1-17-6118/185

1-17-6118 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-6118 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Eva-Louisa Radhaa Viru Vangla materjalid Kovan Mohammadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kovan Mohammad (isikukood 39701070030; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 08.03.2017 ja lõpp 08.03.2027 Kriminaalasi Süüdimõistetu Kaitsja vandeadvokaat Marika Suurpere (riigi õigusabi korras) Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2023 avalikul videokohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Kovan Mohammad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Marika Suurpere taotlus Kovan Mohammadile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 194,40 eurot (sh 54 eurot materjalidega tutvumine, 36 eurot ettevalmistus asja arutamiseks, seisukoha kujundamine, 72 eurot kohtuistungil osalemine, 32,40 eurot käibemaks). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Kovan Mohammadilt menetluskuluna riigituludesse 194,40 eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700062604 ning selgitus „Kovan Mohammad, 1-17-6118, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-17-6118 Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 07.11.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Mohammadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. K. Mohammad on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega mõistis kohus talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistusaja alguseks Kovan Mohammadi kinnipidamise aja, s.o 08.03.
4. Kohtuotsus jõustus 14.03.
6. Viru Vangla toetab kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all, tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule/konkreetsetele täiskasvanutele(risk ühiskonnas). Oht seisneb vägivalla kasutamises, millega kaasnevad rasked tervisekahjustused. Oht on kõige tõenäolisem, kui esinevad peresisesed probleemid, mida isik ei oska lahendada seaduskuulekalt ning kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Samuti siis, kui isik ei muuda enda mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%.
7. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada K. Mohammad vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata K. Mohammadile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 08.03.2027 ja käitumiskontroll 24 kuud. Tulenevalt asjaolust, et K. Mohammadil puudub kehtiv isikut tõendav dokument, puudub kindel elukoht seal hulgas elektroonilise valve tingimused on täitmata, lisakohustusi ei määrata.
8. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab K. Mohammadi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.
9. Asja materjalide juurde on lisatud kohtule edastatud nõusolek korteri üürile andmiseks ja süüdimõistetu motivatsioonikiri. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
10. Süüdimõistetu K. Mohammad palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K. Mohammad selgitas, et elab algul xxx, kus on odavam korterit üürida, aga siis kui ta läheb tööle Tallinnasse, hakkab elama Tallinnas. Vabaduses kavatseb asuda kohe tööle ja peab kinni seadustest. Kavatseb rohkem riigikeelt õppida. Tugivõrgustikku isikul otseselt ei ole, aga ta tunneb inimesi Tallinnas. Tema õde on viimased seitse aastat teda abistanud ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Isikut tõendavat dokumendi taotlemiseks on isik registreerinud taotlused, aga vangistuses viibival isikul ei ole Politsei- ja Piirivalveameti sõnul elamisluba vaja pikendada ning talle öeldi, et vabaduses on võimalik seda teha. Vanglas läbitud programmide ja vestluste tulemusena sai väga palju kasu ja need on isikut väga palju mõjutanud. On palju õppinud ja saanud aru oma vigadest. Kahetseb toime pandud tegu kogu südamest ning lubab midagi sellist mitte kunagi korrata. Kavatseb olla seaduskuulelik ja järgida kohaldatavaid tingimusi. 2 1-17-6118
11. Kaitsja palus K. Mohammadi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja rõhutas, et K. Mohammad on olnud hõivatud tööga ja seetõttu on tal kujunenud välja tööharjumus ja Süürias viibides on isik enda sõnul töötanud erinevatel ametikohtadel. K. Mohammad on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, suhtub positiivselt haridusse ja enesetäiendamisesse. Riigikeelt on raske vanglas õppida, kuna seda õpetatakse vene keele baasil. Distsiplinaarkaristused puuduvad ja ametnikega teeb koostööd. Vabaduses on olemas kindel elukoht. Vabanemisfondis on 2175 eurot, mis aitab vähemalt esialgu toime tulla. Kaitsja rõhutas, et kindel töökoht on kinnipeetaval olemas. Isikul on toetav perekond. Kaitsja selgitas, et kinnipeetav on avaldanud, et ta igatseb küll väga oma tütre järele, aga see ei tähenda veel seda, et vabanedes hakkab ta kohe teda otsima või oma eksabikaasat otsima, sellist plaani kindlasti kinnipeetaval ei ole. K. Mohammadit on karistatud kriminaalkorras esimest korda ja vanglakaristust kannab samuti esimest korda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et K. Mohammadi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
13. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
15. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
16. Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Mohammadile koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt on ta vanglas töötanud. Varasemalt on töötanud xxxa ja xxx, vanglatööstuses xxx ja käesolevalt töötab xxx. K. Mohammad läbis vestlused seoses pere- ja paarisuhte vägivallaga – vestlused viidi läbi 06.06.2023 ja 07.06.
