järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
järgi selles, et ta rikkus ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 lapsevanemana oma noorema kui 18-aastase lapse M.L. i (sündinud x) ülalpidamise kohustust. Tartu Maakohtu 22.08.2014 kohtuotsusega mõisteti Raivo Laasilt tsiviilasjas nr 214-52140 M.L. i kasuks välja elatis alates 16.05.2014 summas 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni M.L. i täisealiseks saamiseni. Raivo Laas, olles Eesti Vabariigis, hoidis ajavahemikus august – detsember 2014 kuritahtlikult ja ajavahemikus jaanuar 2015 – juuli 2022 teadvalt kõrvale kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 omas Raivo Laas lühiajalisi ametlikke töösuhteid OÜga Kontaktikeskus (18.05.2015-11.06.2015), Oja Grupp OÜ-ga (01.04.2016-11.04.2016) ja Nõo Lihatööstus AS-ga (06.12.2018-01.01.2019), kust talle maksti töötasu. OÜ Kontaktikeskus tegi Raivo Laasile töötasu väljamakseid kokku vähemalt 121,15 eurot, Oja Grupp OÜ aprillis 2016 vähemalt 57,76 eurot ning Nõo Lihatööstus AS jaanuaris 2019 kokku vähemalt 605,41 eurot. Lisaks tegi Raivo Laas suveperioodidel hooajalisi juhutöid (korjas marju ning tegi niitmis- ja trimmerdamistöid), mille eest sai tasu. Sellest hoolimata ei kasutanud Raivo Laas, olles kohustatud isik, töötasuna saadud rahalisi vahendeid igakuise ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Lisaks sellele jättis Raivo Laas ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 töövõimelise inimesena tegemata mõistlikud jõupingutused igakuise elatise maksmiseks vajaliku sissetuleku suurendamiseks. Ta töötas ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 ametlikult ettevõtetes OÜ Kontaktikeskus, Oja Grupp OÜ ja Nõo Lihatööstus AS, kuid seda vaid väga lühiajaliselt, ükski neist töösuhetest ei kestnud üle ühe kuu. Raivo Laas jättis kasutamata võimalused jätkata olemasolevaid töösuhteid – ta lahkus Oja Grupp OÜ-st töölt omal soovil ning AS-ga Nõo Lihatööstus lõppes töösuhe tööandja algatusel, põhjuseks Raivo Laasi viibimine tööl joobeseisundis. Tegelikkuses ei ole Raivo Laas püüdnudki ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 tõsimeeli tööd leida ega tööl käia. Seega on Raivo Laas jätnud kohustatud isikuna elatise maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi, et parandada oma varalist seisundit määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust täites või vähemalt võimalikult suures ulatuses täita. Lisaks eeltoodule, Raivo Laas oli oma 17.06.2005 surnud isa M.L. i Tartumaal XXX asuva kinnistu üheks pärijaks, kuid Raivo Laas kohustatud isikuna ei kasutanud ka seda talle 17.06.2005 pärimisõiguse alusel üle läinud vara ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Raivo Laas rikkus elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt ja pikemaajaliselt, kui ta jättis ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 elatise ettenähtud ajal ja ulatuses maksmata. Raivo Laasi poolt igakuise elatusraha põhjendamatu maksmata jätmine on viinud võlgnevuseni, mille suurus 31.07.2022 seisuga oli 24 519,05 eurot (sh kohtu poolt tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2013-15.05.2014 eest välja mõistetud elatis summas 1755,80 eurot). Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu 17.04.2023 otsusega karistati Raivo Laasi
järgi 10 kuu vangistusega, mida
lg 5,
lg 2,
lg 2¹ alusel suurendati kriminaalasjas nr 1-14-7779 Tartu Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ja mõisteti Raivo Laasile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. 3. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad veenvalt Raivo Laasile
järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, asjas puuduvad Raivo Laasi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Raivo Laasi suhtes
Selleks analüüsis maakohus alaealise lapse M.L. i kasuks välja 2 mõistetud elatise küsimust, Raivo Laasi vastu esitatud kuriteoavaldust, välja mõistetud elatise võlgnevust, Raivo Laasi teisi võlgnevusi, Raivo Laasi töökohti, tema andmeid Sotsiaalkindlustusametist, ühise majapidamisega seonduvat ema V.L. iga ja Ü.A. ga, andmeid Töötukassast, tööleasumise takistusi seoses kohtuasjadega ja ema ning Ü.A. tervisega. Lisaks analüüsis maakohus, kas Raivo Laasi tööleasumist takistas üldkasuliku töö tegemise kohustus. Maakohus asus seisukohale, et ükski eeltoodud asjaolu ei takistanud Raivo Laasil elatist maksta ning Raivo Laas jättis elatise M.L. ile maksmata kaalutletult, sihikindlalt ja eesmärgipäraselt käitudes. Raivo Laas jättis töövõimelise isikuna tööle minemata ja hoides ennast töötuna arvel Eesti Töötukassas, et pääseda vastutusest endale lapsele elatise maksmata jätmises, elades samal ajal enda lähedaste rahalistest vahenditest. Ehk süüdistatav pani teo toime kavatsetult.
