Obsah (4)

§ 227§ 207§ 73§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2023, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-23-2735 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Triin Harak Reelika K

§ 227

lg 4 ja § 207 lg 1 järgi Martin Ilvese kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.08.2023 otsusele väärteoasjas nr 2780,23,007348 otsuse tühistamiseks Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija Cristel Jakobson Menetlusosalised Kaebuse esitanud isik: Martin 38205022744, elukoht: xxx. Väärteoasja arutamine Ilves, isikukood 10.11.2023 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Martin Ilvese kaebus osaliselt.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.08.2023 eriasjade uurija Cristel Jakobsoni otsus väärteoasjas nr 2780,23,007348 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse osas.
3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Martin Ilvesele Liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel rahatrahviks 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
4. Edastada käesolev kohtuotsus Martin Ilvesele ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. 1 Asjaolud ja menetluse käik
5. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija koostas 07.08.2023 otsuse nr 2780,23,007348 selle kohta, et väärteoasjas 12.07.2023 E. V. poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis Martin Ilves 12.07.2023 kell 14:43 xxx, xxx - xxx
6. km-l mootorsõidukit liiklusmärgi "Suurim kiirus 30 km/h" mõjupiirkonnas kiirusega 111+-7 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 74 km/h. Sõiduki kiirus fikseeritud statsionaarse kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2xDP021107 vastuliikumisel (teelõik värskelt pinnatud, lahtised kivid, teetööd). Samuti juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Otsuse kohaselt rikkus Martin Ilves liiklusseaduse (

) § 73 lg 2 ning § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav

§ 207lg 1 ja § 227 lg 4 järgi.

Kuna

§ 227

lg 4 ja

§ 207lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 227lg 4 järgi.

Kohtuväline menetleja määras Martin Ilvesele

§ 227lg 4 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 800 eurot /kt lk 8-9/.

