Obsah (9)

§ 663§ 181§ 667§ 637§ 661§ 662§ 371§ 372§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6334 Kohtua

) § 371 lg 2 p-d 1 ja 2). Maakohus leidis, et avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ühtlasi ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6.

1. Avaldaja esitatust ja kohtutäituri selgitustest on võimalik aru saada, et kohtutäituri 12.08.2021 otsusega on täitemenetlus täiteasjas nr 031/2007/3059 lõpetatud sissenõudja nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega, ent täitemenetlus jätkub kohtutäituri tasu osas, mis mõisteti avaldajalt välja eelviidatud kohtutäituri 12.08.2021 otsusega. Avaldaja on tegelikkuses soovinud avaldusega vaidlustada temalt kohtutäituri tasu väljanõudmist kohtutäituri 12.08.2021 otsuse alusel. Avaldus ei ole esitatud sissenõudja nõude või väidetava kohtutäituri 08.05.2006 otsusega välja mõistetud tasunõude täitmise lõpetamiseks. 6.
2. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 võimaldab kohtutäituril nõuda tasu ka juhul, kui kohtutäitur lõpetab sissenõudja nõude osas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Seadus aga ei võimalda avaldajal käesolevalt kohtutäituri 12.08.2021 tasuotsust kohtule esitatava avaldusega vaidlustada. Avaldajal tulnuks vaidlustamise aluse esinemise korral vaidlustada kohtutäituri 12.08.2021 otsus tasunõude osas tähtaegse kaebusega TMS § 218 lg 1 kohaselt. Seejuures kohtutäituri otsuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega. Avaldaja esitatust ei nähtu, et avaldaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning kohtutäitur on kinnitanud, et kohtutäituri 12.08.2021 otsus on jõustunud. Seega kohtutäituri 12.08.2021 otsust käesolevalt kohtule esitatava kaebusega vaidlustada ei saa. 6.
3. Avaldaja ei saa ka nõuda kohtutäituri 12.08.2021 otsuse täitmise lõpetamist täitmise aegumise tõttu, kuna käesolevalt ei ole möödunud TsÜS § 157 lg-st 1 tulenev nõude täitmise aegumise kümneaastane tähtaeg. 2 2-23-6334
4. 09.10.2023 esitas avaldaja maakohtu 09.10.2023 määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palus end vabastada määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Avaldaja leidis, et täituril puudus seaduslik alus teha 12.08.2021 uut täitekulude väljamõistmise otsust, millega 10aastane aegumistähtaeg algas otsast peale, sest nõude täitmine oli nii põhinõude kui ka täituritasude osas aegunud alates 01.03.
6. 26.10.2023 esitas avaldaja täiendava menetlusdokumendi (pealkirjastatud kui määruskaebus 09.10.2023 määruse peale). Avaldaja selgitas, et TMS § 481 võimaldab võlgnikul esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vaja läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras (vt TlnRnKm 26.10.2021, 2-21-8011).
7. 30.10.2023 määrusega jättis maakohus avaldaja 26.10.2023 määruskaebuse käiguta ning andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Maakohus tõi välja, et esitatud määruskaebus ei vasta määruskaebuse nõuetele. Kaebuses puudub selge viide vaidlustatud määrusele, puudub selge taotlus ja määruskaebuse põhjendus. Määruskaebuses ei ole avaldaja ühelgi viisil põhjendanud, miks ei ole õiged maakohtu määruses toodud selgitused. Määruskaebuses puudub faktiline ja õiguslik põhjendus selle kohta, mille vastu on kohus oma määrust tehes eksinud. Avaldajal tuleb määruskaebuses selgelt välja tuua, millest tuleneb õigusrikkumine vaidlustatud määruse tegemisel.
8. 07.11.2023 menetlusdokumendis palus avaldaja võtta määruskaebuse menetlusse ning lõpetada täiteasi täituritasude väljanõudmise osas aegumisega TsÜS § 157 alusel. Avaldaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest. Avaldaja palus määrata endale esindaja riigi õigusabi korras. Täitemenetluses nõude täitmine täituritasude väljanõudmise osas aegus 05.04.2021 (TsÜS § 157 lg 1, VÕSRS § 9 lg 4, RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 11). Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus (TlnRnKm, 26.10.2021, 2-218011). Kohtul on iseseisvalt kohustus aegumist kontrollida. Maakohtu määrus ja põhjendused
9. Harju Maakohtu 21.11.2023 määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast avaldaja 26.10.2023 määruskaebust Harju Maakohtu 09.10.2023 määrusele. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 07.11.2023 taotlused riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks.
10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda

§ 663lg 1, § 637 lg 1 p-de 2 ja 6 ning lg 2 alusel.

