Obsah (7)
§ 231§ 238§ 163§ 174§ 147§ 175§ 445KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilas
) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): 5
(11)OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443) ja Fame&Cookies OÜ (registrikood 12096123) sõlmisid 17.10.2014 äriruumide üürilepingu (üürileping) (I kd, tl-d 6-11); Üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused on OÜ-lt Taali Grupp üle läinud hagejale 18.07.2015 (I kd, tl-d 31-42); Hageja ja kostja sõlmisid 04.11.2016 käenduslepingu, millega kostja käendas Fame&Cookies OÜ üürilepingust tulenevaid kohustusi käendaja vastutuse maksimummääraga 35 000 eurot; Hageja ja Fame&Cookies OÜ sõlmisid kirjaliku kokkuleppe üürilepingu lõpetamiseks alates 31.05.2017 (II kd, tl 20); Fame&Cookies OÜ üüri ja kõrvalkulude võlgnevus hageja ees on 17 232,66 eurot (I kd, tl 45). 5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Hageja nõude aluseks kostja vastu on poolte vahel sõlmitud käendusleping. Nõude rahuldamise välistab TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi see, kui käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus muuhulgas juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad (vt ka RKTKo 2‑14‑21710 p 49). Fame&Cookies OÜ üld- ja isikuandmete väljatrükist äriregistrist nähtuvalt on kostja olnud alates osaühingu registrisse kandmisest 26.04.2011 kuni registrist kustutamiseni 22.06.2017 osanik ja juhatuse liige (I kd, tl-d 40-41). Kohtu hinnangul on osaühingu osaniku, kes on ühtlasi osaniku juhatuse liige, ja osaühingu vahel õigussuhted, millel on valdavalt varaline iseloom (nt osaniku õigus saada dividendi (ÄS § 157), juhatuse liikme vastutus (ÄS § 187). Osaühingu ja osanikust juhatuse liikme vahelised õigussuhted ei oma lähedaste isiklike suhete kvaliteeti, mis on omane üksnes inimeste vahelistele suhetele. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja sõltuvussuhe või isiklik põhjus, millest tulenevalt kostja käenduslepingu sõlmis. Käenduslepingust ei tulene kostjale õigusi, mille alusel oleks käendajal olnud õigus saada Fame&Cookies OÜ kohustuste käendamisest isiklikku kasu. Pooled ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt esineb põhjuslik seos käenduslepingu sõlmimise ja kostja teoreetilise võimaluse vahel saada dividende. Kostja ei ole tõendanud, millised olid kostja sissetulekud käenduslepingu sõlmimise ajal. Kostja esitatud Statistikaameti andmete väljatrükk loome- ja kunstimajanduse palga kohta ei sisalda teavet selle kohta, milline oli kostja sissetulekute suurus käenduslepingu sõlmimise ajal (I kd, tl 142). Sissetulekute tulevikuperspektiivi hindamise eelduseks on käendaja olemasolevate sissetulekute tõendamine ning asjaolude väljatoomine ja tõendamine, mille põhjal saab hinnata sissetulekute vähenemise, samas suuruses säilimise või suurenemise võimalikkust. Kostja selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik käendusleping lugeda tühiseks heade kommetega vastuolu tõttu. Käendusleping võib olla käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu vastuolus heade kommetega vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Käendusleping võib olla tühine näiteks siis, kui käendaja vastutuse maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa 6
(11)on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust (vt ka RKTKo 2‑14‑21710 p 49). Hageja ja kostja vahel kokkulepitud käendaja vastutuse maksimumsumma 35 000 eurot (I kd, tl 43, p 2.2). Kostja on Fame&Cookies OÜ osanik ja juhatuse liige. Kostja ja põhivõlgnik on seotud isikud ning kostja kui üürniku juhatuse liige sõlmis käenduslepingu huvist põhivõlgniku majandustegevuse kui iseenda majandustegevuse vastu. Seega ei sõlminud kostja käenduslepingut tarbijana. Seetõttu ei tooks käendaja vastutuse maksimumsumma võimalik ebaproportsionaalsus kaasa käenduslepingu tühisust. Lisaks leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel tuleks käendaja vastutuse maksimumsumma suurus lugeda vastuolus olevaks heade kommetega. Kostja ei ole tõendanud oma sissetuleku suurust ega varalist seisundit käenduslepingu sõlmimise ajal, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas kostjal on minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatav kohustus täita üürilepingu tähtaja jooksul. Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu hageja ja Fame&Cookies OÜ vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Üürilepingu kohaselt oli ühe kuu üüri suuruseks 1800 eurot (sh käibemaks) (I kd, tl 7, p 7.1). Üürilepingust tulenev Fame&Cookies OÜ võlgnevus käenduslepingu sõlmimise ajal oli 25 295,42 eurot (I kd, tl 43, p 1.2). Kohus leiab, et käendaja vastutuse maksimummäär ei ole igakuise üüri suurust arvestades ebaproportsionaalne, samuti ei tähenda see kostja jaoks piiramatut vastutust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik käendusleping lugeda tühiseks heade kommetega vastuolu tõttu. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping ei ole heade kommetega vastuolu tõttu tühine.
- Käenduslepingu punkt 2.3 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „2.
- Juhul, kui Üürileandja soovib Võlgnevuse tasumist Käendaja poolt, saadab Üürileandja Käendajale kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis digitaalselt allkirjastatud teate vähemalt järgmise informatsiooniga: 2.3.
- Käenduslepingu sõlmimise kuupäev; 2.3.2.Üürniku nimi ja registrikood; 2.3.
- Üürniku poolt rikutav lepinguline kohustus koos viidetega konkreetsetele lepingupunktidele; 2.3.
- nõudesumma“ (I kd, tl 43, p 2.3). Käenduslepingu punkt 2.5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „2.
- Käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed maksab Käendaja Üürileandjale nõude esitamisest 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul“ (I kd, tl 43, p 2.5). Käendajalt saab nõuda põhivõlgniku kohustuse täitmist siis, kui saabub käenduslepingus kokku lepitud sissenõutavaks muutumise tingimus (vt ka RKTKo 3-2-1-119-16 p 16). Kohus leiab, et pooled on käenduslepingu punktides 2.3 ja 2.5 leppinud kokku käenduskohustuse sissenõutavaks muutumise tingimustes. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja saatnud kostjale käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud teadet. Kostja tugineb sellele, et pooled on käenduslepingu punktis 2.7 leppinud kokku teate saatmises käenduslepingu preambulas märgitud aadressile (I kd, tl 43, p 2.7). Kostja tugineb sellele, et kuivõrd lepingu preambulas on aadress märgitud valesti, ei ole ta saanud teadet kätte. Kohtu hinnangul näeb käenduslepingu punkt 2.3 ette hageja õiguse saata teade nii kirjalikult kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käenduslepingu punkt 2.7 ei sisalda poolte kokkulepet selle kohta, et hagejal puudub õigus saata käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud teade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtu hinnangul reguleerib käenduslepingu punkt 2.7 kirjalikus vormis teate saatmise korda. Kohus leiab, et hagejal oli õigus saata kostjale teade nii kirjalikult lepingu preambulas märgitud aadressile kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis digitaalselt allkirjastatuna. Hageja ei ole tõendanud, et ta on toimetanud kirjaliku käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud teate lepingu preambulas märgitud aadressile. Hageja esindaja JE saatis kostjale 14.08.2017 elektronkirja e-postiaadressile xxx (II kd, tl 21). E-kirjale on lisatud teade Fame&Cookies OÜ võlgnevuste kohta 7
(11)seisuga 31.07.2017, mis sisaldas kostjale esitatud nõuet tasuda võlgnevus hiljemalt 28.08.2017 (II kd, tl-d 22-26). Hageja esindaja JE saatis kostjale 06.12.2019 elektronkirja e-postiaadressile xxx (II kd, tl 27). E-kirjale on lisatud teade Fame&Cookies OÜ võlgnevuste kohta seisuga 05.12.2019, mis sisaldas kostjale esitatud nõuet tasuda võlgnevus hiljemalt 13.12.2019 (II kd, tl-d 28-31). Epostiaadress xxx on kostja käenduslepingus märgitud e-postiaadress (I kd, tl 43). Kohus leiab, et hageja on tõendanud käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud teate saatmise kostja e-postiaadressile 14.08.2017 ja 06.12.