1. Martin Ilves esitas Tartu Maakohtule 21.08.2023 kaebuse, mille kohaselt palub muuta rikkumine korrektseks. Isik selgitab, et kõnealusel teelõigul olid teetööd lõppenud ja Xxx suunas puudusid kiiruse piirangu märgistused. Seega antud lõigul oli lubatud sõita 90 km/h, patrullpolitsei liikus talle vastu (xxx suunas) kiirusega 42 km/h ja tema kiirus 111 km/h (lisatud pilt). Isik tunnistab kiiruse ületamist, kuid mitte rohkem kui 14 km/h. Sõidukil puudus tehniline ülevaatus kuna kaebuse esitaja oli ootamas Škoda teeninduse aega Škoda esinduses, kes organiseeris ülevaatuse tegemise. Kaebuse esitamise ajaks on tehniline ülevaatus läbitud. Kuna sõiduk on suhteliselt uus, 2019 aasta, siis puudus ka oht liiklejatele ning isik palub piirduda hoiatusega. Martin Ilves palub arvestada trahvi määramisel asjaolu, et on x-e lapse isa ja toetab oma lapsi elatise maksmisega, on olnud eeskujulik liikleja ning viimane õigusrikkumine oli 2016 aastal. Kaebusele on lisatud kuvatõmmis isiku kinnipidamise kohast, 3 fotot sõidukite paiknemisest kinnipidamisel ning isiku karistusregistri väljavõte. Kaebuse esitaja soovib asja arutamist kohtuistungil.
2. Kohtuväline menetleja leidis 11.09.2023 esitatud seisukohas, et otsus väärteoasjas on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kuigi menetlusalune isik väidab, et tema liikumissuunal puudusid 30km/h piirangu märgid, siis on kohtuväline menetleja võtnud välja kogu patrullsõiduki kaamerasalvestise sellel päeval ja lisanud need ka kohtule tutvumiseks DVD plaadile. Videolt on tuvastatav mõlemas suunas edasi-tagasi liikunud politseiauto vaatevälja jääv maanteeinfo ning ka mõlemas suunas asuvad kilomeetripostid ja kiirusepiirangu märgid. Kilomeetripostide number suureneb xxx suunal. Kui jälgida videosalvestistel olevaid viitasid ja kilomeetriposte, siis on näha, et menetlusalune isik peatati Xxx-xxx-xxx ristmiku lähedal, kus politseisõiduk liikus xxx suunas ja menetlusaluse isiku sõiduk Xxx poole. Kilomeetripostil on näha number 6, kui patrullsõiduk teeb tagasipöörde Xxx suunale ja järgneb Škodale. Samuti on videosalvestistelt näha, et isiku sõidusuunal on 30km/h liiklusmärk, mida isik pidi nägema ja aru saama, et asub 30km/h alas. Liiklusõnnetuse toimumisel on kiirust ületava sõiduki jääkkiirus vahetult enne avariid suurem ning seeläbi kasvab ka võimalike vigastuste hulk juhile ja kaasliiklejatele. Selgete füüsikaliste mõjude tõttu kasvab kiiruse suurenemise tulemusel vigastuste raskusaste. Kuna antud teelõigul oli kiirus piiratud lahtise pinnase tõttu, siis oli see igati põhjendatud, et vältida võimalikku kaasliiklejate vara kahjustamist. Kuna kiiruseületamised on Eestis väga suur probleem, siis leiab kohtuväline menetleja, et ka avalik huvi selliste rikkumiste menetlemisel on suur. Vaadates menetlusalusele isikule 2 määratud rahatrahvi summat, mis on 800 eurot võimalikust maksimumist, mis on 1200 eurot, siis peab tõdema, et antud rikkumise raskust ja muid asjaolusid arvesse võttes on tegemist pigem leebemat laadi karistusega, sest isikule jäeti alles juhtimisõigus. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta otsus jõusse ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses /kt lk 16-18/.
