Obsah (5)

§ 468§ 440§ 444§ 445§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-12

§ 468lg 1 p 1).

1. Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud M. Ä. kanda.
3. Mõista M. Ä. AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulu 350 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
4. AS SEB Pank esitas
5. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. Ä. vastu võla, intressi ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
6. aprillil 2022 väikelaenu lepingu nr 2022006006, mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 2000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama annuiteetgraafiku alusel iga kuu
7. päeval, esimese maksega
8. mail 2022 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o
9. aprillil
10. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimäär 11.900 % aastas. Lepingu punkti 5 kohaselt oli lepingu jõustumisel krediidi kulukuse määr 13,74 % aastas eeldusel, et intressimäär on 11,900% aastas, laenutähtpäev saabub
11. aprillil 2029, lepingutasu on 35 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot ja laen summas 2000 eurot võetakse kohe kasutusse. Alates
12. detsembrist 2022 ei täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. Hageja saatis
13. märtsil 2023 kostjale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt
14. aprillil
15. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlas nelja järjestikuse laenumaksega. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja
16. aprillil 2023 lepingu erakorraliselt üles. Hageja on kostja laenumaksetelt arvestanud intressi kogusummas 224,25 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud 131,22 eurot. Hageja intressinõue on summas 93,03 eurot. Kostja on hagejale laenust tagastanud 148,67 eurot ning hageja põhinõude jääk on 1 851,33 eurot. Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale 12.000 % aastas. Viivisenõue on
17. septembri 2023 seisuga 102,31 eurot. Laenu väljastamise otsustamisel analüüsis hageja kostja kohustusi ja sissetulekuid. Hageja selgitas välja, et kostjal oli enne lepingu sõlmimist teiste krediidiandjate ees kokku neli kohustust, millede igakuised laenumaksed olid kokku 316 eurot. Kostjal oli tööandjaga sõlmitud tähtajatu tööleping ning kostjal ei olnud tööl katseaega. Kostja netosissetulek laenutaotluse kohaselt oli 1200 eurot kuus. Hageja poolt tehtud arvutuste kohaselt oli kostja keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul 927 eurot. Kostjal puudusid maksehäired. Kostjale pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega ei ületanud 40% tema netosissetulekust. Hageja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtteid. 2/4 Hageja märgib
18. oktoobri 2023 seisukohas, et tema ei nõustu asjas kompromissi sõlmimisega, kuna maksegraafikuga nõustumine kahjustab hageja huve. Kui kostjal oleks olnud tõsine soov tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, oleks ta võinud teha tagasimakseid igal ajal. Kostja ei ole menetluse kestel teostanud võlgnevuse katteks ühtegi makset, seega ei ole kostja näidanud üles tegelikku tahet võlgnevuse tasumiseks. Hageja ei nõustu
19. novembri 2023 seisukohas otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega selliselt, et kostja tasub võlgnevuse osamaksetena. Selline lahendus kahjustaks hageja huve ka aegumise mõttes.
20. Kostja
21. septembri 2023 vastuse kohaselt tunnistab ta võlanõuet, kuid soovib maksesummade ajatamist. Kostja suudab igakuiselt tasuda 40 eurot. Hetkel on kostja töötuna arvel. Võlg tekkis seetõttu, et tema tööleping lõpetati erakorraliselt. Kostja soovib võlanõude ajatamist ja kompromissi kinnitamist selliselt, et tema tasub hagejale 40 eurot kuus alates kohtulahendi jõustumisest.
23. oktoobri 2023 kohtuistungil arutas kohus pooltega kompromissi väljavaateid, kuid hageja kompromissiga ei nõustunud. Hageja jäi hagiavalduse juurde. Kostja tunnistas jätkuvalt võlgnevust, kuid soovis seda ajatada. Kostja läks oktoobris tööle. Kostja saab igakuise osamaksena tasuda 100-150 eurot.
24. Kostja leiab
25. detsembri 2023 seisukohas, et tema on võimeline maksegraafiku alusel tasuma 100 eurot kuus ning on alates maksekäsu kiirmenetluse algatamisest olnud kompromissi- ja koostöövalmis. KOHTU SEISUKOHT
26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis nii kirjalikus vastuses kui kohtuistungil hagiavalduse õigeks. Kohus on

§ 440lg 1 järgi hagi õigeksvõtuga seotud.

Kohus rahuldab seega hageja nõuded. 6.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Kohtul tuleb siiski lahendada kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja taotles otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et võimaldada temal tasuda võlgnevus igakuiste 100 euro suuruste osamaksetena. Kohus leiab, et kohtuotsusega väljamõistetava summa ajatamine on erandlik ning see peab tuginema mõjuvale põhjusele, kuivõrd hagejal on õigus otsuse täitmisele mõistliku aja jooksul ning otsuse täitmist korraldab kohtutäitur. Kuigi kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et ta on asunud tööle ning omab seetõttu sissetulekut võla tasumiseks osamaksetena, ei ole kostja siiski seni teinud ühtki pingutust, et võlga osade kaupa tasuda. Kostja ei ole menetluse kestel võla tasumiseks makseid teinud – selle kohta ei ole kohtule ühtki tõendit esitatud. Kui kostjal oleks olnud tegelik soov võlg osade kaupa tasuda, oleks see pidanud kajastuma ka tema maksekäitumises. Kuivõrd kostja menetluse kestel hagejale ühtegi makset teinud ei ole, võib kostja taotlust võla ajatamiseks pidada kohustuse täitmise edasilükkamise sooviks. Kohus nõustub hagejaga selles, et otsuse täitmise ajatamine riivab intensiivselt hageja huve ka aegumise mõttes, kuna tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab, et korduvate kohustuste täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks (§ 157 lg 4), samal ajal kui tavapäraselt oleks 3/4 see kohtuotsuse korral 10 aastat (§ 157 lg 1). Eeltoodu alusel jätab kohus kostja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohus juhib kostja tähelepanu, et juhul, kui hageja pöördub kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole, on kostjal võimalik pöörduda kohtu poole täitmise ajatamise avaldusega (kui esineb vastav alus). Täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. 8. Menetluskulud jätab kohus

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Toimiku materjalide kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 350 eurot. 9.

§ 468lg 1 p 1 alusel kuulub käesolev otsus viivitamata täitmisele.

Pooltel on võimalus ka pärast otsuse tegemist leppida omavahel kokku otsuse täitmise korras ja tähtajas, st hagejal on õigus (mitte kohustus) anda kostjale võla vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4