lg 5,
lg 2,
lg 2¹ alusel suurendada kriminaalasjas nr 1-14-7779 Tartu Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ja mõista Raivo Laasile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. 4.3. Kohtuotsuste kogumis liitkaristuse
lg 5,
lg 2,
lg 2¹ alusel mõistmisel on oluline täheldada, et karistusregistri andmetel Raivo Laasil kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Tartu Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-147779 karistati Raivo Laasi
lg-te 1, 2 ja
lg 2 p-de 5, 9 järgi 6 kuu vangistusega.
lg 1 alusel arvati Raivo Laasi eelvangistuses 21.04.2014-23.04.2014 viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jäi kanda 5 kuud 27 päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Raivo Laas ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud 3 kontrollnõudeid.
Katseaeg lõppes 11.05.2016. 01.01.2015 kehtima hakanud
lg 2¹ kohaselt ei takista otsuse täitmise aegumine sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist uue kuriteo eest mõistetavale karistusele
Ajavahemik 01.01.2015 kuni 11.05.2016 katseaja lõpuni oli 1 aasta 5 kuud 11 päeva, mille kestel Raivo Laas pani toime
Alust
4.
järgi karistatav elatise tasumata jätmise puhul on tegemist vältava süüteoga (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 1-18-5813). Vältava kuriteo korral tuleb aegumise arvestamise osas kohaldada
lg 4 teist lauset, mille kohaselt arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest. Kaitsja leiab, et 12.11.2014 otsusega määratud katseajal lõppes vältav tegu kaks korda ja katseajal toime pandud teod on seega aegunud. Seetõttu ei saa määrata liitkaristust 12.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Iga kord, kui Raivo Laas tegi piisavalt jõupingutusi, et tööd leida ja selle arvelt elatist tasuda, lõppes vältav 4 kuritegu. Raivo Laas on perioodil, kui temal oli elatise tasumise kohustus, töötanud järgmiselt: OÜ Kontaktikeskus 18.05.2015 kuni 11.06.2015; OÜ Oja Grupp 01.04.2016 kuni 11.04.2016; OÜ Nõo Lihatööstus 06.12.2018 kuni 01.01.2019. Iga tööle asumisega katkes kuriteo aegumine. Katseajal lõppes vältav tegu 18.05.2015 ja 01.04.2016. Raivo Laas läks OÜ-st Oja Grupp töölt ära 11.04.2016, kuid töökoha kaotamist ei saa automaatselt lugeda uuesti kuriteo toimepanemiseks, vaid selleks saab olla alles järjekordne elatise mittemaksmine ilma põhjusta. Perioodil 11.04.2016 kuni 12.05.2016 ei olnud Raivo Laas elatise mittetasumisel toime pannud kuritegu
Katseajal, mis lõppes 12.05.2016, toime pandud kuritegu on aegunud. Sellest tulenevalt ei saa moodustada liitkaristust 12.11.2014 otsuse nr 1-14-7779 mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning liitkaristuse mõistmine tuleb tühistada. 5.
