RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 169järgi Tartu Ringkonnakohtu 13.

septembri

1. a otsus Raivo Laasi kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere
2. jaanuar 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a ja Tartu Maakohtu
6. aprilli
7. a otsus osas, millega Raivo Laasile mõisteti

§ 65lg 2 alusel liitkaristus.

1. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega Raivo Laasilt mõisteti apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulu katteks välja 108 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
2. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
4. Mõista Eesti Vabariigilt Raivo Laasi kasuks välja 300 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohus tunnistas Raivo Laasi
6. aprillil 2023 karistusseadustiku (

) § 169 järgi süüdi ja karistas teda kümnekuulise vangistusega selle eest, et süüdistatav hoidis

1. aasta augustist kuni
2. aasta juulini kõrvale oma lapsele elatusraha maksmisest.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus R.

Laasi karistust Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa ehk 5 kuu 27 päeva võrra, mõistes süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Maakohus leidis, et

§ 82lg 21 kohaselt ei takista 12.

novembri

1. a kohtuotsuse täitmise aegumine sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist R. Laasi karistusele.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. septembril 2023 maakohtu otsuse muutmata ja selle peale esitatud R. Laasi ning tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatavalt mõisteti apellatsioonimenetluse kuluna riigi kasuks välja 108 eurot määratud kaitsja tasu katteks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1-22-8046
4. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas R. Laasi kaitsja. Kassaator palub kriminaalmenetluse osaliselt lõpetada kuriteo aegumise tõttu, R. Laasi osaliselt õigeks mõista, jätta liitkaristus mõistmata ja vabastada süüdistatav

§ 74

alusel tingimisi vangistusest või asendada vangistus

§ 69alusel üldkasuliku tööga.

Kaitsja väitel üritas R. Laas

1. a novembrist kuni
2. a maini võimaluste piires ülalpidamiskohustust täita. Seega sel perioodil R. Laas kuritegu toime ei pannud ja ta tuleb õigeks mõista. Enne
3. a novembrit toime pandud teod aegusid novembris 2020 ja selles osas tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Pärast
4. a maid aset leidnud ülalpidamiskohustuse rikkumise ajaks oli katseaeg möödas, mistõttu tuleb liitkaristus tühistada. Süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendamatu.
5. Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. R. Laasi süüditunnistamist ja talle

§ 169

järgi karistuse mõistmist ning selle individualiseerimist puudutavas osas on kohtuotsused seaduslikud ja põhjendatud. Muu hulgas kummutasid kohtud õigustatult kaitseversiooni, nagu ei oleks R. Laas

1. aasta novembrist kuni
2. a maini ülalpidamiskohustust rikkunud. Kolleegium peab ilmselgelt alusetuks kassaatori argumente selle kohta, miks tuleks kriminaalmenetlus aegumise tõttu osaliselt lõpetada, süüdistatav osaliselt õigeks mõista ja ta vangistusest tingimisi vabastada või vangistus üldkasuliku tööga asendada. Seetõttu jäävad need kaitseväited kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 363 lg 4 p 1 kohaselt käsitlemata. Kohtud eksisid aga R. Laasile liitkaristust mõistes, ehkki seda mitte nendel põhjustel, millele tugineb kaitsja.
3. R. Laasile

§ 169

järgi mõistetud karistusele ei saa

§ 65lg 2 alusel liita Tartu Maakohtu 12.

novembri 2014. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, sest selle kohtuotsuse täitmine on aegunud ja

§ 5lg 3 kohaselt pole sama seadustiku § 82 lg 21 praegusel juhul kohaldatav.

1. Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega karistati R. Laasi

§ 199

lg 2 p-de 5 ja 9 – § 25 lg-te 1 ja 2 järgi ehk teise astme kuriteo eest vangistusega, mis jäeti ühe aasta ning kuue kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohtuotsus jõustus 28. novembril 2014. 8.

