← Eesti

3-23-1145/10

Obsah (4)§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1145 Haldusasi X kaebus Kaitseressursside Ame

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-23-1145 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 26.09.2022 ettekirjutusega nr 11-12.1/2022/1961 X kaitseväeteenistuse seaduse § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel arstlikku komisjoni 16.01.2023 kl 10:
  2. Ettekirjutuse kohaselt on X varasemalt kutsutud 05.09.2022 arstlikku komisjoni, kuhu X ei ilmunud. Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui X komisjoni ei tule, siis rakendatakse sunniraha summas 100 eurot (lisandub kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.
  3. X esitas 24.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 12.06.2023) KRA 26.09.2022 kohustamiseks esitama täiteasjas nr 182/2023/1194 täitemenetluse lõpetamise avaldus ning KRA 26.09.2022 ettekirjutuse nr 11-12.1/2022/1961 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse peatamiseks.
  4. Kohus võttis 14.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KRA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  5. KRA esitas 06.07.2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
  6. Kohus tegi 27.11.2023 määruse, millega määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse, võimaldades menetlusosalistel esitada kuni 05.12.2023 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning kuni 11.12.2023 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 21.12.2023 kl 16.
  8. Kaebaja esitas 05.12.2023 täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  9. Kaebuse põhjendused: Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja komisjoni 16.01.2023 ilmuda, kuna ei olnud vastavast kohustusest teadlik, st ei olnud KRA-lt kutset saanud. KRA 26.09.2022 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 24.04.2023 kohtutäituri poolt koos täitmisteatega. Haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne täitemenetluse alustamist. Sunniraha määramine ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. KRA tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ei ole õiglane.
  10. Vastustaja vastuväited: 1) Kaebaja õiguseid ei ole rikutud, sest ta ise hoidub juba aastaid kõrvale KRA-ga suhtlemisest, esitab KRA-le endaga kontakti saamiseks andmeid, mis hiljem on blokeeritud (KRA-le 17.11.2021 esitatud e-posti aadress) või osutunud valelikuks (rahvastikuregistris on märgitud elukohaks Soome, kuigi kaebuses kaebaja väidab, et elab Tartumaal) ning seadust ja menetlusõigust ei ole X suhtes rikutud. 2) KRA 26.09.2022 ettekirjutus avalikustati 26.09.2022, seega oli see KVTS § 15 lg 3 kohaselt kätte toimetatud 26.10.
  11. Kuna X ei esitanud KRA-le kontaktandmeid dokumentide kättesaamiseks, siis ei olnud KRA-l põhjust juhinduda KVTS § 15 lg-st
  12. 2

