Obsah (4)

§ 62§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-2086 Otsuse kuupäev 25. aprill 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahj

) § 49 lg 1 alusel kaebajal täiendada kaebust uute nõude alustega, kuna see ei ole kohtu hinnangul otstarbekas. Kohus vaatab asja läbi lihtmenetluses. Kaebuse muutmine tähendaks asja lahendamise edasilükkamist. Kambri vaheseinte vaheline kaugus, kambrite remontimata jätmine ja kaebaja paigutamine ei oleks nõude alusena ka lubatavad, kuna kohtueelses menetluses kaebaja nendele asjaoludele tuginenud ei ole. Kambri pindala osas ei oleks nõudel eduväljavaateid, kuna kaebaja kambri pindala (WC-d arvestamata) oli 7,9 m2 (tl 47) ning vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 alusel on kinnipeetavale kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal mõistetakse selle all kambri üldpinda (WC-d arvestamata), mitte sisustuse alt vabaks jäävat pinda. 10.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda välja V. Kasele (nim Kask) kuuluvad dokumendid 23.11.2021 nr 2-5/1018-

1. Kaebaja ei selgitanud, missuguseid asjaolusid ta selle dokumendiga tõendada soovib, kuid esitas taotluse kambri suuruse ja remontimata kambrites viibimise kontekstis. Sel juhul ei ole tõend asjakohane, kuna kohus ei lubanud kaebajal täiendada kaebuse alust nende asjaoludega. Kaebuse lahendamine - üldist 4
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 alusel on mittevaralise kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks avaliku võimu kandja süü. Hüvitamiskaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need eeldused.
3. RVastS § 9 lg 1 alusel on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märkis kaebuse menetlusse võtmisel, et kaebaja nõude õiguslikuks aluseks saab olla väärikuse alandamine ja/või vabaduse võtmine. Mittevaralise kahju all mõistetakse isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kambrite lukustamine julgeolekukaalutlustel perioodil 21-27.06.2022
4. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Kohtupraktikas on selgitatud, et VangS § 8 lg 2 alusel võidakse piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul ohtu vangla julgeolekule ei tulene, meetme rakendamist peavad õigustama vahetud ja olulised põhjused ning meetme kohaldamine peab toimuma kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
5. Kaebaja paiknes viidatud perioodil avatud osakonnas ning tal oli päevakavas näidatud aegadel õigus osakonna piires vabalt liikuda. Vastustaja põhjendas eluosakonna lukustamist julgeoleku tagamise vajadusega, täpsemalt vajadusega välja selgitada kinnipeetavate vahel toimunud konflikti asjaolud. Eluosakond oli suletud kuus päeva. Kohtul puudub alus kahelda selles, et eluosakond lukustati pärast kinnipeetavate vahel toimunud konflikti ja selle asjaolude väljaselgitamise eesmärgil. Tegemist on asjakohase põhjusega, mis teenib vangla julgeoleku tagamise eesmärki. Vangla tegevust sel eesmärgil eluosakonna lukustamisel saab pidada õiguspäraseks. Kohtu hinnangul ei ole asjaolude väljaselgitamiseks kuuepäevase eluosakonna lukustamise puhul tegemist ebaproportsionaalselt pika perioodiga.
6. Lisaks ei kaasnenud eluosakonna lukustamisega kaebajale sedavõrd intensiivne mõju, et möönda saaks mittevaralise kahju tekkimist. Vastustaja tõi välja, et vaidluse all olevast kuuest päevast neljal oli kaebaja ligikaudu 8 - 8,5 tundi päevas tööl. Tööl viibimise ajal ei mõjutanud kaebaja õigusi mingil moel see, kas osakond oli lukustatud või mitte. Päevad, mil kaebaja oli 5 tööl, vaheldusid päevadega, mil kaebaja viibis terve päeva kambris. Kaebaja etteheiteid kambri tingimustele käsitleb kohus ühtselt allpool. Õhuvahetus, temperatuur, niiskus alates 14.05.2022 kuni 27.06.2022
7. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kaebaja kambris oleks viidatud perioodil rikutud eluruumile kehtestatud nõudeid. Kohus nõustub kambri tingimuste osas vastustaja 10.01.2023.a otsuse põhjendustega ja ei korda neid. Kohus käsitleb täiendavalt mõnda kaebaja väidet.
8. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ventilatsiooni sissepuhe töötas kogu aeg. Kohtu hinnangul ei saa öelda, et kambris puudub elutegevuseks vajalik õhuhulk või -ringlus, kui sissepuhe töötab ja kambri aknal on tuulutusava. Füüsikaliselt ei ole võimalik, et õhuringlus lakkab ehk kambrisse puhutakse sisse õhku, kuid kambrist midagi välja ei lähe.