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt ei asuta teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat.

§ 82lg 2 p 2 järgi peatub see tähtaeg katseajaks.

Seega aegus Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsuse täitmine neli aastat ja kuus kuud pärast otsuse jõustumist ehk
3. mail
5. Kohtuotsuse täitmise aegumise puhul tuleb lähtuda kohtuotsuse jõustumise ajal kehtinud

§ 82redaktsioonist (RKKK 16.02.2017, nr 3-1-1-92-16, p 27).

Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsuse jõustumise ajal kehtinud

§ 82

redaktsiooni kohaselt ei saanud katseajal toime pandud kuriteo eest mõistetavale karistusele liita varasema kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, kui uue kuriteo kohta ei jõutud teha jõustunud kohtuotsust enne varasema kohtuotsuse täitmise aegumist (RKKK 07.06.2010, nr 3-1-1-118-09, p-d 12–16). Seega saanuks Tartu Maakohtu 12. novembri 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa liita

§ 65lg 2 alusel R.

Laasi uue kuriteo eest mõistetavale karistusele üksnes juhul, kui kohtuotsus karistuste liitmise kohta oleks jõustunud hiljemalt 28. mail 2019. 10. Maa- ja ringkonnakohus asusid

§ 82lg-le 21 tuginedes seisukohale, et 12.

novembri 2014. a kohtuotsuse täitmise aegumine ei takista sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist R. Laasile menetletavas asjas mõistetavale karistusele. Viidatud säte näeb ette, et otsuse täitmise 2

§ 82lg 21 ei ole praegusel juhul kohaldatav.

See säte hakkas kehtima

1. jaanuaril 2015 ehk pärast Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsuse jõustumist. Kohtuotsuse täitmise aegumise reeglite tagasiulatuval kohaldamisel tuleb aluseks võtta

§ 5(vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-92-16, p 26).

Isiku olukorda halvendaval seadusel

§ 5

lg 3 järgi tagasiulatuvat jõudu ei ole.

§ 82lg 21 raskendas võrreldes varem kehtinud seadusega isiku olukorda.

Järelikult ei luba

§ 5

lg 3 kohaldada

§ 82lg-t 21 tagasiulatuvalt sellise kohtuotsuse puhul, mis jõustus enne 1.

jaanuari 2015. Teisisõnu ei takista otsuse täitmise aegumine sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist uue kuriteo eest mõistetavale karistusele

§ 65lg 2 alusel üksnes juhul, kui see otsus on tehtud 1.

jaanuaril 2015 või hiljem. 12. Seega juhindudes R. Laasile liitkaristust mõistes

§ 82

lg-st 21, rikkusid kohtud

5 lg-t 3. See eksimus tingib R. Laasi liitkaristuse tühistamise. Lähtudes

§ 82enne 1.

jaanuari 2015 kehtinud redaktsioonist, jääb R. Laasile

§ 169järgi mõistetud karistus Tartu Maakohtu 12.

novembri

1. a otsuse järgse karistuse võrra suurendamata, sest selle kohtuotsuse täitmine on aegunud.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium nii Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a kui ka Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a otsuse osas, millega kohtud mõistsid R. Laasile

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

Kuna käesolevas otsuses toodud põhjustel pidanuks ringkonnakohus tegema KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb apellatsioonimenetluse kulu, mille katteks ringkonnakohus süüdistatavalt hüvitise välja mõistis, jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. 14. Kaitsja taotleb süüdistatava kassatsioonimenetluse kulu – valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud 624 euro – hüvitamist. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulu hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse võtta, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (RKKK 19.04.2022, nr 1-18-158/266, p 95). Pidades silmas, et kassatsiooni argumendid osutusid põhjendamatuks ja kassaatori taotlustest leiab rahuldamist üksnes see, mis puudutab liitkaristuse tühistamist, loeb kolleegium kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks 300 eurot. See summa tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3