← Eesti

3-23-2543/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 05.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2543 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X Resolutsioon Pikendada luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.05.2024 (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

  1. 09.11.2023 kell 11.47 kontrollisid politseiametnikud Tallinna bussijaamas ,kell 11.40 saabunud liinibussi Flixbus nr N1205, mis sõitis marsruudil Varssavi (Poola) – Vaasa (Soome). Kontrolliti reisijat, kes esitas politseinikele kontrollimiseks Poola Vabariigi elamisloa nr RR4690320 ja Kameruni kodaniku passi nr. XXXXXX, X nimele. Poola elamisloa kaarti põhjalikult vaadeldes tuvastas politseiametnik, et Poola elamisloakaart on täielikult võltsitud ning Kameruni kodaniku pass on samuti osaliselt võltsitud. Isik peeti kinni isikusamasuse ja kodakondsuse väljaselgitamiseks. Peale seda isik palus kell 12.15 rahvusvahelist kaitset. Oma rahvusvahelise kaitse taotluses põhjuseks ütles isik, et Kamerunis pole võimalik elada, sest alates
  2. aastast toimub seal IngliseKameruni ja Prantsuse Kameruni vahel tsiviilsõda ja kuna sõda pole tänase päevani lõppenud pole võimalik elada koduriigis. Kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pidas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) isiku samal päeval VRKS § 36’1 lg 2 p 1 ja 2 alusel 48-tunniks kinni ja isik toimetati PPA Kinnipidamiskeskusesse. 09.11.2023 viidi isikuga piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt läbi vestlus eesmärgiga küsitleda isikut ning selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Vestlusel isik selgitas, et saabus Schengeni alale Türgist Kreeka Vabariiki, kus ta elas 4 a. Isiku praegune eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki ning taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Soome Vabariiki jõudmiseks läbis isik erinevad Schengeni riigid (Kreeka- Poola- LeeduLäti-Eesti).
  3. Tallinna Halduskohus andis PPA taotluse alusel 10.11.2023 määrusega nr 3-23-2543 loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 10.01.
  5. PPA esitas 04.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks. Taotluse põhjendused: 3.1 Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p 2 kohaselt kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Isik esitas politseiametnikule Poola Vabariigi elamisloa nr RR4690320, mis on täielik võltsing ning Kameruni Vabariigi kodaniku passi nr XXXXX, mille näol on tegemist osalise võltsinguga. Seda selleks, et tõendada Eestis seadusliku viibimist. Isik maksis dokumendi saamiseks tundmatule meesterahvale Poola elamisloakaardi eest 800.- eurot ning Kameruni passi eest 200.- eurot. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on väljendanud korduvalt, et ei ole nõus naasma Kameruni ja soovib jääda Schengeni alale. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu ka asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis RVK taotlust esitada, vaid soovis jõuda Eesti kaudu Soome. 3.2 PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel ning intervjuul antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on viibinud pikalt

(3a)enda jaoks turvalises riigis (Kreeka) ning ei küsinud seal rahvusvahelist kaitset. Isik tegeleb asylum shoppinguga, kus otsib enda jaoks mugavamat ja majanduslikult paremat elu võimaldavat riiki. Isiku ütlused rahvusvahelise kaitse menetluses on muutuvad. Algselt isik väidab, et ei saanud Kreekas endale uut passi taotleda sest seal pole saatkonda ja kui PPA selgitab, et on siis väitis, et see ainult esindus kust passi ei saa. Samas 10.11.2023 küsitluses väidab, et tegi uue passi Kreekas ja kaotas selle ära. Arvestades, kui palju kulutusi ca 2540 eurot, on isik teinud jõudmiseks enda sihtriiki, ei ole eluliselt usutav, et vabaduses viibides isik loobuks oma eesmärgi saavutamiseks ja jääks Eestisse enda menetluse lõppu ootama ning tulevikus tõenäolist väljasaatmist. 3.3 PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma siku varasem käitumine. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist, isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
  1. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde, X vaidles taotlusele vastu. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks on VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  3. Tallinna Halduskohus on 10.11.2023 määruses pidanud X kinnipidamist kinnipidamiskeskuses VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatuks. Kohtul puudub käesoleval juhul alus asuda nimetatud määruses väljendatust erinevale seisukohale. Õiguslik ja faktiline alus X kinnipidamiseks eksisteerib jätkuvalt ja midagi olulist ei ole midagi vahepeal muutunud. X seotud asjaolud kogumis annavad aluse järelduseks, et põgenemisoht on jätkuvalt olemas.
  4. Tallinna Halduskohus on 10.11.2023 määruses X hoiaku ja käitumise põhjal leidnud tema kohta järgmist: „kui talle kunagi võidakse seada lahkumiskohustus, siis ta ei pruugi seda täita. Lisaks võltsitud dokumentidele tuleb arvestada ka isiku käitumisega pikema aja jooksul. Isiku istungil antud selgitustest järeldub, et tal oli plaan, millisesse riiki ta jõuda soovib ning ta vältis eelnevalt nii varjupaigataotluse esitamist kui ka sõrmejälgede andmist. Eesti ei ole esimene turvaline riik, kuhu isikul oli võimalik saabuda ning ta viibis eelnevalt kolm aastat Kreekas ilma seal varjupaika taotlemata (dtl 5). Isik proovis korduvalt Kreekast (Ateenast) lahkuda (dtl 63). Seega isiku käitumine enda liikumise planeerimisel ja plaani täideviimisel on olnud kalkuleeritud ja sihipärane. See on ka kooskõlas isiku selgitustega, et tema maailmavaate kohaselt otsib inimene endale parimat ja mugavaimat riiki elamiseks, mis on isiku vaates Skandinaavia riigid. Kui PPA poleks isikut kinni pidanud, ei oleks ta Eestis varjupaika taotlenud. Isiku käitumise planeeritus ja süsteemsus koos võltsitud dokumentide kasutamisega, viitab sellele, et isikul ei oleks vabaduses viibides olulisi raskuseid korraldamaks enda põgenemine. Isik on suutnud kolme aasta kestel Euroopa Liidus liikudes ametivõimude eest kõrvale hoiduda ja sama ka liikumistrajektooril Kreekast Eestini. See näitab, et ka sõrmejälgede võetus ei takista isiku põgenemist, kuna ta suudab soovi korral nende kontrollimisest kõrvale hoiduda“ (vt määruse p 7). Kohus nõustub kirjeldatud hinnanguga.
  5. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Kohus on seisukohal, et arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, korduv võltsitud dokumentide kasutamine, Eesti kui transiitriik) esineb jätkuvalt põgenemise oht, mistõttu järelevalvemeetmeid pole võimalik kohaldada. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskuses kinnipidamine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi - tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks - suhtes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-1274, p 12).
  6. Eeltoodud põhjustel pikendab kohus luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.05.2024 (k.a). /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.