) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Coop Finants AS vahel 26.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L303664, mille alusel sai kostja laenu 7300 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust kohaselt. Kuna kostja jättis tasumata augusti, septembri ja oktoobri 2021 osamaksed, andis esialgne võlausaldaja 30.11.2021 kostjale täiendava tähtaja (23.12.2021) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Coop Finants AS laenulepingu erakorraliselt üles 28.12.2021 ja loovutas nõude 28.12.2021 GS Core OÜ-le. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses kostjale korduvalt proovitud dokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx, xxx, xxx ja xxx, kuid tulemusteta. Kohus saatis dokumendid postiaadressil xxx ning aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressidel xxx, aga kostja menetlusdokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus proovis menetlusdokumente kätte toimetada Rahvastikuregistrijärgsel postiaadressil xxx, väljastamisega postkasti. Kostja kohtule ei vastanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 31.08.2023 ning see loeti kättetoimetatuks 16.09.2023. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (06.10.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot. Lisaks on hageja taotlenud kostjat hüvitama maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 370 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.