KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1008 Haldusasi OÜ Fores

) § 27 lg 2 p 4 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks muu hulgas siis, kui dokument on edastatud advokaadi äriregistrisse kantud või tema poolt avaldatud elektronposti aadressil. Kaebajat esindasid vaidemenetluses advokaatidest esindajad – I. Leppik ja M. Kelve-Liivsoo, kes mõlemad olid allkirjastanud ka KeA-le 04.01.2023 esitatud vaide. KeA edastas 21.02.2023 vaideotsuse advokaat I. Leppiku elektronposti aadressile CCC. Kuigi seda elektronposti aadressi ei olnud 04.01.2023 vaides märgitud, on vandeadvokaat I. Leppik selle varasemalt praeguste asjadega sarnastes menetlustes KeA-le avaldanud ja KeA on sellele aadressile ka varasemalt sama kaebaja suhtes tehtud haldusakte saatnud. Kaebaja on sellisel viisil edastatud haldusakte halduskohtus teistes haldusasjades tähtaegselt vaidlustanud ning kaebaja esindajad ei ole teinud etteheiteid menetlusdokumentide edastamisele kõnealusele e-posti aadressile. Seega ei pidanud KeA-l siinses asjas tekkima kahtlust, et esindaja e-posti aadressile vaideotsust saates ei pruugi kaebaja seda seekord kätte saada. KeA esitas tõendi, et kiri on kohale läinud ja saaja süsteemist on tulnud selle kohta vastus (SMTP response 2.0.0). Kaebaja ei ole väidet kirja mittesaamise kohta millegagi tõendanud (kirja mittesaamist oleks eelduslikult võimalik tõendada teenusepakkuja logiandmetega kaebaja elektronposti aadressile saadetud kirjade kohta). Isegi kui eitada KeA õigust edastada kaebajale 21.02.2023 vaideotsust elektronposti aadressile CCC ning seega mitte lugeda vaideotsust kaebajale 21.02.2023 teatavaks tehtuks, tuleks kaebetähtaeg ikkagi möödunuks lugeda. Nimelt sätestab HKMS § 46 lg 7, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kui kaebaja esindajateni neile lubatud ajaks (s.o hiljemalt 13.02.2023) vaideotsust ei jõudnud, oleks nad pidanud asuma alates sellest mõistliku aja jooksul välja selgitama, kas vaideotsus on tehtud. Lähtudes kohtupraktikast (Riigikohtu 18.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p 16; 28.01.2008 määrus asjas nr 3-3-1-82-07, p 15) olnuks kaebaja esindajatel aega kuni 15.03.2023, et välja nõuda neile teadaolevalt tehtud vaideotsus, ning seejärel hiljemalt 14.04.2023 halduskohtule 2

-i kui ka HKMS-i kohta. See, et kaebaja esindajad ei pidanud vastustaja suurenenud töömahtu arvestades mõistlikuks vaideotsuse kohta vastustajalt enne 05.04.2023 uurida, ei ole käsitatav tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena. Tähtaja ennistamise taotluses ei ole toodud esile ühtegi esindajatest sõltumatut asjaolu, mis takistas enne 05.04.2023 vastustaja poole pöördumist ja vaideotsuse väljanõudmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. OÜ Forestgreen esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 määruse peale, paludes tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegseks või alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg. Halduskohus kohaldas valesti

§ 27

lg 2 p-i 4, leides, et advokaadi e-posti aadressiks saab sätte tähenduses lugeda mistahes aadressi, mille vahendusel advokaat on haldusorganiga mõnes eelnevas haldusmenetluses suhelnud. Advokaatidest esindajad palusid siinse kohtuvaidluseni viinud haldusmenetluses vaideotsuse edastada e-posti aadressile YYY. Vandeadvokaat, kelle nimelisele aadressile vastustaja vaideotsuse saatis, ei ole vastustajaga selles haldusmenetluses ühtegi korda üheltki aadressilt suhelnud. Kui KeA otsustas saata kirja lepingulise esindaja nimelisele meiliaadressile, tulnuks paluda kättesaamiskinnitust. KeA palus kättesaamiskinnitust näiteks siis, kui teatas 09.01.2023 kaebaja esindajale M. Kelve-Liivsoole vaideotsuse tegemise aja edasilükkamisest. See näitab, et KeA mõistab kättesaamiskinnituse saamise vajalikkust.

§ 27lg 2 p-i 4 tuleb tõlgendada põhiseaduskonformselt.

Kui see ei ole võimalik, tuleb

§ 27lg 2 p 4 jätta kohaldamata.

