← Eesti

1-22-454/58

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-22-454

  1. jaanuar 2024 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Kriminaalasi Aleksei Dudini süüdistuses KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a määrus Aleksei Dudini kaitsja vandeadvokaat Mart Missik, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kelly Kruusimägi
  4. jaanuar 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. mai
  7. a määrus.
  8. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohus tunnistas
  10. augustil 2022 Aleksei Dudini süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ja karistas teda vangistusega 5 aastaks. KarS § 74 lg 2 alusel määras kohus, et vangistusest tuleb kohe ära kanda 6 kuud, lugedes sellest KarS § 68 lg 1 alusel kantuks süüdistatava poolt
  11. aastal eelvangistuses oldud 1 kuu ja 20 päeva. Ülejäänud 4 aastat ja 6 kuud vangistust jättis maakohus tingimisi viieaastase katseajaga täitmisele pööramata tingimusel, et A. Dudin ei pane toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks määras kohus
  12. augusti
  14. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  15. märtsi
  16. a otsusega vangistuse osalise täitmisele pööramise. Apellatsioonikohus jättis A. Dudini eelvangistusega katmata karistusosa ehk 4 aastat 10 kuud ja 10 päeva vangistust KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, allutades süüdistatava KarS § 75 lg-s 1 ette nähtud kontrollnõuetele. Katseaja kestuseks määras ringkonnakohus 4 aastat ja 11 kuud ning märkis, et KarS § 78 p 1 alusel on selle algus
  17. märts
  18. Kohus selgitas, et kuna ta teeb karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise küsimuses uue otsuse, peab ta uuesti määrama katseaja pikkuse. Sellest tulenevalt hakkab ka katseaeg KarS § 78 p 1 kohaselt uuesti jooksma ringkonnakohtu otsuse tegemisest. Ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud ja see jõustus
  19. aprillil
  20. 1-22-454
  22. mail 2023 palus Tallinna Vangla ringkonnakohtul täpsustada A. Dudini katseaja alguskuupäeva. Ringkonnakohus tegi samal päeval määruse, täpsustades, et A. Dudini katseaja algus on
  23. märts 2023, mitte kohtuotsuses märgitud
  24. märts
  25. Kohtukolleegium tõdes, et tema otsuses on vastuolu. Ühest küljest on seal viidatud KarS § 78 p-le 1, mis ütleb, et katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest – praegusel juhul ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Samas on kuupäevaks märgitud
  26. märts
  27. Kuupäeva aastaarvus on ilmselgelt trükiviga: ka otsuse põhiosast on selgelt näha, et vastavalt ringkonnakohtu seisukohale pidi katseaeg hakkama kulgema ringkonnakohtu otsuse tegemisest ehk
  28. märtsist
  29. Seepärast tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 ja § 432 lg 1 alusel täpsustada, et A. Dudini katseaja algus on
  30. märts
  31. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  32. A. Dudini kaitsja taotleb ringkonnakohtu
  33. mai
  34. a määruse tühistamist. Kaitsja möönab, et ringkonnakohtu
  35. märtsi
  36. a otsuses on katseaja alguse märkimisel tehtud trükiviga, kuid leiab, et selle vea oleks saanud parandada üksnes edasikaebemenetluses. Kuna prokuratuur ega kannatanu ringkonnakohtu otsust ei vaidlustanud, puudub otsuse parandamiseks menetlusõiguslik alus ja A. Dudini katseaega tuleb arvestada
  37. märtsist
  38. KrMS § 306 lg 5 kohaselt tohib kohtuotsuses parandada üksnes sellised kirja- ja arvutusvead, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohtu tehtud parandus muudab aga kohtuotsuse sisu, sest selle tulemusel lükkub A. Dudini katseaja lõpp aasta võrra edasi. Ringkonnakohus tugines vääralt KrMS §-le 431, sest kohtuotsuses pole ebaselgust. Kui aktsepteerida praeguses olukorras KrMS § 431 kohaldamist, siis kaotaks KrMS § 306 lg 5 mõtte.
  39. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu
  40. mai
  41. a määrus tuleb tühistada, kuna selle tegemiseks polnud õiguslikku alust. Maakohus määras kooskõlas KarS § 78 p-ga 1 A. Dudini katseaja alguseks
  42. augusti
  43. Teise astme kohtul polnud alust katseaja algust muuta. Kuna aga kohtuotsust ei kasseeritud ja pole ka teistmise alust, puudub menetluslik võimalus viia katseaja alguskuupäev seadusega kooskõlla. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  44. Kolleegium nõustub kaitsja ja prokuratuuriga, et ringkonnakohtul ei olnud menetlusõiguslikku alust muuta jõustunud kohtuotsuses märgitud katseaja alguskuupäeva aasta võrra hilisemaks.
  45. Ringkonnakohus leidis, et märkides kohtuotsuses A. Dudini katseaja alguseks
  46. märtsi 2022, tegi ta trükivea ja seetõttu tuleb KrMS § 431 ning § 432 lg 1 alusel täpsustada, et katseaja algus on
  47. märts
  48. Kolleegium selgitab, et KrMS §-d 431–432 reguleerivad kohtulahendi täitmisel ilmnevate kahtluste ja ebaselguste lahendamist, mitte kohtulahendi vigade parandamist. Kohtuotsuses ilmnenud vigu saab väljaspool edasikaebemenetlust parandada üldjuhul vaid KrMS § 306 lg-s 5 ette nähtud tingimustel ja korras (vt ka RKKK 16.12.2014, nr 3-1-1-83-14, p 12). Kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused KrMS § 431 lg 1 tähenduses ei hõlma kohtuotsuses tehtud vigu KrMS § 306 lg 5 mõttes. Vastasel korral muutuksid sisutühjaks need piirangud, mis seadusandja on KrMS § 306 lg-s 5 kohtuotsuse vigade parandamisele seadnud. Seetõttu ei ole ka kohtuotsuse resolutiivosas katseaja alguskuupäeva märkimisel tehtud trükiviga käsitatav KrMS § 431 lg-s 1 nimetatud kahtluse või ebaselgusena.
  49. KrMS § 306 lg 5 esimene lause sätestab, et pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Seega peab viga, mille osutatud säte võimaldab kohtul otsuses parandada, vastama ühtaegu kahele tingimusele: esiteks peab olema tegemist kirja- või arvutusvea või ilmse ebatäpsusega ja teiseks ei tohi vea parandamine mõjutada kohtuotsuse sisu. Kohtuotsuse 2