3. Asja arutati avalikul kohtuistungil 10.11.
4. Kohtuistungil uuriti kirjalikke tõendeid, vaadati kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisi patrullsõiduki pardakaamerast ning kuulati üle menetlusalune isik Martin Ilves. Poolte seisukohad kohtuistungil
5. Martin Ilves selgitas, et 12.07.2023 sõitis xxx xxx läbi Xxx ehk siis xxx, sõitis Xxx suunal. Antud teelõigul oli näha, et teetööd olid lõppenud. Ühtegi teehooldus masinat, tee tööde tegemist ei olnud antud lõigul. Ei saanud aru, et midagi oli teistmoodi, tee oli uus. Märgid olid erinevad seal, küll ei saa nõustuda sellega, et antud suunas oli 30 märk. Teisi teelõigul liiklejaid või nende kiirust tähele ei pannud. Tunnistab kiiruse ületamist, aga mitte selles mahus, mis trahviotsus on tehtud, vaid leiab, et antud lõigul piirkiirus oli 90 km/h. Samal päeval sõitis tagasi kella 21 paiku, siis ühtegi märki enam ei olnud. Vahepeal eksis Xxxse sõites teel ära. Siis pani GPSi sisse, mis suunas mingeid väga väikseid teid pidi sinna teele, kus ta kinni lõpuks peeti. Sellelt teelt, kus ta kinni peeti, sealt otse sõites jõudis Xxxsse. Ekslemine oligi enne seda kinni pidamist. Sõitis kruusatee pealt maha Xxx-Xxx maanteele. Kust sealt välja tuli, ei mäleta ja ei oskagi öelda, aga seda tervet lõiku ei sõitnud. Kaardirakendusel on mingi külgnev tee 245, aga ei tea, kas see oli see, sest sõitis kruusateed pidi, tundub olevat see tee. Peale Xxx-Xxx maanteele pööramist kuni kinnipidamiseni sõitis lühikest aega, kilomeeter võibolla Xxx-Xxx maanteele pööramiseks tegi parempöörde. Teele keeramisest kuni kinnipidamiseni ei näinud ühtegi märki. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaegse mitteläbimise osas avaldas isik, et ei teadnud alguses, et tal on see läbi. Sai Xxx hoiatuse kuna ülevaatus oli läbi. Siis pani aja, kus tehti ülevaatus, terve auto hooldus ära, õlivahetused ja filtrite vahetus. Varasem Maanteeameti teavitus ilmselt jäi tähelepanuta, kuna auto kuulub ettevõttele ning meile tuleb palju sisse. Vahepeal ei sõitnudki selle sõidukiga, kuid 12.07.2023 oli võimalus xxx lapsega kokku saada, siis kuigi teadis, et ülevaatust ei ole, ei näinud, et mingit ohtu oleks, et auto ära laguneb ja läks selle autoga kohtumisele. Hetkel on ülevaatus tehtud /kt lk 39-41/.
6. Kohtuväline menetleja leidis, et Martin Ilvese toimepandud tegu on leidnud tõendamist, väärteoasja on õigesti lahendatud ja määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kohtuväline menetleja palub jätta 07.08.2023 koostatud väärteootsus jõusse ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata /kt lk 42-43/. KOHTU SEISUKOHT
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
8. 12.07.2023 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis 12.07.2023 kell 14:43 Xxx maakonnas, Xxx vallas, Xxx - Xxx maantee
9. km-l mootorsõidukit liiklusmärgi "Suurim kiirus 30 km/h" mõjupiirkonnas kiirusega 111+-7 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 74 km/h. Sõiduki kiirus fikseeritud statsionaarse kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2XDP021107 vastuliikumisel (teelõik värskelt pinnatud, lahtised kivid, teetööd). Samuti juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Oma tegevusega rikkus ta

