Obsah (7)

§ 241§ 21§ 6§ 2§ 14§ 20§ 262

4-23-3847 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023, Tallinn Väärteoasja nr 4-23-3847 (410123005537) Kohtunik Merit Bobrõšev Sekretär Christe

§ 241

lg 1 alusel 40 euro suuruse rahatrahviga Tõlk Ingrid Oja, Marianna Sidorok Kaebuse esitaja Vitali Kaasik Isikukood: 38808010275; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx, e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, esindaja M A RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133–135 kohus otsustas: Jätta Vitali Kaasiku kaebus rahuldamata. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei Ameti 06.11.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 410123005537, millega Vitali Kaasikut karistati

§ 241lg 1 alusel, osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Vitali Kaasikut

§ 241lg 1 alusel rahatrahviga 5 (viis) trahviühikut, s.o 20 (kakskümmend) eurot.

Rahatrahv summas 20 (kakskümmend) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Tallinna Linnakantselei arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. Kui rahalised nõuded jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 1 4-23-3847 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendusega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tallinna Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei Ameti 06.11.2023 otsusega karistati V. Kaasikut

§ 241

lg-s 1 nimetatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Väärteoetteheite kohaselt parkis isik 16.02.2023 kella 10.07 paiku aadressil xxxx sõiduauto teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, millega rikkus

§ 21

lg 4 p-s 4 toodud nõudeid, pannes toime

§ 241lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. V. Kaasik kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle Harju Maakohtus. Kaebuses taotleb V. Kaasik otsuse tühistamist, sest tõendid tema süü kohta puuduvad. Samuti märgib ta, et Tallinna Munitsipaalpolitsei ametnikud rikkusid korduvalt tema õigusi, sh püüti talle jätte muljet, et tal ei ole hoiatustrahvi võimalik vaidlustada; rikuti ka süütuse presumptsiooni põhimõtet.
2. Kohus võttis V. Kaasiku kaebuse 11.12.2023 määrusega menetlusse, määrates kaebust arutada istungimenetluses. Kaebuse kohtulikul arutamisel jäi kaebaja kaebuse juurde, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja taotles vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kaebaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud tõendeid, asub seisukohale, et kaebaja argumendid kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ega muutmist kaasa ei too. Küll on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on eksinud V. Kaasikule karistust määrates: kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramist põhistanud ja oma lõppjärelduses on kohtuväline menetleja ekslikult leidnud, et V. Kaasikule tuleb määrata karistus, mis on sanktsioonimäära maksimaalses määras. Seega tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o määratud karistuse osas ja teeb ses osas uue otsuse.
4. Kaebaja kohtuistungil antud ütluste ja 16.03.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga leiab tõendamist, et kaebaja valget värvi sõiduk xxxx reg tunnusega xxxx oli pargitud väärteoprotokollis toodud ajal, s.o 16.02.2023 kella 10.07 ajal xxxx maja juurde. Täpsustavalt: sõiduk on pargitud sõiduteele viisil, kus see on sõidutee lõikumise koha lähedal ja samuti on sõiduk pargitud teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta tõepoolest parkis sõiduki vaatlusprotokolli talletatud kohta, ent ta on seisukohal, et ta ei ole sellega rikkunud liiklusnõudeid, sh

§ 21

lg 4 p 4, sest xxxx tänaval puuduvad liiklusmärgid, mis keelavad sõidukit sõiduteele parkida. Kaebaja esitas kohtule tõendina Google kaardi väljatrükid xxxx tn ja xxxx tn kohta, kus parkimise korraldust reguleeritakse liiklusmärgiga. Liiklusmärkide puudumist tõendavad kohtuvälise menetleja esitatud fototabelid. 6. Andes hinnangut tekkinud olukorrale, siis

§ 6

lg 2 näeb ette, et liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahendiga.

§ 2

p 29 kohaselt on liikluskorralduvahend liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline).

§ 14

lg 2 kohustab iga 2 4-23-3847 liiklejat, liikluse korraldajat ja muud isikut jälgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.