(3)1-22-454 sisu mõjutamise keeld tähendab ennekõike seda, et vea parandamine ei tohi muuta otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi õiguslikke tagajärgi (vt ka RKKK 06.03.2013, nr 3-1-1-15-13, p 9 ja 01.04.2009, nr 3-1-1-25-09, p 13). Riigikohus on selgitanud, et pärast kohtulahendi kuulutamist ei saa lahendi teinud kohus enam omal algatusel lahendis sisulisi muudatusi teha. Sisuliste järelduste muutmise võimalus on saavutatav üksnes seaduses sätestatud korras, s.t kaebeõiguse realiseerimise teel. Kaebeõiguse kasutamata jätmisel kohtulahend kehtib. (RKKK 11.06.2012, nr 3-1-1-60-12, p 12)
  1. Kolleegium nõustub, et märkides kohtuotsuse resolutiivosas A. Dudini katseaja alguskuupäevaks
  2. märtsi 2022, tegi ringkonnakohus kirjavea. Samas mõjutas kõnesoleva kirjavea parandamine
  3. mai
  4. a määrusega juba jõustunud kohtuotsuse sisu. Paranduse tulemusena lükkus nii A. Dudini katseaja algus kui ka lõpp aasta võrra edasi. Ringkonnakohtu otsuse
  5. märtsi
  6. a redaktsiooni täitmisel lõpeb A. Dudini katseaeg ehk periood, mille vältel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ja mil uue kuriteo toimepanemine toob kaasa KarS § 65 lg 2 kohaldamise,
  7. veebruaril
  8. Ringkonnakohtu
  9. mai
  10. a määruse tagajärjel nihkus see tähtpäev aga
  11. veebruarile
  12. Lisades katseajale ajavahemiku
  13. veebruarist 2027 kuni
  14. veebruarini 2028, muutis ringkonnakohus oluliselt A. Dudinile kohtuotsusest tulenevate piirangute ulatust. See muudatus on süüdimõistetule eelduslikult ebasoodne. Neil põhjustel ongi A. Dudini katseaja alguskuupäeva muutmine vastuolus KrMS § 306 lg-s 5 ette nähtud otsuse sisu mõjutamise keeluga. Järelikult ei saanud ringkonnakohus kõnesolevat kirjaviga ise parandada, vaid selleks pidanuks mõni kohtumenetluse pool esitama kassatsiooni.
  15. Kuna ringkonnakohtul ei olnud menetluslikku pädevust muuta enda jõustunud kohtuotsuses märgitud A. Dudini katseaja alguskuupäeva, tühistab kolleegium KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 2 juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu
  16. mai
  17. a määruse. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
  18. Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg karistusest tingimisi vabastamise korral kulgema kohtulahendi kuulutamisest, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtulahendina KarS § 78 p 1 mõttes on käsitatav kohtuotsus, millega süüdistatav vabastatakse konkreetses kriminaalasjas karistuse kandmisest KarS § 73 või 74 alusel esimest korda. Niisiis hakkab katseaeg kulgema just sellest otsusest. See, kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu määratud karistusest vabastamise tingimusi või katseaja kestust, ei anna talle KarS § 78 p 1 järgi alust muuta katseaja algust. (Vt ka RKKK 02.05.2011, nr 3-1-1-24-11, p 9.) (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 1-22-454/59 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.