- Kohus leiab, et asjas ei kohaldu TsÜS § 69 lg 2, sest pooled leppisid käenduslepingu punktis 2.3 kokku teate saatmises, mitte kättetoimetamises. Seega ei pidanud hageja tõendama enda saadetud ekirja saabumist kostja valitud teenusepakkuja serverisse (vt ka RKTKo 2-19-14714 p 11.2). Isegi kui hageja oleks pidanud teate kostjale kätte toimetama, kohalduks asjas TsÜS § 70, sest teates teatab hageja kostjale tema lepingulise kohustuse rikkumisest. TsÜS § 70 järgi saab lugeda teated kostjale kättetoimetatuks, sest hageja on tõendanud tahteavalduse väljendamise ja selle edastamiseks mõistliku viisi valimise. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et hageja on saatnud käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud teate kostjale 14.08.2017, mistõttu pidi kostja käenduskohustuse täitma hiljemalt 21.08.2017, millal möödus käenduslepingu punktis 2.5 märgitud tähtaeg. Seega on käenduskohustus muutunud sissenõutavaks.
- Üürilepingu punkt 9.4 sisaldab järgmist tingimust: „9.
- Üürileandjal on õigus nõuda Üürnikult viivist kõigi Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise korral 0,2% (null koma kaks protsenti) viivitatud summast iga maksmisega viivitatud päeva eest“ (I kd, tl 8, p 9.4). Hageja leiab, et tal on Fame&Cookies OÜ vastu viivise tasumise nõue 30 095,97 eurot, mis on arvestatud ajavahemikus 01.01.2018 kuni 04.02.
- Hageja nõuab kostjalt Fame&Cookies OÜ viivise tasumise kohustuse täitmist 17 232,66 euro ulatuses (I kd, tl 23, p 2). Hageja ei ole põhjendanud viivisenõuet käenduslepingu punktis 2.6 sisalduvale viivisekokkuleppele, mille on sõlminud hageja ja kostja käenduskohustuse täitmisega viivitamise puhuks (I kd, tl 43, p 2.6). Hageja on avaldanud, et viivist nõutakse üürilepingu alusel (I kd, tl 194). Fame&Cookies OÜ üüri ja kõrvalkulude võlgnevust 22 232,66 eurot täideti 08.01.2019 kolmanda isiku poolt 5000 euro ulatuses. Pooled tasumise fakti üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (
§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
Pooled viivisearvestus õigsuse ning viivisenõude suuruse üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (
§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
Kostja ei vaidle vastu viivisenõude suurusele, kuid taotleb viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Seega võib kohus VÕS § 162 lg 1 kohaselt ebamõistlikult suurt viivist vähendada viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eeltoodu järgi tuleb viivise vähendamisel VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada mh kohustuse täitmise ulatust ja muid asjaolusid (vt ka RKTKo 2-15-3965 p 32). Kostja saab tugineda viivise vähendamise taotluse esitamisel Fame&Cookies OÜ kui põhivõlgniku õigustatud huvile ja majanduslikule seisundile. Hageja ja Fame&Cookies OÜ leppisid kokku viivisemääras 0,2% päevas, millele vastab viivisemäär 73% aastas. Hageja ja Fame&Cookies OÜ lõpetasid üürilepingu kokkuleppel alates 31.05.2017 (II kd, tl 20). Fame&Cookies OÜ kustutati äriregistrist 22.06.2017 äriseadustiku § 60 lg 3 alusel (II kd, tl 36). Hageja nõuab viivist arvestatuna üürilt ja kõrvalkuludelt alates 01.01.2018. Kostja taotleb viivise vähendamist nullini. 8
(11)Hageja nõuab viivise tasumist, mis on arvestatud võlgnetavalt üürilt ja kõrvalkuludelt pärast seda, kui Fame&Cookies OÜ registrist kustutati äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Fame&Cookies OÜ registrist kustutamine tõi kaasa Fame&Cookies OÜ kui juriidilise isiku lõppemise ilma õigusjärgluseta. Kohtu hinnangul ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik arvestada Fame&Cookies OÜ õiguslikku huvi ja majanduslikku seisundit, sest Fame&Cookies OÜ on registrist kustutamise tagajärjel lõppenud. Küll tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta Fame&Cookies OÜ registrist kustutamise