17. Vestluste kokkuvõttest selgus, et minevikust ja naise vastu suunatud vägivallast rääkides ei tulnud kordagi kahetsust välja. Naisega kooselust rääkides süüdistas pidevalt naist ja ütles, et naine provotseeris teda. 3 1-17-6118 Kui jõuti selleni, miks isik vanglas on siis hakkas enda süüd tunnistama ja alles jutu lõpus tõi välja kui väga tehtut kahetseb. Isik selgitas, et on Eestis vangistuse ajal muutunud ja mõistnud enda tegu. Ütles, et kuriteo toimepanemise ajal oli noor ja pärit kultuurist, kus naistesse suhtuti teisiti, mis ajendas teda kuritegu sooritama. Lisaks on kinnipeetaval toimunud psühholoogiline nõustamine ajavahemikul 27.08.2018-10.12.
18. Ajavahemikus 16.02.2022 - 08.07.2022 osales riigikeele õppes, kuid loobus, sest ei suutnud võõrkeeles (vene keeles) õppida muud keelt. Inglise keele baasil õpet ei toimu. K. Mohammad on läbinud vestlused vägivaldse käitumise ja kuriteo tagajärje teemal seoses ühiskonnas/kogukonnas kehtivate reeglite ja normidega. Vestlused viidi läbi 16.09.2022 ja 27.02.
19. Vestluste kokkuvõtte kohaselt isik tunnistab oma süüd, kuid proovib õigustada oma tegu oma usu ja traditsioonidega. Isik väitis, et tema eesmärk oli olnud hoopis abikaasat hirmutada, et kooselu saaks jätkuda. Samuti mainis isik, et kuritegu oli toime pandud kuhjunud pingete tagajärjel (ümberkolimine teise riiki, pereprobleemid, materiaalsed probleemid). Kinnipeetavale selgitati viha ohjamise meetodeid ja põhimõtteid.
20. Täitmiskavast nähtuvalt planeeriti kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine tingimusel, et täitmiskavas planeeritud tegevustest on täidetud täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 tingimused ning karistusajast tulenevalt, kui karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud, s.o 08.09.
21. Käesolevalt ei ole vangla pidanud võimalikuks kinnipeetavat avavanglasse paigutada, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele.
22. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). K. Mohammadil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
23. Kinnipeetav on sündinud xxx. Muidu on terve elu elanud xxx (enne Euroopasse tulekut elas xxx linnas), kuid
24. aasta juunis tuli Eestisse sõjapõgenikuna. Täpsustavalt sõja tõttu liikus Süüriast Iraaki, kus abiellus oma onu tütrega (väitis, et tema abikaasa isa ja tema isa on vennad), kellega koos liikusid edasi Türki, sealt Kreekasse ning Ateenast saadeti koos naise ja lapsega Eestisse. Kinnipeetava sõnul tegi seda terve tema pere (ema, isa, 3 õde ja vend). Enne vangistust elas koos endise abikaasa ja tütrega Tallinnas. Tegemist oli üürikorteriga, kus toime pandud ka praegune kuritegu abikaasa vastu. Rahvastikuregistri andmetel isikul kehtiv sissekirjutus puudub, viimane kehtiv sissekirjutus kuni 01.01.2019 märgitud xxx. Vabanemisel soovib elama asuda üürikorterisse xxx, kontaktiks on xxx. Juhtumikorraldaja suhtles 25.10.2023 telefoni teel maakleriga ning tema sõnul on neil suuline kokkulepe K. Mohammadiga üürimise osas. 16.03.2022 toimunud kodukülastuse käigus antud aadressile selgus, et tegemist on 1-toalise korteriga. Käesoleval ajal on korter tühi. Kui isik vabaneb, sõlmitakse kirjalik üürileping.
25. Kinnipeetavale oli 17.06.2016 väljastatud tähtajaline elamisluba nr xxx, mis kehtis kuni 10.06.
26. Politsei-ja Piirivalveametilt saadud informatsiooni kohaselt väljastati K. Mohammadile elamisluba välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 kohaselt s.t, et ta on pagulane. 28.12.2021 tunnistas Politsei-ja Piirivalveamet isiku kaitsestaatuse kehtetuks otsusega nr. xx. K. Mohammad esitas 11.03.2022 tähtajalise elamisloa taotluse, kuid seda ei võetud menetlusse, sest viibides kinnipidamisasutuses ei ole isikule seadusekohaselt nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu. Kinnipeetav väitis, et kui ta saadetakse tagasi xxx, siis seal peab ta sõjaväkke minema ja sõja tõttu ei elaks ta seda üle. Kinnipeetava sõnul xxx valitsus tapaks ta ära, sest ta on sõjapõgenik. 4 1-17-6118
27. Kinnipeetaval on xxx haridust, mille omandas xxx. Kinnipeetav tuli xxx Eestisse
28. aasta juunis, peale mida ta läbis ka 3-kuulise eesti keele kursuse. Kinnipeetav suudab reaalselt eesti keeles suhelda ja kirjutada. Muidu proovib suhelda ametnikega inglise keeles. Valdab kodakondsusriigi keelt vabalt. Valdab kokkuvõttes inglise, araabia ja kahte erinevat kurdi keelt. Puuduvad andmed, et kinnipeetaval oleks esinenud kooli ajal õpiraskuseid. Kinnipeetava enda sõnul suhtub ta positiivselt nii haridusse, kui ka tööalasesse enesetäiendamisse.