1. Avaldaja sai vaidlustatava Harju Maakohtu 09.10.2023 määruse kätte 09.10.
2. Seega tuli avaldajal esitada määruskaebus hiljemalt 24.10.
3. Kuna avaldaja esitas määruskaebuse alles 26.10.2023, siis on määruskaebus esitatud pärast tähtaja möödumist.
4. Lisaks märkis maakohus, et TMS § 481 lg 4 kohaselt täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. KTS § 412 kohaselt täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. 3 2-23-6334
5. Avaldusest ja kohtutäituri selgitustest nähtub, et kohtutäituri 12.08.2021 otsusega on täitemenetlus täiteasjas nr 031/2007/3059 lõpetatud sissenõudja nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega, ent täitemenetlus jätkub kohtutäituri tasu osas, mis mõisteti avaldajalt välja eelviidatud kohtutäituri 12.08.2021 otsusega. Avaldaja on tegelikkuses soovinud avaldusega vaidlustada temalt kohtutäituri tasu väljanõudmist kohtutäituri 12.08.2021 otsuse alusel. KTS §-st 412 ja TMS § 481 lg-st 4 tuleneb aga üheselt, et kohtutäituril on õigus nõuda tasu ka juhul, kui kohtutäitur lõpetab sissenõudja nõude osas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Seadus ei võimalda avaldajal käesolevas asjas kohtule esitatud avaldusega kohtutäituri 12.08.2021 tasuotsust vaidlustada. Õiguslikult ei ole võimalik, et nimetatud otsusest tuleneva nõude täitmine oleks käesolevalt aegunud. Samuti ei saa avaldaja esitada nimetatud otsuse peale maakohtule kaebust TMS § 218 kohaselt, kuna avaldaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
6. Seega on avaldaja avaldus ilmselgelt perspektiivitu ning kohtul tuli keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei ole 07.11.2023 menetlusdokumendiga ega hiljem kõrvaldanud kõiki määruskaebuses osundatud olulisi puudusi. Avaldaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele selgelt välja toonud, miks ei ole vaidlustatud määruses toodud kohtu selgitused õiged. Määruskaebuses puudub faktiline ja õiguslik põhjendus selle kohta, mille vastu on kohus oma määrust tehes eksinud. Avaldaja ei ole välja toonud, millest tuleneb õigusrikkumine vaidlustatud määruse tegemisel. Seega on avaldaja määruskaebus perspektiivitu, kuna määruskaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
7. Avaldaja 07.11.2023 taotlused menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks jäävad rahuldamata. Kuna kohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest, siis asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning ei saa eeldada, et avaldaja kavandatav menetluses osalemine saaks olla edukas (riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 p 5;

§ 181lg 1 p-d 1 ja 2).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 18.
2. Kohus jättis ebaõigesti riigilõivu tasumisest vabastamise avalduse rahuldamata. 18.
3. Käesoleval juhul ei olnud avalduse esitamine kohtutäiturile kohtule avalduse esitamise eeltingimus. TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda otse kohtusse. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS §-s 217 sätestatud korras. Avaldaja esitas täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kogu nõude osas, täitur leidis, et täituritasude osas ei olnud nõue aegunud ning seetõttu selles osas täitemenetlust ei lõpetatud. 18.
4. Maakohus on ebaõigesti sisustanud KTS §-i 412 leides, et võlgnik ei vabane täitekulude sissenõudmiseks läbiviidavast täitemenetlusest. Avaldaja hinnangul ei ole täitekulude nõude aegumisel uue põhitasu väljamõistmine seaduse mõttega kooskõlas. Nõue aegus kogu ulatuses 05.04.2021 (seda nii põhinõude kui ka täitekulude osas). Täitur ei saanud teha uut täituritasu väljamõistmise otsust juba aegunud põhinõudega kaasnenud täitekulude osas. Täitur kehtestas juba aegunud nõudele oma 21.08.2021 otsusega uue 10-aastase aegumistähtaja. Täituril puudus täitedokument, mille alusel uut täituritasude väljamõistmise otsust teha. 4 2-23-6334
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule avaldaja 09.10.2023 määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 21. Asja materjalidest nähtub, et maakohus keeldus

§ 637

lg 1 p-de 2 ja 6 ning lg 2 alusel (koosmõjus

§ 663lg-ga 1) avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest.