lg 21 kohaselt otsuse täitmise aegumine ei takista sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist uue kuriteo eest mõistetavale karistusele
Vaidlust ei ole selles, et R. Laasi karistati Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7779
lg-te 1, 2 - § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi 6 kuu vangistusega, millest loeti
lg 1 alusel kantuks 3 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluv karistus oli 5 kuud 27 päeva vangistust. Kandmata karistus jäeti
lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Raivo Laas ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.11.2014 ning lõpeks seega 11.05.2016. Kaitsja hinnangul on osa elatise mittemaksmisest aegunud, kuna kohtupraktikast tuleneb, et
teo puhul on tegemist vältava süüteoga ning sellisel juhul tuleb aegumisel kohaldada
Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest. Kaitsja argument seisneb selles, et kuna Raivo Laas käis ametlikult kolmel korral tööl, siis ta tegi jõupingutusi elatise maksmiseks ning seega nendel kolmel vahemikul lõppes vältav kuritegu. Perioodil 11.04.2016-12.05.2016 ei pannud seetõttu Raivo Laas kuritegu toime. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja ei leia, et Raivo Laasi lühiajalised töötamised OÜ-s Kontaktikeskus, OÜ-s Oja Grupp ja OÜ-s Nõo Lihatööstus on sellised perioodid, mis tuleks elatiste mittemaksmisest välja jätta, kuna Raivo Laas tegi piisavaid jõupingutusi, et elatist maksta ning väidetav vältav kuritegu on lõppenud. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud, miks ei ole Raivo Laasi töötamist nendes osaühingutes võimalik lugeda pingutuseks, et elatist maksta. Lisaks tuleb tõendeid hinnata kogumis ning arvestades kõiki asjaolusid, sh mida süüdistatav on välja toonud, miks ta elatist ei ole maksnud, on kogumis võimalik asuda seisukohale, et Raivo Laas ei ole teinud jõupingutusi, et elatist maksta. Üksnes pelgalt fakt, et isik töötas, ei anna veel alust arvata, et ta ei soovinud kõrvale hoiduda elatise maksmisest. Teadvalt kõrvalehoidumisele viitavad juba ainuüksi töötasu mitte oma kontole kanda laskmine kui ka töötasu esimesel võimalusel sularahas väljavõtmine. Seejuures ei nähtu, milliseid pingutusi oleks Raivo Laas teinud elatise maksmiseks. Isiku puhul, kes on vaevu suutnud töötada ametlikult ühes kohas kuu aega, kes on ennast töötuna arvele võtnud üksnes kohtuasjade pärast, kes elatub teiste isikute majanduslike vahendite arvelt ega soovi asuda tööle, vältides saadud tasu elatisena maksmist, töötasu mittekandmist oma kontole, tuues üksnes ennastõigustavaid põhjendamata vastuolulisi selgitusi, puhul ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav tegi piisavalt jõupingutusi, et tööd leida ja selle arvelt elatist tasuda. Maakohus on väga põhjalikult analüüsinud nendes kolmes osaühingus töötamist ning sellest nähtub, et Raivo Laasi käitumine ei ole kantud soovist tasuda elatist. Seega ei aktualiseeru siinkohal ka süüteo aegumise sätted seoses teo 6 toimepanemise vältavuse lõppemisega ning tuleb asuda seisukohale, et Raivo Laas on teo toime pannud katseajal ning liitkaristuse mõistmine on põhjendatud. Maakohus analüüsis ka süüdistatava väidet, et tema töötuna arvelolek näitab seda, et ta on üritanud endale tööd leida. Tõendite kogumis hindamisest ja Raivo Laasi selgitustest sellest, miks ta töötuna Töötukassas arvel on, ei nähtu, et see oleks kantud soovist leida tööd, et elatist maksta ning põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tõendeid kogumis hinnates on arvel olemine kantud eesmärgist vabaneda kriminaalvastusest elatise M.L. ile maksmata jätmises. Seejuures on ka maakohus analüüsinud, et kuigi süüdistatav väidetavalt soovis Töötukassa kaudu tööd leida, siis olukorras, kus Raivo Laasi oli suunatud tööotsingu töötuppa CV koostamiseks, ta selles ei osalenud. Samuti nähtub maakohtu analüüsist, et Raivo Laasil oli eesmärgiks Töötukassas arvel olekul soov kohtuasjadega lõpusirgele jõuda ning Eestist lahkuda. Maakohus on analüüsinud ka süüdistatava argumente seoses pärandusega ning asunud seisukohale, et arvestades Töötukassas avaldatut, ei ole usutav, et Raivo Laas sai pärandusest teada alles 2022 lõpus, kui juba 2021 suvest on rääkinud maja müügist ja asjaolust, et ema on olnud nõus venna juurde kolima. Süüdimõistetu on väidetavalt leidnud endale töökoha aprillis ning saab brutotöötasu 1100 eurot. Kuigi tegemist on tõendamata väitega, siis on positiivne, et süüdistatav on ehk asunud lõpuks pingutama, et oma alaealisele lapsele elatist maksta. Küll ei muuda see olematuks tema varasemat käitumist. Asjaolu, et süüdistatav ei ole tegelikkuses jõupingutusi teinud lisaks tema istungil avaldatud väidetele, tuleb mõneti ka tema esitatud apellatsioonist, kus Raivo Laas tõdeb, et viimasel ajal on olukord muutunud, kohtumenetlus ja ähvardav vanglakaristus on teda mõjutanud sedavõrd, et leidis töö ja otsis võimalikult suure hinnaga elamu müümise võimalust. Ehk varasemalt tal puudus soov töökoht leida. 