29. Kinnipeetav toob välja, et vabaduses oli perel tugiisik, kes neid aitas. Tema ja tema endine abikaasa elasid ära sotsiaalpensionist/toetusest. Töötamise registris isiku kohta andmed puuduvad. xxx elades tegi põhiliselt tööd ehituse valdkonnas, kuid ka hotellides. Töötas erinevates kohtades mitteametlikult, sest xxx ametliku töökohta keegi ei paku. On tegelenud keraamikaga, olnud xxx. Juhtimisõigust isikul ei ole, kuna see ei ole tema sõnul xxx nõutud ning tööle minnes õpetatakse vajalikud tööoskused. K-Raha andmetel, 23.10.2022 seisuga, on isikul täitmata rahalisi nõudeid 132 979 euro ulatuses. Kohtutäituriga on ta koostanud maksegraafiku. Vabanemisfondi hoiustatud 2175 eurot, mis tagab vabanedes esialgse toimetuleku ja võimekuse tasuda üüri. Samuti on isiku sõnul lähedased nõus teda jätkuvalt materiaalselt toetama. K-Raha andmetel on vangistuse jooksul isikut rahaliselt toetanud tema õde ning saab ka isiklikku töötasu. K. Mohammad ei saa end võtta arvele Eesti Töötukassas, sest puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Vabanemisjärgselt kavatseb tööle hakata abitöölisena firmas H R OÜ. Praegusel ajal on neil suuline kokkulepe, kuid vabanemise korral tehtaks tööleping kuni 3 aastat.
30. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema kolm õde, vend, ema ja isa. Kaks õde elavad Saksamaal. Vend, ema, isa ja õde elavad Iraagis. Kinnipeetava sõnul suhtleb kõikige lähedastega telefoni teel. Pärast vägivalla intsidenti endise abikaasa vastu nad koos enam ei ole. Kinnipeetava sõnul on nad lahutatud, kuid rahvastikuregistri andmetel on nende abielu endiselt kehtiv. Kinnipeetav on islami seaduste järgselt (olemas dokument imaamilt, mille tõlkis ära kohtutõlk) lahutatud alates 2017 aastast, kuid Eesti rahvastikuregistri andmete muutmine ei ole tal seni õnnestunud ning käesolevalt tegeleb sellega kohtus. Kinnipeetaval on endise abikaasaga ka ühine tütar, kellega soovib suhelda. Vägivalla teo endise abikaasa vastu pani isik toime nende tütre juuresolekul. Puuduvad andmed, et kinnipeetaval oleks kriminaalse taustaga suhtlusringkond.
31. Vangla meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust ega narkootiliste ainete sõltuvust diagnoositud ei ole. Samuti enda sõnul isik alkoholi ja narkootilisi aineid ei tarvita.
32. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht ning võimalus asuda vabanedes tööle. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal on tasumata rahalisi kohustusi ligi 133 000 euro ulatuses, mis hakkab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutama. Ometi puuduvad käesoleval ajal andmed selle kohta, et isikul oleks olnud raskusi sissetulekute ja väljaminekute balansis hoidmisega ning isik ei ole varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Kohtu hinnangul võib isikut tõendava dokumendi ja elamisloa puudumise tõttu isikul vabaduses enda elu korraldamisega tekkida takistusi. Samuti puudub isikul Eestis lähivõrgustik, kelle igapäevasele toele loota oleks võimalik. Vabastamise võimalikud tagajärjed
33. Vangla iseloomustuses märgitakse, et K. Mohammad on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning vangistuses viibib isik esimest korda. Kuritegelik käitumine ei ole välja kujunenud. Seejuures märgib kohus, et kuigi K. Mohammad on süüdi mõistetud süüteo eest, mis on toime pandud
34. aastal, siis kinnitab K. Mohammadi käitumine vangistuse ajal, et tema probleeme käitumine ei ole kõigest ühekordne nähtus või seotud ainult abieluga. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetava osas kohaldatud korduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest 5 1-17-6118 kinnipeetav on proovinud lahendada enda probleeme selliselt, et lõhub näiteks kambri inventari ja proovib saada täiendavate julgeolekuabinõude alla või üksinda kambrisse, sest tema ei suutnud enda sõnul kellegagi koos istuda. Kuigi käesolevaks hetkeks on olukord paranenud ja isiku sõnul oli probleemide allikaks keelebarjäär, siis näitab kohtu hinnangul isiku käitumine, et temast tulenev risk ei ole väheoluline ning isiku käitumine ka kontrollitud keskkonnas võib olla impulsiivne.