§ 73

lg 2, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 ja § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime

§ 227lg-s 4 ja § 207 lg-s 1 sätestatud väärteo /kt lk 24/.

9. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.08.2023 otsuses väärteoasjas nr 2780,23,007348 on tabelina kujutatud väärteo kvalifikatsiooni juures omavahel vahetuses rikutud õigusnormid. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt oleks lubatud sõidukiiruse ületamisega üle 60 km/h justkui rikutud

§ 73

lg 2 ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbimisega rikutud

§ 50

lg 5 p 3.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest ning

§ 73

lg 2 kohaselt peal liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega

§ 227

lg 4 kirjeldatud väärteo toimepanemisel saab rikutud norm olla

§ 50

lg 5 p 3 ning

§ 207

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul

§ 73lg 2.

Arvestades, et tegemist on siiski õigete alusnormidega, mis vastavad isiku käitumise kirjeldusele, ei pea kohus antud minetust selliseks, mis annaks alust väärteootsuse tühistamiseks. (I)

§ 207

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteoetteheide 10.

§ 73

lg 2 kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Tähtajad on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooni ministri

1. juuli
2. a määruse nr 77 §-s
3. Viidatud määruse nr 77 § 6 lg 1 kohaselt peab M1 kategooria sõiduki korralisele ülevaatusele esitama hiljemalt 48 kuu möödumisel selle esmaregistreerimisest.
4. Transpordiameti detailandmete päringu väljavõttelt nähtuvalt sõiduki Škoda Fabia reg nrga xxx korraline tehnoülevaatus oli sooritatud 28.05.2019, mis kehtis kuni 31.05.
5. Tehnoülevaatuse andmete all on ajaliselt järgmine kanne tehnoülevaatuse sooritamise kohta 13.07.2023 ning ülevaatus on kehtiv kuni 31.05.2025 /kt lk 32-33/. Seega nähtub viidatud väljavõttelt, et perioodil 01.06.2023-12.07.2023 puudus isiku sõidukil kehtiv tehnoülevaatus.
6. Et 12.07.2023 puudus sõidukil kehtiv tehnoülevaatus, kinnitas ka isik ise. Martin Ilves avaldas kohtuistungil, et 12.07.2023 sõitma asudes teadis, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus, kuid kuna auto oli uus ning soovis lapsega kohtumisele minna, otsustas siiski sõitma asuda. Seoses sõidukil kehtiva tehnoülevaatuse puudumisega oli talle varem ka politsei poolt hoiatus tehtud. Seejärel broneeriski aja Škoda esinduses, et tehtaks nii hooldus kui ülevaatus korraga.
7. Seega on eelkirjeldatuga tõendatud, et sõidukil reg nr-ga xxx puudus

§ 73

lg 2 nõutav tehnoülevaatus 12.07.2023, so väärteoprotokollis märgitud väidetava väärteo toimepanemise ajal. Seega on menetlusaluse isiku käitumises realiseerunud

§ 207lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis.