Advokaadile ei saa panna piiramatut vastutust seoses eposti aadressi haldamisega, sest sellega võib kaasneda kaebeõiguse kaotamine. Halduskohus on rikkunud HKMS § 61 lg-st 1 tulenevat kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis ja vastastikuses seoses. Halduskohus ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu vandeadvokaadist esindaja kinnitusega, et ta ei ole vaideotsust kätte saanud. Kaebaja taotleb vandeadvokaadist esindaja ülekuulamist vande all ning esitab tõendi advokaadibüroo kvaliteedisüsteemi juhtimise kohta, mis kinnitab menetlusposti aadressi toimimise põhimõtteid. Halduskohus on rikkunud HKMS § 59 lg-d 1, 2 ja 3, jaotades poolte tõendamiskoormuse selliselt, et kaebaja peab tõendama negatiivset asjaolu, et ta pole vaideotsust kätte saanud. Seejuures ei juhtinud kohus tähelepanu tõendamiskoormuse jaotusele ega andnud kaebajale võimalust kohtu hinnangul vajalike tõendite esitamiseks. Kaebaja esindaja ei tohi advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 kohaselt avaldada andmeid isikute kohta, kes vaidlusalusel kuupäeval temaga kirjavahetust pidasid. Halduskohus on andnud ebaõige tähenduse sellele, et kaebaja lepingulised esindajad ei teinud KeA-le etteheiteid eelnevate vaideotsuste saatmise kohta lepingulise esindaja e-posti aadressil. Lepinguline esindaja sai eelnevad vaideotsused kätte. Kaebajal oli võimalik need tähtaegselt vaidlustada, olenemata vastustaja rikkumisest. Seetõttu ei olnud kaebajal ka vajadust etteheiteid teha. KeA hooletus kahes eelnevas vaidemenetluses ei tähenda, et ta võiks kättetoimetamise reegleid rikkuda ka igas järgnevas menetluses, tõrjudes seejärel halduskohtus kaebust väitega, 3

§ 27lg 2 p 4 tähenduses.

See säte ei eelda adressaadi poolt kättesaamiskinnituse saatmist. Kuna advokaat ei ole teavitanud KeA-d, et ta ei soovi saada kirju oma isiklikule e-posti aadressile, ei saa ta ka väita, et tal ei olnud põhjust oodata haldusakti sellele aadressile. Advokaadile kehtivad kõrgendatud nõudmised ametiposti vastuvõtmisel. KeA ei pidanud välja selgitama, miks tema haldusakti ei ole kohtus vaidlustatud. Arvestades infotehnoloogilisi võimalusi, oleks kaebajal olnud võimalik teiste isikute andmeid avaldamata esitada tõendeid, et e-posti aadressile CCC ei saabunud 21.02.2023 kl 11.22 KeA-lt e-kirja. Kaebaja otsustas seda mitte teha. Samas ei tugine halduskohtu järeldused sellele asjaolule. 9. MTÜ Üru Jahimeeste Selts ei esitanud vastust määruskaebusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asjas tuleb teha uus määrus, millega lugeda OÜ Forestgreen halduskohtule esitatud kaebus tähtaegseks. 11.

§ 86lg 1 teine lause sätestab, et vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte.

Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (

§ 87lg 1).

HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Nende sätete koosmõjust tuleneb, et kaebajal tuli halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse talle kättetoimetamisest. 12.

§ 25

lg 3 sätestab, et dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Kättetoimetamine on seega haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega rangemalt reguleeritud viis.

§ 25lg 1 järgi võib haldusorgan haldusakti kätte toimetada muu hulgas 4

§ 27

lg 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil.

§ 25

lg 21 näeb ette, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. 13.

§ 27

lg 2 sätestab juhud, mil elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumenti saab lugeda kätte toimetatuks. Üldjuhul saab dokumendi kätte toimetatuks lugeda vaid siis, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (

§ 27lg 2 p-d 1 ja 2).

Sellistel juhtudel on isik oma aktiivse tegevusega andnud haldusorganile märku, et ta on dokumendi kätte saanud.

§ 27

lg 2 p-d 3 ja 4 näevad ette juhud, mil dokument loetakse kätte toimetatuks pelgalt teatud elektronposti aadressidele saatmisega (äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadress, avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadress). Nendel rangelt piiritletud juhtumitel nähakse ette kättetoimetamise fiktsioon ning elektronposti aadressi omajal on hoolsuskohustus ise tagada, et ta saab sellele aadressile saadetud dokumendi kätte. Fiktsioon ei saa kehtida olukorras, kus isik ei saanud ette teada, et haldusorgan kavatseb oma dokumendi just selle suhtluskanali kaudu teatavaks teha (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2023 määrus asjas nr 3-22-2474, p 16). 14. Eespooltoodust tuleneb, et on ainult teatud kindlad äriühingu või

§ 27

lg 2 p-s 4 nimetatud isiku kasutatavad elektronposti aadressid, millele dokumendi saatmisel saab haldusorgan eeldada dokumendi kättesaamist (ilma kättesaamiskinnituseta või infosüsteemis toimingut tegemata). Äriühingu puhul on selleks äriregistrisse kantud elektronposti aadress ja teiste

