste äranäitamiseks aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
6. Keskkonnaamet esitas 08.12.2023 taotluse lugeda apellatsioonkaebus esitatuks tähtaegselt või alternatiivselt ennistada selle esitamise tähtaeg. Halduskohtu otsus on allkirjastatud 13.10.2023 kell 15.
7. Nimetatud kuupäev oli reede ja Keskkonnaameti peadirektori 01.08.2023 käskkirjaga nr 1-1/23/117 kinnitatud Keskkonnaameti töökorralduse reeglite p 3.2 kohaselt lõpeb Keskkonnaametis tööpäev reedel hiljemalt 15.
8. Arvestades Tallinna Halduskohtu küllaltki levinud praktikat, mille kohaselt teavitatakse menetlusosalisi kohtuotsuse edasilükkamise ajast pärast tööpäeva lõppemist, ei olnud Keskkonnaametil 13.10.2023 tööpäeva jooksul võimalik prognoosida, kas kohus peab kinni otsuse teatavaks tegemise tähtpäevast või lükkab otsuse kuulutamise aja edasi. Keskkonnaameti esindaja võttis vaidlustatud kohtuotsuse e-toimikus vastu esimesel võimalusel, s.o järgmise tööpäeva hommikul kell 08.
9. Kuna Keskkonnaamet sai vaidlustatud kohtuotsusega tutvuda alles 16.10.2023 ning apellatsioonkaebus on esitatud sellest kuupäevast 30 päeva jooksul, palub Keskkonnaamet lugeda apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt või ennistada selle esitamise tähtaeg. Lisaks palub Keskkonnaamet ennistada tähtaeg põhjusel, et tegemist on põhimõttelist tähtsust omava kohtuasjaga, mis mõjutab oluliselt tulevast haldus- ja kohtupraktikat. JahiS § 18 tõlgendamine, sh küsimus, millal võib hakata menetlema jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise taotlusi, omab tähtsust nii jahiseltside kui ka Keskkonnaameti jaoks. Lisaks võib apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmine kaasa tuua vastuolulise kohtupraktika, arvestades, et kohtute menetluses on lisaks praegusele vaidlusele vaid üks samasisuline vaidlus (haldusasi 3-22-2730). Vastuolulise kohtupraktika loomise võimalust tuleb igal juhul vältida, kuna see ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 187

lg 1 sätestab, et ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega (

§ 187lg 3 p 2).

8. Ringkonnakohus jääb 24.11.2023 määruses väljendatud seisukoha juurde, et Keskkonnaameti apellatsioonkaebus on esitatud tähtaja rikkumisega.

§ 181

lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Seega on erandliku apellatsioonitähtaja kohaldamise eelduseks asjaolu, et 2

§ 181

lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohus on tähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks pidanud ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui menetlusosaline pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
2. Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul apellatsioonitähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Selliseks põhjuseks ei ole asjaolu, et Keskkonnaameti esindaja ei saanud tutvuda halduskohtu otsusega selle teatavaks tegemise päeval. Kuna esindaja sai enda kinnitusel tutvuda otsusega järgmise tööpäeva hommikul, oli Keskkonnaametil piisavalt aega, et 13.11.2023 apellatsioonkaebus esitada. Kuivõrd Keskkonnaametit ja tema ametnikust esindajat ei ole põhjust pidada õiguslikes küsimustes kogenematuteks isikuteks, võib apellandilt eeldada ka teadlikkust menetlustähtaegadest ja apellatsioonkaebuse esitamise korrast.

§ 181

lg-st 3 ja §-st 71 tulenevalt saab apellatsioonitähtaja ennistada üksnes juhul, kui menetlusosaline ei saanud mõjuval põhjusel järgida tähtaega. Muid aluseid

seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks ette ei näe. Seetõttu ei saa tähtaja ennistamise põhjuseks olla ka asjaolu, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmine võib kaasa tuua vastuolulise kohtupraktika tekkimise, kui samas ei olnud menetlusosalisel takistusi õigeaegselt apellatsioonkaebuse esitamiseks. Eelneva tõttu jääb Keskkonnaameti taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 11. Kuna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning selle esitamise tähtaeg jääb ennistamata, keeldub ringkonnakohus 14.11.2023 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult apellatsioonkaebuse esitajale (

§ 187lg 2, lg 3 p 2). Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3