4

1. Kohus leiab, et Martin Ilves pani talle etteheidetava väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isiku ütlustest nähtuvalt teadis ta tehnoülevaatuse puudumisest antud sõidukil, kuivõrd varasemalt oli politsei teda juba sellega seoses kinni pidanud ning teinud talle hoiatuse. Asudes 12.07.2023 mootorsõidukit juhtima teadis ta, et sellel puudub tehnoülevaatus, kuid otsustas lapsega kokkusaamise huvides siiski sõidu ette võtta. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.
2. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. (II)

§ 227

lg 4 järgi kvalifitseeritav väärteoetteheide 16.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis.

1. Antud teelõigul oli 12.07.2023 rikkumise toimepanemise ajal väärteoprotokolli kohaselt lubatud suurim kiirus 30 km/h, mis oli tähistatud liiklusmärgiga "Suurim kiirus 30 km/h".
2. Menetlusalune isik on selgitanud läbivalt menetluses, et kiirusepiirang oli xxx suunal, kuid tema suunal kiirusepiirang puudus. Järgnevalt analüüsibki kohus menetlusaluse isiku teo toimepanemise ning kinnipidamise kohta, politseisõiduki pardakaamera salvestistelt nähtuvalt märgistuste paiknemist ning isiku sõiduki teekonda enne kinnipidamist.
3. Avades Tarktee.ee1 kaardirakendusel Xxx-Xxx
4. maantee väljavõtte ning lisades sellele kilomeetripunktid, on nähtav, et need kasvavad Xxxx suunal ning kahanevad Xxx suunal. Isik avaldas, et ta hakkas sõitma xxx. Liikus Xxx poole ning kuigi oli eelnevalt pisematel teedel eksinud, jõudis ilma pööranguid tegemata peale politsei poolt kinnipidamist Xxx. Kõnealusele Xxx-xxx maanteele pööras isik enda kinnitusel parempööret tehes pisemalt kõrvalteelt ning ei saanudki palju sõita enne kui politsei peatumismärguannet nägi. Isik ei vaidlustanud, et politsei pardakaameraga tehtud salvestised on kõnealusest Xxx-Xxx maanteest. Kinnipidamise asukoht on isiku esitatud Google Maps väljavõtte kohaselt Xxxxxx maantee ja numbriga 182 tähistatud xxx tee ristumiskoha lähedal, mida avaldas ka kohtuväline menetleja omapoolses seisukohas. xxx tee, mis on tarktee väljavõttel tähistatud numbriga 23182, ristub
5. ja
6. kilomeetriposti vahel Xxx-Xxx maanteega.
7. Videosalvestiselt failinimega 20230712_144340_NF_Fabia vastu liikumas.mp4 nähtub kuidas kell 14:43:41 läheneb patrullsõiduk Xxx pöörangule ning möödub sellest kell 14:43:
8. Ristumiskoht jääb kaamerast vaadatuna vaskule. Samal teel otse edasi sõites on nähtavad liiklusmärgid ning kell 14:43:59 kilomeetripost numbriga
9. Koheselt peale kilomeetripostist möödumist kell 14:44:01 asub patrullsõiduk tagasipöördele. Vastassuunas liikumas on nähtav tume sõiduk. Seega on tuvastatav, et politseipatrull, möödudes xxx pöörangust (asub 5nda ja 6nda kilomeetriposti vahel) Xxx suunas, millises suunas kilomeetripostid on kasvavas järjekorras, märkas 6nda kilomeetriposti juures talle vastu liikuvat sõidukit. Tehes tagasipöörde ning asudes kilomeetri postide järgi tähistades nende kahanemise suunas sõidukile järgnema, peatati kõnealune sõiduk
10. ja
11. kilomeetriposti vahel, Xxx-Xxx maantee ja numbriga 182 tähistatud xxx tee ristumiskoha lähedal. Peatatud sõidukiks oli Martin Ilvese juhitud Škoda. 1 https://tarktee.mnt.ee/#/et 5 Kuivõrd rikkumise märkamise hetkel oli patrullsõiduk just möödunud
12. kilomeetripostist ning tema selja taha jäi xxx pöörang (Xxx-Xxx maantee ja numbriga 182 tähistatud xxx tee ristumiskoht), mis asus
13. ja
14. kilomeetriposti vahel, saab järeldada, et menetlusaluse isiku sõiduk Škoda asus rikkumise märkamise ajal
15. ja
16. kilomeetriposti vahel.
17. Järgnevalt hindab kohus, kas on tõendatud, et menetlusaluse isiku sõidusuunal oli kiirusepiirang tähistatud. Videosalvestiselt failinimega 20230712_151154_NF.mp4 nähtub kuidas patrullsõiduk jõuab kell 15:12:16 teel sõites kohani, millega ristub kahest kõrvuti paiknevast kohast kruusatee videolt vaadatuna paremal pool. Patrullsõiduki sõidusuunal on mõni sekund hiljem näha kollase taustaga ajutine liiklusmärk "Suurim kiirus 30 km/h". Teisel sõidusuunal on nähtav paigaldatud ringi kujulise märgi tagumine külg. Patrullsõiduk jätkab otse samas suunas sõitu ning kell 15:12:42 on videolt paremal tee ääres näha kilomeetripost numbriga
18. Videosalvestiselt failinimega 20230712_märgistus_Xxx suunal 7km_I.mp4 nähtub, kuidas patrullsõiduk pärast tagasipöörde tegemist jõuab kell 15:13:25 kohani, kus tee paremal ääres on kollase taustaga ajutine liiklusmärk "Suurim kiirus 30 km/h" ning asfaltkattega teega ristub kahest kõrvuti paiknevast kohast vasakult kruusatee. Teisel sõidusuunal on vasakul nähtav paigaldatud ringi kujulise märgi tagumine külg. Politsei sõiduk teeb tagasipöörde ning näha on, et mõlemad kohakuti asetsevad liiklusmärgid kujutavad 30 km/h kiiruspiirangu märki. Tegemist on sama ristmikuga, millest möödumine oli nähtav videosalvestiselt failinimega 20230712_151154_NF.mp
