) redaktsiooni, mis kehtis
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 10.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A. S. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 11.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel valdavalt tegelenud juhutööde või enda sõnul koristustöödega korteriühistus. Ühtegi töölepingut võlgnik esitanud ei ole ning enda sõnul on töötamine toimunud suusõnalise kokkuleppe alusel. Võlgnik on enda sõnul teinud ka tööd, mille eest kindlaksmääratud tasu ei saa, vaid kaetud on üksnes tema elamiskulud. Kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et töötamine, mille eest tasu ei saa, ei ole eluliselt usutav ega kooskõlas pankrotimenetluse eesmärkidega. Arvestades läbitud koolituste mahtu ja erialasid, leiab kohus, et võlgnik ei ole tegelnud mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle otsimisega 3 mõjuvate põhjusteta. Viimastel aastatel on aruannete kohaselt olnud võlgniku töötasuks ca 500 eurot kuus sularahas, mis on oluliselt vähem kui miinimumtöötasu. Võlgnikule ei ole määratud vähenenud töövõimet ega puuet, mis takistaks töö leidmist, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik avaldas ka istungil, et esitas pankrotiavalduse mõttega, et võlausaldajad ei helistaks ega kirjutaks talle ning kohustustest vabastamise menetlus oli pankrotimenetlusele järgnev protsess, millega ta ei arvestanud. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 13.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on küll esitanud korrapäraselt aruandeid ning esitanud infot oma tegevuse kohta, kuid esitatud pangakonto väljavõtted kajastavad vaid loterii mängimist ning Töötukassa poolt makstavaid toetusi ja stipendiume, mistõttu on kohtul alust arvata, et võlgnik varjab oma tegelikke tulusid. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 14.
Võlgniku sissetulekuks on olnud XXX tasu, tulumaksutagastus, lotovõidud, töötutoetus, Töötukassa koolituse stipendium, töötasu korterite- ja lumekoristuse eest sularahas, mille suurust ei ole võlgnik dokumentaalselt tõendanud. Menetluse alguses tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakse summas 401,58 eurot. Perioodil mai 2020 kuni oktoober 2020, mil võlgnik töötas XXX laeval, oli tulenevalt võlgniku avaldatud sissetulekust eraldamiskohustus 2322 eurot, mida võlgnik ei ole täitnud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole täitnud loovutuskohustust. 15. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
Võlgniku pangakonto väljavõtted ei kajasta täielikku teavet tema sissetulekute kohta. Väidetavalt on võlgnik saanud töötasu suulise kokkuleppe alusel. Mitteametlikku teadmata suuruses töötasu teenimist erialaliselt koolitatud isiku puhul ei saa lugeda mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks, vaid
16. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. 4 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub A. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud A. S. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.