tagajärgi. Viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Lisaks on viivisel ka teatav sanktsiooniline iseloom. Samuti on viivise eesmärk tagada rahaliste kohustuste nõuetekohane täitmine, s.t sundida võlgnikku oma kohustuse täitmisele. Olukorras, kus juriidilisest isikust võlgnik on lõppenud ilma õigusjärgluseta, ei too võlausaldaja poolt viivise rakendamine kaasa üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist, samuti ei saa viivise rakendamine mõjuda lõppenud juriidilisest isikust võlgnikule sanktsioneerivalt või kohustuste täitmisele sundivalt. Kohus leiab, et viivise vähendamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada sellega, et hageja nõuab viivist, mis on arvestatud ja muutunud sissenõutavaks pärast põhivõlgniku lõppemist. Hageja 2019.a majandusaasta aruandega on tõendatud, et hageja majandustegevus oli kasumlik, kusjuures hageja 2019.a kasum oli 1 905 480 eurot (I kd, tl 145). Samuti on majandusaasta aruandega tõendatud hageja kinnisvarainvesteeringu suurus 75 100 000 eurot (I kd, tl 144 pöördel). Kostja on osundanud sellele, et hageja kinnisvarainvesteeringut 75 100 000 eurot ja kasumit 1 905 480 eurot arvestades oli investeeringu aastane tootlus 25% (I kd, tl 139, p-d 2.4.4-2.4.6). Hageja on leidnud, et 2019.a aasta majandustulemused ei oma tähtsust (II kd, tl 13). Hageja nõuab viivist ajavahemiku 01.01.2018 kuni 04.02.2020 eest. Seega on hageja majandusseisund
- aastal oluline asjaolu, mida viivise vähendamise taotluse lahendamisel arvestada. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt ajavahemikus 01.01.2018 kuni 04.02.2020 arvestatud viivise vähendamine halvendaks hageja majandusseisundit. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub Fame&Cookies OÜ poolt kahju tekitamine. Kohus on ülaltoodut arvestades, et hageja õigustatud huvi ja majanduslik seisund, Fame&Cookies OÜ lõppemine enne viivisearvestuse algust ja võlgnevuse osaline tasumine 08.01.2019 annavad alust kostja taotluse rahuldamiseks ja viivise vähendamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivise vähendamine selliselt, et viivist ajavahemiku 01.01.2018 kuni 04.02.2020 eest arvestatakse võlgnetavalt üürilt ja kõrvalkulult VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Kohus leiab, et viivise vähendamine nullini või arvestamine VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatust väiksemas määras ei arvesta hageja õigustatud huvidega ning oleks ebaõiglane, sest kostjal käendajana oli võimalik käenduskohustuse täitmisega vältida üürilt ja kõrvalkulult arvestatava viivise kasvu. Käendaja täielik vabastamine põhivõlgniku kohustusest tasuda viivist ei ole kooskõlas käenduslepingu eesmärgiga. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määrast suuremas ulatuses viivise nõudmine ei arvestaks sellega, et hageja on esitanud viivisenõude lõppenud põhivõlgniku vastu, kelle suhtes ei olnud hagejal võimalik saavutada ühtki seadusest tulenevat viivise eesmärki. Hagejal oleks olnud võimalik viivise eesmärgid saavutada käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest viivise nõudmisega kostjalt. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise nõudmine on põhjendatud sellega, et hageja ja Fame&Cookies OÜ vahelised võlasuhted ei lõppenud võlgniku registrist kustutamisega ning vaatamata põhivõlgniku lõppemisele jäi pooltevaheline viivisekokkulepe kehtima. Ajavahemiku 01.01.2018 kuni 08.01.2019 eest põhinõudelt 22 232,66 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses on 1817,60 eurot. Ajavahemiku 09.01.2019 kuni 04.02.2020 eest põhinõudelt 17 232,66 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses on 2858,84 eurot. Kohus rahuldab kostja taotluse viivise vähendamiseks ning vähendab hageja esitatud viivisenõuet 17 232,66 eurot selliselt, et kostja on kohustatud hagejale tasuma viivist 4676,44 eurot (1817,60+2858,84=4676,44).