19. Kilomeetripostid on tähistatud ka Google Maps kaardirakenduse vaatel. Liikudes Google Maps kaardirakenduse teevaatel Xxx-Xxx maanteel suunaga xxx poole alates maantee Xxx ristisist on sellest möödumise järel nähtav
20. kilomeetripost. Liikudes samas suunas tee kulgu pidi edasi, ilmub nähtavale Xxx-Xxx maanteelt Xxx suunas vaadatuna paremal pool asfaltkattega kahest kõrvuti paiknevast kohast ristuv kruusatee. Paikkond langeb tunnustelt kokku sellega, millise läheduses liiklusmärkide paiknemist analüüsis kohus eelnevas lõigus käsitletud pardakaamera videosalvestistelt. Jätkates liikumist kaardirakendusel edasi Xxx suunas ilmub paremale poole tee äärde nähtavale
21. kilomeetripost. Google Maps kaardirakenduselt nähtuvalt paikneb maantee kruusateega ristumise koht
22. ja
23. kilomeetriposti vahel, oluliselt
24. kilomeetri postile lähemal. Eelnevaga on tuvastatav, et videosalvestistel failinimega 20230712_151154_NF.mp4 ja 20230712_märgistus_Xxx suunal 7km_I.mp4 nähtav Xxx-Xxx maanteega ristuva kruusatee juures mõlemas sõidusuunas paiknesid kell 15.12-15.13 liiklusmärgid "Suurim kiirus 30 km/h" ning märgid asusid
25. ja
26. kilomeetriposti vahel.
27. Martin Ilves selgitas kohtuistungil, et vahepeal eksis ära ning sooritas parempöörde XxxXxx maanteele kõrvalteelt. Ei saanud pikalt sõita selleni kuni juba talle anti peatumismärguanne.
28. Esimene koht, kust oli võimalik sooritada parempööret Xxx-Xxx maanteele enne xxx risti, oli 7nda ja 8nda kilomeetriposti vahele jäävalt xxx teelt, mis on Google Mapsi rakenduses tähistatud numbriga 245 ning Tarktee kaardirakendusel numbriga
29. Martin Ilves peeti kinni xxx risti juures, mis jääb
30. ja
31. kilomeetriposti vahele. Teda märkas patrull ning asus kinni pidamiseks märguannet andma
32. kilomeetriposti juures tehes selleks tagasipöörde xxx risti ja Xxx suunale. Isik liikus kilomeetripostide suhtes nende kahanemise suunas. Seega kui isik sooritas kõnealusele maanteele parempöörde, liikudes maanteel Xxx suunas, millises kilomeetripostid kahanevad, ei saanud ta teha seda peale
33. ja
34. kilomeetriposti vahele jäävat kruusatee ja maantee ristumiskohta, kus olid liiklusmärgid, vaid pidi selle olema teinud varasemalt. Esimene võimalus selleks oligi 7nda ja 8nda kilomeetriposti vahele jääv xxx tee, mis on Google Mapsi rakenduses tähistatud numbriga 245 ning Tarktee 6 kaardirakendusel numbriga
35. Pöörates Xxx-Xxx maanteele selle
36. ja
37. kilomeetriposti vaheliselt alalt ja suundudes kilomeetripostide kahanemise suunas, pidi isik
38. ja
39. kilomeetriposti vahele paigutatud liiklusmärgist "Suurim kiirus 30 km/h" mööduma ning seda ka märkama enne kui vastassuunas liikuv patrull täpselt
40. kilomeetriposti juures märkas isiku sõidukit.
41. Vastavalt kiirusmõõturi kasutamise protokollile on liikluspolitseinik M. M. 12.07.2023 kell 14.43 teostanud Martin Ilvese poolt juhitud mootorsõiduki Škoda Fabia registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist Xxx maakonnas Xxx vallas, Xxx - Xxx maanteel nr 73,
42. km-l, sõidu suund Xxx poole. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 30 km/h. Kasutati kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X DP
43. Seadet on testitud 12.07.2023 kell 06.45 ning see oli töökorras. Kiirusmõõtur oli mõõtmise ajal paigaldatud statsionaarselt ning valitud oli mõõterežiim „vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist“. Nähtavus oli hea, asulaväline tee, valge aeg, sademeteta, kuiv ja kattega kahesuunaline tee. Mootorsõiduk lähenes teel, liikus üksinda. Doppleri helisignaal oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem oli 111 km/h ning mõõtmise laiendmääramatus +/- 7 km/h. Lõplik mõõtetulemus 104 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal kasutati tehnikavahendeid Blackvue DR750S-1CH / Blackvue DR750S2CH ja Kenwood DRV-A501W. Menetlusaluse isiku avalduste lahtrisse on märgitud, et ei oska midagi arvata, ei tunne seadmeid. Protokolli on allkirjastanud Martin Ilves ning kiirusmõõteseadet kasutanud ja protokolli täitnud M. M. /kt lk 25/. Eelkirjeldatud mõõtetulemust ning sellisel kiirusel mootorsõiduki kõnealuses kohas ja ajal juhtimise fakti Martin Ilves ka ei vaidlustanud.
44. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud videosalvestiste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, väärteoprotokolli ning isiku selgitustega tõendatud, et Martin Ilves juhtis 12.07.2023 kella 00.19 ajal 14:43 Xxx maakonnas, Xxx vallas, Xxx - Xxx maantee
45. km-l mootorsõidukit liiklusmärgi "Suurim kiirus 30 km/h" mõjupiirkonnas kiirusega 111+-7 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 74 km/h. Seega on menetlusaluse isiku käitumises realiseerunud