22. Ringkonnakohus märgib esiteks, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et määruskaebus on esitatud tähtaega ületades.

§ 661

lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on määruskaebuse esitamise tähtaega järginud, kuna on esitanud 09.10.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse 09.10.2023 (vt KIS-s dokumendi nr 7S). 26.10.2023 määruskaebusena pealkirjastatud menetlusdokumenti saab käsitleda määruskaebuse täiendusena. Seega on maakohus keeldunud ebaõigesti

§ 637

lg 1 p-i 2 (koosmõjus

§ 663

lg-ga 1) alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et see ei ole tähtaegne. 23. Teiseks leiab maakohus, et avaldaja ei ole kõrvaldanud kõiki määruskaebuses osundatud olulisi puudusi. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole selgelt välja toonud, miks ei ole 09.10.2023 määruses toodud kohtu selgitused õiged; määruskaebuses puudub faktiline ja õiguslik põhjendus selle kohta, mille vastu on kohus oma määrust tehes eksinud; avaldaja ei ole välja toonud, millest tuleneb õigusrikkumine 09.10.2023 määruse tegemisel. 23.1.

§ 662

lg 1 p 4 järgi tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse põhjendus.

§ 662

lg 2 järgi tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. 23.2.

§ 637

lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. 23.

1. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune puudus ei saa olla määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Selleks annab alust üksnes selline puudus, mis takistab määruskaebuse menetlemist. Kaebuse läbivaatamine ei ole takistatud juhul, kui kaebuses sisaldub kaebaja selgelt väljendatud taotlus, kuid kaebus on puudulikult põhjendatud (vt ka RKTKm 09.02.2010, 3-2-1-168-09, p 18; TlnRnKm 03.06.2021, 2-19-5057, p 11; TlnRnKm 23.05.2022, 2-20-101, p 13; TlnRnKm 26.03.2020, 2-19-5451, p 14). 23.
2. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu poolt väljatoodu asja menetlemist ei takista. Lisaks ei oleks kaebuse põhjendamata jätmine aluseks keelduda kaebuse menetlusse võtmisest (vt RKTKm 09.02.2010, 3-2-1-168-09, p 18). Avaldaja on määruskaebuses välja toonud, et tema hinnangul on täiteasjas nr 031/2007/3059 nõude täitmine täitekulude osas aegunud. Lisaks leiab avaldaja, et tal oli õigus pöörduda oma nõudega otse kohtu poole ning avalduse esitamine kohtutäiturile ei olnud kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Selliselt on avaldaja esitanud ringkonnakohtu hinnangul piisavad põhjendused ning määruskaebus vastab

§ 662lg 2 5 2-23-6334 nõuetele.

Sellele, kas kaebuse väited on ka põhjendatud, tuleb anda hinnang määruskaebuse sisulise lahendamise käigus. Seega on maakohus keeldunud ebaõigesti

§ 637

lg 2 (koosmõjus

§ 663lg-ga 1) alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest.

24. Kolmandaks ei nõustu ringkonnakohus, et maakohtul oli õigus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 1 p 6 alusel (koosmõjus

§ 663

lg-ga 1), s.o perspektiivi puudumise tõttu.

§ 637

lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et

mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus maakohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest perspektiivi puudumise tõttu (

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel) ning keeldub ka vastava määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest samadel kaalutlustel, leides, et samadel põhjendustel on perspektiivitu ka maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus.

§ 663

lg 5 esimese lause järgi, kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Seega, kui maakohus leidis käesoleval juhul, et määruskaebus ei olnud põhjendatud selle sisulisi väiteid arvestades, tuli maakohtul määruskaebus

§ 663

lg 5 järgi edastada lahendamiseks ringkonnakohtule.

mõtte ja määruskaebemenetluse põhimõtetega ei oleks kooskõlas, kui sellisel juhul oleks maakohtul õigus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 1 p 6 alusel perspektiivi puudumise tõttu.

Praegusel juhul ei oleks avaldajale tagatud ka kahekordne kaebeõigus, kuivõrd

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumise peale näeb

ette kaebeõiguse kuni Riigikohtuni (vt

§ 372lg 5).

Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise peale näeb

ette aga ühekordse kaebeõiguse (vt

§ 663lg 2).

1. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Kuna menetluskulude jaotuse üle otsustab maakohus asjas tehtavas menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1), siis ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust ei märgi.

27. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (

§ 663lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 6