11. Teiseks leitakse apellatsioonides, et Raivo Laasile mõistetud karistust tuleks kergendada, vangistus tuleks jätta kohaldamata ning vangistus tuleks asendada üldkasuliku tööga. Apellatsioonide kohaselt on üldkasuliku tööga võimalik Raivo Laasil saada tööharjumus, lapsele on kasulikum süüdistataval vangistuse asemel üldkasuliku töö tegemine ja töötamine, et süüdistatav saaks elatist maksta, sest seda tuleb edasi teha. Lisaks kui üldkasulik töö ei saa tehtud, siis saab karistuse täitmisele pöörata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eelviidatud seisukohad alust ei karistuse vähendamiseks, vangistuse kohaldamata jätmiseks ega asendamiseks üldkasuliku tööga. Küll on maakohus jätnud arvestamata asjaolu, et karistusregistri väljavõtte järgi on Raivo Laas kriminaalkorras karistamata isik. Liitkaristuse mõistmine
Seega kustunud karistustele tuginemine karistuse asendamise küsimuses arvestamisele ei kuulu. Varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (RKKKo asjas nr 3-1-1-79-03, p 14; RKKKo asjas nr 3-1-1-111-12, p 5; RKKKo asjas nr 3-11-9-17, p 9). Küll ei muuda see lõppjäreldust, mille kohaselt ikka ei ole Raivo Laasi vangistuse asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo asjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; asjas nr 3-1-1-52-13, p 19 ja asjas nr 3-1-1-6-17, p 9). Nii on ka maakohus leidnud, et Raivo Laasi süü on suur, mis toob endaga kaasa karistuse mõistmise üle 7 sanktsiooni keskmise määra ning arvestades preventiivseid kaalutlusi ja õiguskorra kaitsmise huvisid, on põhjendatud mõista Raivo Laasile just reaalne vangistus. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks ei ole võimalik Raivo Laasile mõista rahalist karistust. Seda ei ole ümber lükatud ka apellatsioonides. Maakohus on süü suurust hinnates keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule ning tõdenud, et Raivo Laas on jätnud enda lapsele aastaid (2014-2022) elatise maksmata ning on püüdnud oma vastutust välistada töötuna arvel olles. Lisaks on maakohus ka välja toonud, et Raivo Laasi käitumist võib pidada lausa küüniliseks, kuna ta on lapsele riigi poolt eraldatud elatisabist võtnud osa endale. Seega ei esine käesolevalt aluseid karistuse suuruse vähendamiseks. Arvestades Raivo Laasi käitumist ainuüksi teo toimepanemisel, siis ei saa asuda seisukohale, et süüdistatavat mõjutaks talle mõistetud vangistuse kohaldamata jätmine ja selle asendamine üldkasuliku tööga. Isiku puhul, kes ei ole suutnud 8 aasta jooksul endale töökohta leida või seda hoida kauem kui kuu aega, ei ole eluliselt usutav, et oleks sobiv ka üldkasuliku töö tegemiseks. Kohtu hinnangul on Raivo Laas teinud teadliku otsuse mitte töötada. Argumendid, et isik ei saa tööd oma mineviku tõttu ei ole samuti eluliselt usutavad, sest kohtupraktikas näeb kohus igapäevaselt, kuidas näiteks ka väga raskete kuritegude eest karistatud isikutele on ennetähtaegse vabastamise korral garanteeritud töökohad. Süüdistatav on võimeline töötama, mida näitavad ka tema juhutööd. Lisaks karistusregistri väljavõtte kohaselt kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni on isik siiski kriminaalkorras karistamata isik, kuna varasemad karistused on arhiveeritud. Kummastav on käesoleval ajal argument, et lapsele on kasulikum, kui Raivo Laas teeks üldkasulikku tööd, kui kannaks vangistust, sest siis saab ta palgatööd teha ja elatist maksta. Isiku puhul, kes ei ole elatist ~ 8 aasta jooksul maksnud, selline argument pädev ei ole. Õige on see, et karistatus
järgi ei vabastada Raivo Laasi elatise maksmise kohustusest, kuid isikul ei saa tekkida karistamatuse tunnet, mis tundub, et isikul justkui juba oleks. Karistuse mõistmine peaks mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning kohtu hinnangul on selliseks karistuseks üksnes reaalne vangistus. Seega ei aktualiseeru ka võimalus, et kui isikul üldkasuliku töö ebaõnnestuks, saaks vangistuse täitmisele pöörata. Isik, kes ei suuda töökohta leida ega hoida, ei suuda ka eelduslikult üldkasulikku tööd teha.
8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.