) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. 10.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.
lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 11.
lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Praegusel juhul vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust osas, milles maakohus määras eestkoste seadmise vajalikkuse kontrollimise ajaks 24. november 2025 (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Samuti ei olnud määruskaebuse esitaja nõus eksperdi järeldustega eestkostetava vaimse seisundi kohta.
lg 1 kohaselt võib eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kõnealune säte eestkostemääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kohta on detailne ning ei näe kõigi määruses tehtud otsustuste puhul ette määruskaebuse esitamise õigust. Nii ei näe seadus ette määruskaebuse esitamise õigust eestkostemääruse peale osas, milles kohus määrab aja, millal kontrollitakse eestkoste jätkumise vajalikkust. 12.
lg 2 sätestab, millised andmed ja otsustused peavad eestkostemääruses olema märgitud.
lg 2 p-de 3 ja 4 järgi peab märkima eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Nendega määrab kohus eestkostja ülesannete ringi, millest tuleneb eestkostja esindusõiguse ulatus.
lg 2 p 5 kohaselt tuleb märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Nimetatud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates (
lg 3).
lg 1 näeb määruskaebuse esitamise võimaluse ette eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise osas. Seetõttu puudub puudutatud isikul ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamise kaebeõigus
Kolleegium märgib lisaks, et kohus kontrollib PKS § 203 lg 4 ja
lg 3 järgi üldjuhul hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Praegusel juhul leidis maakohus, et seaduses sätestatud maksimumtähtaeg pole põhjendatud ja pidas vajalikuks isiku eestkostevajadust kontrollida varem. Selles osas vastab maakohtu määrus seaduses sätestatud nõuetele. 13. Eelneva põhjal on maakohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ning see tuleb jätta
Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus kaebuse sisulistele väidetele. 14. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb
lg 1 teise lause ja § 168 lg 2 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. 3
lg 1 p 3 alusel esitada taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
16. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (
lg 4 koosmõjus
§-ga 659). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.