(6)3-23-1145 3) Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-72-14 p 19, et tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Teavitamise vormi ja üksikasjad määrab haldusorgan (HMS § 5 lg 1), kuid see peab tagama info reaalse liikumise adressaadini, v.a seaduses sätestatud erandid. KRA hinnangul võiks käesoleval juhul erandiks pidada KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks loetud info liikumist adressaadini. HMS § 35 lg 1 p 2 tingimus, et menetlusosalist tuleb teavitada sunniraha rakendamise menetluse algatamisest on täidetud. Selline teavitus sisaldus KRA 26.09.2022 ettekirjutuses. Seega kaebaja pidi teadma, et juhul kui ta ei ilmu arstlikku komisjoni ja ei kasuta võimalust esitada KRA-le 14 päeva jooksul komisjoni mitteilmumise põhjendusi, algatatakse sunniraha sissenõudmiseks täitemenetlus (ATSS § 9 lg 1). KRA 26.09.2022 ettekirjutusega tagati kaebajale ka HMS § 40 lg-st 2 tulenev ärakuulamisõigus. 4) Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-72-14 ei saa tõlgendada selliselt, et sunniraha vabatahtliku tasumise võimaldamine on üheks eelduseks, et pidada sunniraha rakendamise menetlust seadusega kooskõlas olevaks. Täitedokumendiks sunniraha sissenõudmisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 mõttes on ettekirjutus koos hoiatusega. ATSS-i § 7 lg 1 sätestab, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Hoiatuse võib esitada koos ettekirjutusega või edastada mõne aja möödudes eraldi teatena. Menetluse lihtsuse ja säästlikkuse põhimõttest tulenevalt on KRA teinud hoiatuse samal ajal ettekirjutusega, et juba võimalikult aegsasti teha ettekirjutuse adressaadile teatavaks ettekirjutuse täitmata jätmise võimalikud tagajärjed. Sunniraha vabatahtliku tasumise võimaldamise kohustust haldusorganile ei tulene kehtivast seadusandlusest. Kui isik on oma tegevuse või tegevusetusega lasknud olukorral areneda nii kaugele, et haldusorganil tekib vajadus rakendada isikule pandud kohustuse täitmise tagamiseks sunniraha, ei saa ka hea halduse põhimõttest või muust säärasest allikast mõistlikult tuletada haldusorganile kohustust otsida võimalusi, kuidas isik saaks sunniraha tasuda seaduses sätestatud kulusid kandmata, eriti olukorras, kus isik on ametile kättesaamatu ja on rikkunud lisaks terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise kohustusele ka kohustust teavitada ametit viivitamata kontaktandmete muutumisest. 5) Riigikaitsekohustus on kodaniku põhikohustus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124). Kaebaja on teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitses, samuti ka kohustusest läbida terviseseisundi hindamine alates aastast 2017, mil ta kutsealusena arvele võeti. Riigikohtu lahendi 3-3-1-72-14 p 19 kohaldamine ja tõlgendamine selliselt, et ametil oleks kohustus võimaldada sunniraha vabatahtlikult tasuda ka neil isikutel, kes ei soovi dokumente ameti poolt kätte saada, kes väldivad ametiga suhtlemist ning blokeerivad oma kontakte, üksnes õõnestab riigikaitsekohustuse täitmist, venitab ja pikendab kogu haldusmenetluse kulgu ning lõppkokkuvõttes ei too kaasa kaebaja jaoks positiivseid tagajärgi. Seda põhjusel, et KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks loetavad teatised jäävad suure tõenäosusega niikuinii isikule teadmatuks ning sunniraha vabatahtlikult tasumata. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kohus leiab, et vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda ning seega tuleb kaebaja kaebus rahuldada osaliselt, s.o kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus vastavalt TMS § 48 lg 1 p-le 1. Samas ei ole alust kaebaja keelamiskaebuse rahuldamiseks (s.o keelata vastustajal sunniraha rakendamist edaspidi), sest vajaduse korral võib vastustaja sunniraha rakendamise menetlust nõuetekohaselt alustades uuesti asuda KRA 26.09.2022 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendama. 3
(6)3-23-1145
  1. Kaebuse keskne väide on see, et kaebajale ei ole KRA 26.09.2022 ettekirjutust kätte toimetatud. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. KVTS § 15 lg-s 1 on sätestatud, et KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrust haldusasjas nr 3-23-1327, p 14). KRA on oma 06.07.2023 vastuses selgitanud, et saatis 26.09.2022 ettekirjutuse kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu
  2. KRA saatis selle ettekirjutuse samal päeval ka kaebaja e-posti aadressile xxxxxxxx, ent dokument tuli tagasi sõnumiga „Kohaletoimetamine nendele adressaatidele või rühmadele nurjus: sisestatud meiliaadressi ei leitud“2 ning tähtkirjaga kaebaja rahvastikuregistris märgitud aadressile Soome, kuid ka see kiri tuli KRA-le tagasi
  3. Kohus nõustub KRA-ga selles, et kõnesoleva ettekirjutuse saab lugeda kaebajale kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 26.10.
  4. Kohus selgitab siinkohal, et KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17-27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Kuna KRA 26.09.2022 ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 26.10.2022, on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. Oluline on ka märkida, et KRA 26.09.2022 ettekirjutuse kehtivus ei langenud arstlikku komisjoni / terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse peale.
  5. Kohus on aga seisukohal, et vastustaja on rikkunud oluliselt sunniraha rakendamise korda, pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks sunniraha rakendamisest kaebajat teavitanud. Riigikohus on oma 22.04.2015 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud, et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbiviimisel tuleb siiski täita HMS § 53 lg 1 p-st 2 ning § 40 lg-st 2 sätestatud kohustused, kuna ATSS ei sätesta neist kohustustest erandit (p 18). Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuse p-s 19, et 1 KRA vastuse lisa 13 KRA vastuse lisa 12 3 KRA vastuse lisa 11 2 4
(6)3-23-1145 „tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist“. KVTS ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Seega olukorras, kus ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See on vajalik mh selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist (ATSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Lisaks märkis Riigikohus eelviidatud lahendi p-s 19, et isiku teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et KRA ei teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, vaid saatis täitmata ettekirjutuse koheselt kohtutäiturile sundtäitmiseks. Kohus ei nõustu KRA-ga selles, et sunniraha rakendamisest teavitamise nõue oli täidetud KRA 26.09.2022 ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatusega. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (ATSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud Riigikohtu lahendi kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas. Oluline on, et sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui adressaat arstlikku komisjoni / terviseseisundi hindamisele ei ilmu, rakendatakse sunniraha. Seda juba põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu, peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Õigeks ei saa pidada ka seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta adressaadile põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Sealjuures asjaolust, et ATSS näeb ette sunniraha täitmisele pööramise TMS-s sätestatud korras, ei saa teha järeldust, et täitemenetlusega seotud kulude tasumine on sunniraha rakendamisel paratamatu. Kohtu eelnevat seisukohta ei muuda ka vastustaja argument, et KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks loetavad teatised jäävad suure tõenäosusega niikuinii isikule teadmatuks. Kohtu hinnangul ei saa siiski välistada võimalust, et adressaat saab sunniraha rakendamise teate kätte ning tasub vabatahtlikult sunniraha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. 12.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist, olles tõendanud üksnes 40 euro suuruse riigilõivu tasumise. Kuna 20 eurot riigilõivu oli tasutud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest, mille kohus jättis oma 14.06.2023 määrusega rahuldamata, siis ei ole menetluskulu väljamõistmine selles osas põhjendatud. Kohtu hinnangul saab kaebuse lugeda rahuldatuks umbes poole ulatuses, mistõttu tuleb kaebuse esitamisel tasutud 20 euro suurusest riigilõivust välja mõista pool ehk 10 eurot. 5

(6)3-23-1145 (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.