← Eesti

1-23-6323/5

Obsah (4)§ 424§ 73§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2024, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6323 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kr

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Prokurör Süüdistatav Ahto Roots isikukood: 39401186539; elukoht: XXX; XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kehtivad kriminaalkaristused puuduvad tõkendit pole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Ahto Roots

§ 424lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 kuud vangistust.

2.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Ahto Roots ei pane 1 aasta ja 8 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 4.

jaanuarist 2024. 4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Ahto Rootsilt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

  1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Ahto Rootsilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 43,20 eurot ja sundraha 1087,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1130,70 eurot. 1
  2. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 142,50 euro ulatuses. Alates
  3. jaanuarist 2024 on Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga suuruseks 820 eurot. Tekkinud vahe 142,50 eurot jätta riigi kanda.
  4. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Ahto Rootsil tasuda menetluskulud kokku 1130,70 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 94,23 eurot ja viimasel
  5. kuul tuleb tasuda 94,17 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  7. peatüki
  8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Ahto Rootsi süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema juhtis 23.09.2023 kella 22:09 ajal Võru maakonnas XXX tee 6. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,96 milligrammi alkoholi. Mootorsõidukit juhtides põhjustas A. Roots varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Oma teoga rikkus A. Roots liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A. Roots toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Ahto Roots ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Roots tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 5-kuulise vangistusega.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A.

Roots ei pane 1 aasta ja 8 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A.

Rootsilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista A. Rootsilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 43,20 eurot 2 ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 1130,70 eurot. Võimaldada A. Rootsil tasuda menetluskulud summas 1130,70 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates

  1. a algusest on sundraha suurus 1230 eurot, millest palus jätta riigi kanda 142,50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Roots tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 43,20 eurot ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 142,50 euro ulatuses. A. Rootsilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 43,20 eurot ja sundraha 1087,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 1130,70 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada A. Rootsil tasuda menetluskulud kogusummas 1130,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.