Obsah (10)

§ 371§ 340§ 368§ 386§ 442§ 173§ 168§ 178§ 150§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Harju Maakohus Andres Suik 09.08.2021, Tall

) § 3 lg-st 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 371

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 9.

§ 340

¹ lg 1 on sätestatud, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hagiavalduse puudused sellised, mida ei saa kõrvaldada ning seetõttu ei ole kohtul alust määrata hagejale tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel.

10. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjal puudub õigus võõrandada hageja omandisse ja valdusesse kuuluv sulatusahi interneti-portaalis www.osta.ee.

§ 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi ese saab olla üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõue. Õigussuhe on konkreetne ja esitatud asjaoludest tulenev õiguslik suhe isikute vahel või isiku ja eseme vahel, nt omand.1 Antud juhul ei väida hageja, et vaidluse all oleks sulatusahju kui vallasasja omandi kuuluvus, samuti ei ole hagi aluseks vallasasja valduse rikkumine kostja poolt või poolte lepingust või seadusest tekkinud õigussuhtest tulenevad nõuded. Seega ei nähtu kohtule, et hageja ja kostja vahel või poolte ja eseme (sulatusahi) vahel eksisteeriks õigussuhe, mille olemasolu või puudumist saaks kohtu abil tuvastada. 11. Teiseks

§ 368lg 1 lubatavuse eelduseks on tuvastushuvi olemasolu.

Antud juhul ei nähtu kohtule, et hagejal esineks

§ 368

lg 1 eelduseks olev õiguslik huvi tuvastamaks, et kostjal puudub õigus sulatusahju võõrandamiseks. Hageja toob esile, et ebaõige oksjonikuulutusega kahjustab kostja hageja omandiõigust sulatusahju suhtes, kuna loob kolmandatele isikutele mulje, justkui oleks kostjal sulatusahju suhtes pandiõigus, õigus pandiõigust realiseerida ning sulatusahju müüa. Tegelikkuses hageja kinnitusel mistahes eeltoodud õigusi kostjal ei ole. Kohtu hinnangul ei saa kolmandatele isikutele vallasasja omandiõiguse kohta ebaõige mulje loomine kahjustada hageja õigusliku positsiooni, mh hageja omandiõigust järgmistel põhjendustel.

1. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Olukorras, kus hageja enda väidetel puudub kostjal sulatusahju otsene ja kaudne valdus, samuti juurdepääs sellele, poleks ka heausksel ostjal võimalik sulatusahju omanikuks saada. Oksjoni tulemusel hageja omandisse ja valdusesse kuuluva eseme suhtes müügilepingu sõlmimisel kannaks kahju lepingu teine pool ning üksnes tema saaks esitada kostja vastu müügilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid. Kuid ka selline asjaolude kulg on hüpoteetiline ning ei kuulu käesoleva hagi esemesse. Kehtiv õiguskord ei võimalda esitada tsiviilhagi kolmandate isikute väidetavate õiguste kaitseks.
2. Hageja märgib, et hageja omandisse kuuluva vallasasja müügikuulutusega, s.t ebaõigete andmete avaldamisega, sekkub kostja hageja igapäevasesse majandustegevusse, kahjustades 1 V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne II. 2017, lk 399 komm 3.1.2.
3. 3 2-21-11605 hageja õigusi ning tekitades hagejale kahju. Samas ei esitanud hageja kostja vastu mistahes varalisi nõudeid, samuti ei nõua hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ega väida, et soovib selliseid nõudeid tulevikus esitada. Hageja põhietteheide kostjale seisneb sulatusahju müügikuulutuse avaldamises.
4. Kohus selgitab, et pelgalt võõrandamisõiguse puudumise tuvastamine kohtuotsuses ei ole täitedokumendina täidetav ning sellise õiguse puudumise tuvastamisega ei kaasneks kostjale kohustust müügitegevus lõpetada. Kostja aktiivse tegevuse keelamiseks on kohane õiguskaitsevahend sooritushagi, mis kohustab kostjat konkreetsest tegevusest hoiduma, milline kohustus võiks olla täitemenetluses sundtäidetav. Kuid ka sooritushagi esitamisel tuleb kontrollida selle lubatavust, sh hagi perspektiivi. Käesoleval juhul pole hageja sooritusnõuet esitanud.
5. Hageja taotleb kohtul tuvastada, et kostjal puudub mistahes põhjusel ja alusel õigus sulatusahju võõrandada, sh võõrandamine pandilepingu alusel oksjoni korras portaalis www.osta.ee. Oksjonikeskkonna www.osta.ee haldaja AllePal OÜ esitas 02.08.2021 Harju Maakohtule teavituse, et enampakkumine vaidlusaluse sulatusahju osas lõppes 29.07.2021 ning oksjoni võitjaks osutus Cl Max Agency. AllePal OÜ teatas, et oksjoni korraldaja (müüja), kasutaja "Plazma Welding" ja oksjoni parim pakkuja teevad tehingu omavahel ning Osta.ee tehingu käiku sekkuda ei saa. Oksjonikeskkonna haldaja kinnitas, et saa juba lõppenud oksjonit nö tagasi võtta ega keelata osapooltel tehinguga edasi minemast. Olukorras, kus kostja algatatud müügitegevus vaidlusaluse sulatusahju suhtes on lõppenud, väidetava enampakkumise võitnud ostja on teada ning müügitegevus jõudnud hageja, kostja ja oksjoni võitnud isiku vahel lepingu sõlmimise staadiumi, pole enam eksisteerivat müügitegevust, mille õigusvastasust saaks kohus tuvastada. Hagiga pole võimalik taotleda tulevikus tekkida võiva täpsustamata müügitegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kuivõrd 02.08.2021 seisuga on vaidlustatav müügitegevus (enampakkumine) lõppenud, pole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. 16.

§ 371

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub

§ 371lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

17.

§ 386

lg 4 järgi menetluse lõpetavast lahendist (mh hagi menetlusse võtmisest keeldumise lahendist) peab nähtuma, mis saab asja kohaldatud hagi tagamisest.

§ 442

lg 5 järgi tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Hagi tagamine tuleb tühistada ka kohtumääruses, millega esitatud hagiavaldus jäetakse menetlusse võtmata

§ 371alusel (vt RKTKm 3-2-1-124-04 p 17).

Sellisel juhul ei ole enam olemas hagi, mida saaks hagi tagamise abinõudega tagada. 18.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

1. Kohus selgitab, et kuna kohus hagi menetlusse ei võta ja seda ühelegi isikule ei edasta, siis ei ole käesolevas menetluses tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid. 4 2-21-11605
2. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, on hagejal tulenevalt

§ 150lg 1 p-st 2 õigus esitada kohtule avaldus tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada

§ 372lg 5 alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 5