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteokoosseis. 26. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani Martin Ilves talle etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 järgi. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu (kiiruse ületamine mitte vähem kui 74 km/h) esinemisest, kuivõrd ta ei teadnud, et asub märgi "Suurim kiirus 30 km/h" mõjupiirkonnas. Küll aga oleks ta seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud teadma, sest märk oli väljas ning isik sellest ka möödus. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

1. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg-s 1 sätestatud alusel. (III) Karistuse kohaldamisest
3. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Martin Ilves on 7 toime pannud

§ 227

lg 4 ning §-s 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod süüliselt ja õigusvastaselt. 30.

§ 227

lg 4 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 207lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

31. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on mõlemad temale omistatud väärteod toime pannud väärteoprotokollis nimetatud samal ajal ja kohas ühte sõidukit juhtides. Seetõttu saab asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüksarvatud väärteod on toime pandud ühe teoga KarS § 63 lg 1 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse näeb ette

§ 227lg 4, mistõttu tuleb karistust kohaldada just selle sätte alusel.

32. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 227

lg 4 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Antud juhul ületas Martin Ilves lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 74 km/h võrra. Kohtuväline menetleja karistas Martin Ilvest

§ 227lg 4 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, summas 800 eurot. 33. Karistuse määramisel peab juhinduma Kar

S §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

1. Martin Ilves on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides ning teeliikluses tuleb hoolega järgida liiklusmärke. Tähelepanematus kehtestatud liiklusnõuete suhtes ei saa vabastada vastutusest ning ajutised liiklusmärgid ei ole mingil viisil vähemkohustuslikud, sh olukorras, kus aktiivseid teetöid näiteks parasjagu ei teostata. Antud juhul on isik ületanud lubatud sõidukiirust lausa 74 km/h võrra. Kuigi tegemist oli teetööde alal ajutiselt vähendatud lubatud sõidukiiruse ületamisega, oleks ka olukorras, kus teetöödest tulenevat piirangut ei oleks seatud, isik ületanud asulavälistel teedel tavapäraselt lubatud sõidukiirust. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Sõidukijuht peab olema teadlik, et lubamatu on igasugune sõidukiiruse ületamine ning liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd tagajärjed võivad olla pöördumatud. Samuti mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust – mida suurem on mootorsõiduki kiirus, seda raskemad on ka õnnetusse sattudes selle tagajärjed. Lisaks vähendab suurem kiirus õigeaegse reageerimise võimalust. Lisaks kiiruse ületamisele väärteoprotokollis kirjeldatud ajal, kohas ning nimetatud sõidukiga, tegi isik seda sõidukiga, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Isik oli eelnevast teadlik, kuivõrd talle oli tema selgituste kohaselt juba varasemalt politsei poolt 8 hoiatus tehtud kehtiva tehnoülevaatuse puudumise tõttu. Tegemist on karistusõiguslikult ühe teoga. Siiski on menetlusalune isik oma ühe teoga pannud toime kaks erinevat liiklusalast rikkumist, näidates sellega hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes. Kohus arvestab samas, et isiku selgitustest tulenevalt ta alles keeras antud teelõigule, ega ületanud pika vahemaa jooksul kiirust. Kiiruse ületamise kohas oli tegemist asulavälise teega ning valge ajaga, kus liiklus ei ole nii tihe, kui näiteks asulas ning nähtavus parem kui pimedal ajal liigeldes. Samuti on isik peale käesolevas asjas politsei poolt kinnipidamist järgmisel päeval läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõtlikult hindab kohus isiku süüd keskmisele määrale vastavaks.
2. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse menetlusaluse isiku karistusregistri andmeid, mille kohaselt puuduvad Martin Ilvesel kehtivad väärteokaristused. Seega võib arvata, et rahatrahv on karistusliigiks, mis on piisav mõjutamaks isikut seadusekuulekale käitumisele. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et peale väärteoprotokolli koostamist 12.07.2023 on isik ühele etteheitele reageerinud ning 13.07.2023 läbinud mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
3. Kohtuvälise menetleja otsusega keskmisest määrast kõrgemas määras mõistetud põhikaristusena rahatrahvi summas 800 eurot ei pea kohus aga arvestades isiku süü suurust ning kaebuses esitatud asjaolusid proportsionaalseks. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb põhikaristus mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Arvestades isiku süü suurust, mida kohus hindas keskmiseks, peab kohtu hinnangul ka mõistetav karistus jääma sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kõnealuse sätte sanktsioonivahemik, nähes ette raskema karistusvahemiku, peegeldabki süüteo raskust. Ehkki karistuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada karistust üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Seega, võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, isiku kaebuses esitatud väiteid, pidades silmas eripreventiivseid aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi, peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada Martin Ilvest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses summas 600€, so sanktsiooni keskmises määras. Määratav karistus on kohtu hinnangul sobiv distsiplineerimaks juhti olema liikluses hoolikam ning pöörama edaspidi suuremat tähelepanu liiklusmärkidele, oma sõidukiirusele ja tagama liiklusvahendi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaegne läbimine.
4. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.08.2023 otsuse väärteoasjas nr 2780,23,007348 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab Martin Ilvesele

§ 227lg 4 alusel rahatrahviks 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Triin Harak 9