1. Uurides Google Maps kaardirakenduse väljatrükke ja kohtuvälise menetleja tehtud fotosid xxxx tänavalt, siis on põhjust kaebajaga nõustuda, et xxxx tänaval ei ole liiklus- sh parkimiskorraldust liiklusmärgiga, sh sellise liiklusmärgiga, mis keelaks xxxx tänaval sõidukite parkimise, reguleeritud. Liiklusmärgi puudumine ei võimalda asuda aga seisukohale, et parkimist keelava liiklusmärgi puudumine lubab xxxx tänaval parkimist, sest liiklusmärgi kõrval on liikluskorraldusvahendiks ka teemärgis. Sh on Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 („Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded foorile“) § 22 lg-ga 2 otsesõnu ette nähtud, et teemärgiseid kasutatakse iseseisvalt või koos märkide ja fooridega.
2. Analüüsides menetluse käigus uuritud fototabelit ja kaebaja esitatud Google Maps kaardirakenduse väljatrükke, siis nähtub, et xxxx tänav on kahesuunaline tee/tänav, mille mõlemal pool on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult ja liikluskorralduslikult kujundatud ala ehk parkla

§ 2p 50 tähenduses.

Parkimiskohad on teekattele kantud ühekordsete pidevate joontega (viidatud määruse § 25 lg 1 p 4 ja määruse lisa 10 joonis 12, teekattemärgis 911). Nimetatust järeldub, et Pikri tänava parkimist on liikluskorralduslikult reguleeritud teekattemärgisega ja ka kaebajal tuli sellest juhinduda. Menetluses uuritud fototabeli ja kaebaja ütluste kohaselt kaebaja oma sõidukit teekattemärgisega reguleeritud parkimiskohale ei parkinud; kaebaja sõiduk on pargitud teekattemärgisega reguleeritud parkimiskohtade kõrvale.

§ 21

lg 4 p 4 sätestab, et parkida ei tohi teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Kuna kaebaja parkis oma sõiduki teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, siis ta rikkus

§ 21lg 4 p 4.

9. Vaatamata asjaolule, et kohtu veendumusel rikkus kaebaja

§ 21

lg 4 p 4, ei ole kohtul võimalik mööda vaadata asjaolust, et kaebaja on parkinud oma sõiduki viisil, mis minimaalselt raskendab, kui mitte ei takista parkimiskohale parkinud sõiduki parkimiskohalt väljasõitu (vt asitõendi vaatlusprotokolli foto nr 4). Parkimiskohalt väljasõiduks tuleb selle juhil osavalt manööverdada, sest kaebaja sõiduk on pargitud parkimiskohal parkivale sõidukile äärmiselt lähedale. Lisaks tuleb selle juhil manööverdamisel tegutseda piiratud nähtavusega olukorras, sest kaebaja sõiduk takistab liiklusolukorrast ülevaate saamist. Kohtu veendumusel on kohtumenetluses uuritud fotode pinnalt alust ka kahtluseks, et kaebaja pole kinni pidanud

§ 21

lg 2 p 14 nimetatud piirangust, mis keelab sõiduki peatumise ja parkimise lõikuva sõidutee äärele lähemal kui 5 meetrit. Maa-Ameti kaardirakenduse xGis kohaselt on joone pikkus, mis jääb viimase parkimiskoha äärekivi ja ristmiku vahele, ca 9,37 m. Transpordiameti sõiduki detailandmete päringu vastuse kohaselt on kaebaja sõiduki pikkus 4 570 mm. Teostades lihtsa matemaatilise tehte, ei saa selle tulemi pinnalt välistada, et kaebaja sõiduk paiknes lõikuva sõidutee äärele lähemal kui 5 meetrit. Viidatud asjaolusid käsitleb kohus vaid põhjusel, et osutatud rikkumisi inkrimineeriti kaebajale hoiatustrahvi tegemisel ja kaebaja väljendas kohtuistungil arusaama, et MUPO tegutses tema suhtes laimavalt ja tõendeid võltsides ning kaebajalt üritatakse trahvi sisse nõuda olukorras, kus tõendid puuduvad. Kuna kohtu veendumusel kohaselt ei saa tõsikindlalt välistada, et kaebaja võis olla rikkunud ka muid sätteid, s.o

§ 21

lg 2 p 14 ja lg 4 p 8, siis ei ole põhjust rääkida kohtuvälise menetleja laimust või pahatahtlikkusest. Seejuures ei pea kohus vajalikuks käesolevas alapunktis käsitleva teema täiendavat käsitlemist, sest 05.10.2023 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse kaebajale ette üksnes

§ 21lg 4 p 4 rikkumist.

VTMS § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus. Kuna väärteoprotokollis ei heideta kaebajale ette

§ 21

lg 2 p 14 ja lg 4 p 8 rikkumisi, siis kohtul puudub menetluslik pädevus 3 4-23-3847 anda sisulisi ja siduvaid õiguslikke hinnanguid rikkumistele, mis võivad olla kvalifitseeritavad

§ 21lg 2 p 14 ja lg 4 p 8 järgi.