- Kohus tuvastas eelnevalt, et Fame&Cookies OÜ üüri ja kõrvalkulude võlgnevus hageja ees on 17 232,66 eurot. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping ei ole tühine. 9
(11)Kohus vähendas hageja viivisenõuet 17232,66 eurot 12 556,22 euro võrra 4676,44 euroni. Hageja nõutav üüri ja kõrvalkulude võlgnevus ning viivis ei ületa käenduslepinguga kokkulepitud käendaja vastutuse maksimumsummat 35 000 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 17 232,66 eurot ja viivise 4676,44 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata viivise 12 556,22 eurot tasumise nõudes. 9. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes
§ 238
lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 10.
§ 163
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagis esitatud nõuete järgi arvestatud hagihind oli 34 465,32 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 21 909,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 63,57% ulatuses (21 909,10 34 465,32-st on 63,57%). Kohus jätab menetluskuludest 63,57% kostja kanda ja 36,43% hageja kanda. 11.
§ 174
lg 1 ls 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 174
lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud.
§ 174
lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1000 eurot, mille hageja on palunud kostjalt välja mõista (I kd, tl 48, II kd, tl 14, p 3).
§ 147
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
§ 147
lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja tasus 27.01.2020 hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Hagihind oli 34 465,32 eurot, millelt kuulus 27.01.2020 seisuga riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli riigilõivu 1000 eurot tasumine vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja menetluskulud riigilõivu osas. Kohus määrab hageja menetluskuludeks riigilõivu 635,70 eurot (63,57% 1000-st on 635,70).
§ 175
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja vandeadvokaadist esindaja osutanud kostjale õigusteenust mahus 12 tundi tunnitasumääraga 120 eurot (sh käibemaks) (II kd, tl 45). Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kostja menetluskulude kohta arvamust esitanud. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas loetud toimingud olnud vajalikud kostja menetlusõiguste teostamiseks kohtumenetluses. Kohus leiab, et õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas asja keerukusastme ja vähese mahuga ning on seetõttu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis, mis sisaldab käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kostja avaldas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades olid kostja lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud 1440 euro ulatuses (põhjendatud ajakulu 12 tundi x tunnitasu 120 eurot = 1440 eurot). Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks kostja menetluskulud lepingulise esindaja 10
(11)kulu osas. Kohus määrab kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 524,59 eurot (36,43% 1440-st on 524,59).
§ 445
lg 1 ls 2 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks 635,70 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 524,59 eurot. Kohus tasaarvestab poolte menetluskulude hüvitamise nõuded rahuldatud osas, mille tulemusel lõpeb hageja menetluskulude hüvitamise nõue osaliselt 524,59 euro ulatuses ning kostja menetluskulude hüvitamise nõue lõpeb tervikuna. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud (riigilõiv) 111,11 eurot (635,70-524,59=111,11). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 11
(11)