9. Üldiselt teadaolevalt oli
10. aasta suvel mitmeid päevi, kus õhutemperatuur oli tavapärasest kõrgem. On võimalik, et palavatel päevadel võis ka töökorras ventilatsiooniga tõusta kambri sisetemperatuur sedavõrd, et kaebaja tundis ebamugavust. Kuid sellist olukorda ei saa pidada õigusvastaseks. Kuumalaine põhjustab ebamugavust paljudele inimestele. Vastustaja kontrollis üle, et kaebaja kambris tuli ühest kraanist külma vett, mida kaebaja sai kasutada enda jahutamiseks (tl 40). Kaebaja selgituse põhjal oli ta ka ise leidlik ning magas ajutiselt põrandal.
11. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja kambri duširuumis oleks tekkinud hallitus (tl 39). Spordisaali või -väljaku kasutamise võimaluse puudumine juunis 2022
12. Kaebuse alustest kõige tõsiselt võetavam on see, et juunikuu jooksul ei olnud kaebajal kordagi võimalust kasutada spordisaali või -väljakut. VangS § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Kohtu hinnangul ei saa seda sätet mõista nii, et võimalus kehakultuuriga tegelemiseks võrdub võimalusega käia igapäevaselt jalutuskäigul (VangS § 55 lg 2) ja teha harjutusi kambris. Sel juhul puuduks sättel mõte ja sisu. Riigikohus on selgitanud, et võimalus tegeleda kehakultuuriga teenib eesmärki hoida kinnipeetavate füüsilist ja vaimset tervist ning vanglal tuleb VangS § 55 lg 1 sätestatud kohustust täites seda eesmärki silmas pidada. VangS § 55 lg 1 rikkumiseks on peetud seda, kui pikema aja vältel 23 tunniks ööpäevas oma kambrisse suletud vahistatu saab harjutusi teha ainult kambris või jalutushoovis keharaskusega (Riigikohtu 17.06.2021.a otsus asjas 3-19-1416). Tartu Vangla kodukorra punkt 5.4 (tl 51, 89) ütleb, et avatud osakondades toimub spordisaali kasutamine graafiku alusel osakondade kaupa. Vastustaja selgituse põhjal oli kaebajal graafiku järgi ette nähtud kasutada spordisaali pühapäeviti. Vastustaja selgitas, et ta ei pea arvestust selle üle, mitmel korral spordisaali külastus toimus ning on võimalik, et kaebaja väidetud perioodil jäid osad spordisaali külastused ära vanglaametnike vähesuse tõttu. Vastustaja ei lükanud ümber kaebaja väidet, et spordisaali külastuste toimumata jätmisest ei teatatud kaebajale ette ja seda ei selgitatud ka tagantjärele. 6
13. Kohtu hinnangul ei saa pidada õiguspäraseks seda, kui kuu aja jooksul ei toimu spordisaali või -väljaku külastused, mida vastustaja on kaebajale lubanud kodukorra kehtestamise ja selles ette nähtud graafiku koostamisega. Kaebajal ei ole siiski selle tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Juunikuus 2022 oli neli pühapäeva 5, 12, 19 ja
14. juuni. Üks spordisaali külastus jäi ära eluosakonna lukustamise tõttu, mida kohus pidas õiguspäraseks. Ülejäänud kolmel pühapäeval viibis kaebaja avatud eluosakonnas. Juunis on ilmastik valdavalt selline, et võimalused liikuda ja sportida igapäevase jalutuskäigu ajal on head. Juunis käis kaebaja kokku
15. päeval tööl (tl 46), see tähendab ka tavalisest avaramaid liikumisvõimalusi. Spordisaali või -väljaku kasutamise võimaluse puudumine kolmel korral ei saanud tekitada kaebajale selliseid kannatusi, et põhjendatud oleks mittevaralise kahju hüvitamine rahas. Kokkuvõte
16. Kaebaja palus hinnata kaebuse alusena esitatud asjaolusid ka kogumis. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui kinnipidamistingimused on üksikuna võttes õiguspärased, ei saa nad ka kogumis olla inimväärikust alandavad (Riigikohtu 08.12.2016.a otsus asjas 3-3-1-55-16, p 16). Kohus leidis eespool, et õigusvastane oli üksnes spordisaali või -väljaku kasutamise õiguse puudumine kolmel korral juunis
17. Järelikult ei saa see moodustada kogumit muude kaebuse aluseks olevate asjaoludega.
18. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused 24.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

25.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. 26. Kaebaja esitas 28.03.2023 kohtule kaks mustvalget fotot, mille tagaküljele oli märgitud, et kaebaja soovib neid tagasi. Kohus tagastab kaebajale esitatud fotod, toimikusse jäävad nende koopiad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 7