§ 27

lg 2 p-s 4 nimetatud isikute puhul nende äriregistrisse kantud või nende avaldatud elektronposti aadress. Avaldatud elektronposti aadress tähendab seda, et isik on haldusorganile samas haldusmenetluses selle teatavaks teinud aadressina, kuhu ta soovib saada menetlusdokumente. Advokaatide puhul tuleneb erinormistik nendele saadetavate menetlusdokumentide (hõlmavad nii kohtumenetlusi kui ka teisi avalik-õiguslikke menetlusi, sh haldusmenetlust) kohta veel AdvS § 44 lg-st 6, mis sätestab: „Igal advokaadil peab olema talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress. See võib olla ühel või mitmel advokaadil ühine advokaadiühinguga. Elektronposti aadress avaldatakse advokatuuri veebilehel.“ Ühiselt kasutatava elektronposti aadressi puhul peab advokaadiühing korraldama, et elektronposti saabumist jälgitakse ning see registreeritakse viisil, et see jõuab igal juhul õigel ajal adressaadini. Asjaomane isik peab kindlustama, et avaldatud kontaktaadress töötaks piisavalt usaldusväärselt, sest see on tema kontrollisfääris (eelmises punktis viidatud Riigikohtu lahend, p 15). Muude aadresside puhul, mida ei ole konkreetses asjas haldusorganile või advokatuuri veebilehel avaldatud, samasugust hoolsuskohustust advokaadil ei ole. Seega ei ole haldusorganil võimalik kohaldada advokaadi puhul

§ 27

lg 2 p-i 4, kui haldusorgan on advokaadi selle elektronposti aadressi teada saanud mujalt ja/või ta eeldab, et advokaat võib sellelt aadressilt dokumente kätte saada. Viimasel juhul tuleb haldusorganil küsida advokaadilt kättesaamiskinnitust.

§ 27

lg 2 p-s 4 on sätestatud erand, mida tuleb õiguse üldpõhimõtete kohaselt tõlgendada kitsalt ja rangelt. See tagab ühtlasi õiguskindluse ja korrastatuse elektroonilisel suhtlemisel, võimaldades hoolsuskohustusega isikutel juurutada oma asutustes menetlussuhtluse haldamisel kvaliteedisüsteemi. Seda kinnitab määruskaebusele lisatud AB PricewaterhouseCoopers Legal juhtivpartneri 14.12.2023 kinnitus. Kui lubada haldusorganil dokumente kätte toimetada isikute, sh advokaatide jaoks mitteennustataval viisil, võib see viia 5

§ 27

lg 2 p-de 2 ja 4 eeldused täitmata ning vaideotsust ei saa lugeda kaebajale kättetoimetatuks.

1. Kui haldusorgan eksis dokumendi teatavaks tegemisel haldusmenetluse normide vastu, tuleb kaebetähtaja arvestamisel lähtuda nõuetekohaselt teatavaks tegemata jäetud haldusaktide puhul kohalduvast tähtajast, s.o HKMS § 46 lg-st 7 (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1218, p 17). See norm sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Olukorras, kus isikule elektrooniliselt menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on ette nähtud kindel elektronposti aadress, ei saa eksisteerida eeldust, et isiku mõnele teisele elektronposti aadressile dokumendi edastamise korral ta kindlasti ka tutvub sellega või peab tutvuma. Sellise eelduse tunnustamise korral muutuks sisutuks riigiorganite kohustus edastada dokumendid advokaadi avaldatud menetlusposti aadressile, s.o selline eeldus oleks vastuolus seaduse eesmärgiga. Advokaadile ei saa panna oma isikliku elektronpostiga ümberkäimisele sama kõrget hoolsuskohustust nagu ametliku menetlusposti aadressi puhul. On võimalik, et kiri jääb kogemata tähelepanuta, satub rämpsposti või muusse valesse kausta, kustutatakse kogemata, see avatakse hiljem vms. Siinses asjas on vandeadvokaat Indrek Leppik kohtule 29.09.2023 menetlusdokumendis kinnitanud, et temani vaideotsus KeA 21.02.2023 kirjaga ei jõudnud, ja vastupidiseid otseseid või kaudseid tõendeid toimikus ei ole. Riigikohus on leidnud, et kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud (19.12.2007 määrus asjas nr 33-1-75-07, p 15). Ringkonnakohtu arvates kohaldub see põhimõte ka siinsel juhul.
2. Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 10.06.2009 nr 3-3-1-25-09, p 11, 29.04.2009 nr 3-3-1-19-09, p 16). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks (umbes 30 päeva), ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16; 28.01.2008 määrus nr 3-3-1-82-07, p 15; 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7, Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p-d 19 ja 22; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16).
3. Praegusel juhul oli KeA kaebaja esindajatele teada andnud, et vaideotsus tehakse hiljemalt 13.02.
4. Kaebaja esindaja adv Mari Kelve-Liivsoo pöördus 05.04.2023 KeA poole küsimusega, millal tehakse vaideotsus. Selleks ajaks oli vaideotsuse tegemise eeldatavast tähtpäevast möödas vähem kui kaks kuud. Ringkonnakohtu hinnangul ei viivitanud kaebaja esindajad ebamõistlikult järelepärimise esitamisega. Menetlustes ei ole tavapäratu, et asutuste koormuse tõttu tehakse otsused lubatust hiljem. Riske, mis tulenevad menetlust korraldava haldusorgani eksimusest kättetoimetamisel, ei ole alust jätta menetlusosalise kanda. Risk, mis tuleneb kaebetähtaja kulgema hakkamise edasilükkumist, jääb vastustaja kanda (Riigikohtu 6