35. Kohus peab oluliseks peatuda endise abikaasa ja tütrega seotud uue kuriteo toimepanemise riskil. Nimelt on isiku sõnul abielu lahutatud, kuid rahvastikuregistri andmetel on nende abielu endiselt kehtiv. Kinnipeetav on islami seaduste järgselt (olemas dokument imaamilt, mille tõlkis ära kohtutõlk) lahutatud alates 2017 aastast, kuid Eesti rahvastikuregistri andmete muutmine ei ole tal seni õnnestunud ning käesolevalt tegeleb sellega kohtus. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib isik tütrega väga suhelda ja seda ka tulevikus ning olla tütrele toeks. Ometi ei ole isik naise ega lapsega peale kuritegu kontakti saanud ja naise vanemad on naisele öelnud, et ta ei suhtleks enam temaga. Kohtu hinnangul on oluline, et isik pani toime kuriteo endise abikaasa suhtes nende tütre juuresolekul. Seega on isik varasemalt näidanud, et tütre heaolu ei ole tema jaoks esikohal. Kohtuistungil on kaitsja selgitanud, et isik ei soovi last ega endist abikaasat otsima hakata. Ometi arvestades, et lahutuse protsess ei ole Eestis lõpule viidud, siis jääb uue kuriteo toimepanemise risk kannatanu suhtes püsima.
36. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et
37. aasta juunikuus läbi viidud vestlustel seoses pere- ja paarisuhte vägivallaga isik esialgu süüdistas naist ja ütles, et naine provotseeris teda. Seejuures alles vestluse lõpus tõi välja kui väga tehtut kahetseb. Samuti on isik selgitanud, et oli noor ja pärit kultuurist, kus naistesse suhtuti teisiti, mis ajendas teda kuritegu sooritama. Samuti on isik varasemalt väitnud, et ta ei tahtnud oma endist abikaasat põlema panna ning see oli õnnetus. Kohtu hinnangul on isiku käitumisest tervikuna võimalik tuvastada, et isikul on raskusi probleemide lahendamise oskusega ning samuti isik õigustab enda käitumist erinevate vabandustega. Kohus märgib, et kuigi käesolevaks ajaks on isik avaldanud kahetsust toime pandud teo osas nii kohtuistungil kui esitatud motivatsioonikirjas, siis puudub kohtul veendumus, et isiku käitumisest tulenev risk oleks vähene ning isiku veendumused oleksid vangistuses oluliselt muutunud. Siinkohal arvestab kohus, et kõigest viis kuud tagasi süüdistas isik toimunud vestlustel endiselt endist abikaasat. Samuti ei leia kohus, et isikust tuleva riski põhjuseks oleks võimalik tuua peamiselt isiku vanust või kultuurilist tausta. Isiku poolt toime pandud tegu oli sedavõrd raske isikuvastane tegu, mis näitab, et isik on impulsiivne ning võib ka tulevikus probleemide lahendamise käigus enda lähedase inimese suhtes tarvitada vägivalda.
38. Kohtu hinnangul ei ole K. Mohammadi elutingimused sellised, mis tema retsidiivsusriski oluliselt maandaksid. Isikul puudub Eestis lähivõrgustik, kelle toele loota. Seejuures peab kohus oluliseks, et kuriteo toimepanemise ajal oli isikul elukoht, kontaktisik ja lähedased, kuid nende olemasolu ei takistanud isikut kuritegu toimepanemast. Samuti ei ole isikul isikut tõendavat dokumenti ja elamisluba, mis omakorda on vajalikud elu planeerimiseks Eestis. Ometi on positiivne, et isikul on töökoht ja kohtutäituriga on koostatud maksegraafik. Kohtu hinnangul on isiku elutingimused vabanemisjärgselt sellised, mis ei kaalu üle kõiki isikust tulenevaid negatiivseid aspekte.
39. Kohus ei saa jäta tähelepanuta K. Mohammadi pingutusi (vanglas töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine, kindla töökoha olemasolu), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele K. Mohammad valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata K. Mohammadi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis 6 1-17-6118 hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
40. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu kohaselt on süüdimõistetu kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.
41. Kohtuistungil osales kinnipeetava K. Mohammadi kaitsjana määratud korras kaitsja M. Suurpere. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 194,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu K. Mohammadilt välja mõista. Kohus leiab, et K. Mohammad võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
42. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu K. Mohammad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 7