10. Kokkuvõtvalt:

§ 2

p 49 sätestab, et parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

§ 21

lg 4 p 4 sätestab, et parkida ei tohi muuseas teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Tavapäraselt tohib sõidukit parkida

§ 20lg 2 kohaselt asulatee ääres.

Siiski,

§ 21

lg 4 p 4 kohasel, kui teekattele on märgitud sõiduki ettekavatsetud seisma jätmiseks kohad, siis nende parkimiskohtade kõrvale parkida ei tohi isegi siis, kui tavapäraselt seda teha võiks ning justkui ruumi oleks. Kohtu hinnangul on sellises sõnastuses sätte eesmärk just see, et sõidukijuhid kasutaksid sõiduteede ääres nende olemasolul just märgistatud parkimiskohti ning ei takistaks nende kõrvale või tänavale parkimisega muud liiklust. Seejuures ei nõua liiklusseadus täiendavate liiklusmärkide paigaldamist, sest kõrvuti liiklusmärkidega korraldatakse liiklust ka teekattemärgisega. Seega ei ole kohtul põhjust kaebajaga nõustuda, et temale ette heidetav väärtegu ei ole tõendatud. V. Kaasik rikkus

§ 21

lg 4 p 4 nõudeid ja pani toime

§ 241lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis vajadus on selgitada, et erinevalt kuritegudest on väärteokorras karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3). Seetõttu ei ole määravat kaalu, kas sõiduki parkimine leidis aset tahtliku tegevusena (KarS § 16) või ettevaatamatusest (KarS § 18). Kohtu hinnangul pani V. Kaasik aga teo toime tahtlikult – ta seadis oma eesmärgiks sõiduki ettekavatsetult seisma jätmise teekattel asuvate parkimiskohtade kõrvale. Rolli ei määra siinkohal ka asjaolu, et menetlusalune isik justkui ei teadnud või on seisukohal, et selliselt sõidukit parkida ei tohi. Teadmatus viitab keelueksimusele, mis on hoopiski süüd välistav asjaolu (KarS § 39). Antud juhul ei olnud aga eksimus isiku jaoks vältimatu, sest juht, kellele on omistatud juhtimisõigus peab tundma ja tunneb liiklust reguleerivaid akte ning kohtuistungil esitas kaebaja mitmeid tõendeid talle juhtimisõiguse omistamise ja arvestatava mootorisõiduki juhtimise staaži kohta.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. 13.

§ 241lg 1 rikkumise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arutataval juhul määras kohtuväline menetleja V. Kaasikule karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Tegemist on maksimaalse rahatrahviga, mida antud koosseis võimaldab kohaldada. Analüüsides kohtuvälise menetleja otsuse põhjendusi, et hinnata karistamise määramise kujunemise asjaolusid, siis vaidlustatavas kohtuvälise menetleja lahendis ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramist põhistanud. Ainus, mida kohtuväline menetleja on märkinud, on karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumine. Siinkohal on vajadus välja tuua seegi, et kui

§ 262

p 2 määratud hoiatustrahv 20 eurot (maksimaalmääras) määrati kolme rikkumise eest, siis üldmenetluse otsuses, milles V. Kaasikule heietatakse ette ühe väärteorikkumise toimepanemist, on V. Kaasikule kohaldatud trahvi maksimaalmääras ja seda vaatamata asjaolule, et kaks väärteorikkumist on n.ö „ära langenud“. Neist asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel toiminud vastuoluliselt ja arusaamatult ning kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel kinni pidanud karistuse mõistmise üldpõhimõtetest. Seega tuleb 4 4-23-3847 kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramist puudutavas osas tühistada ja kohus teeb tühistatud osas uue otsuse.

1. Hinnates V. Kaasiku süü suurust asub kohus tuvastatud teo tehiolusid arvesse võttes seisukohale, et V. Kaasiku süüd ei saa hinnata suureks ega ka väikeseks ja tema süü parkimiskorra rikkumisel on selline, mis on vaadeldav keskmisena, vastates karistuse mõttes määrale, mis on lähedane sanktsioonimäära keskmisele. Tuvastatavad ei ole ka KarS §-de 57 ja 58 mõttes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, siis suuremates linnades, iseäranis nn magalapiirkondades, kus sõidukeid on rohkem kui parkimiskohti, on parkimiskorra rikkumised sagedased rikkumised. Seetõttu eksisteerib vajadus neile rikkumistele rangemaks reageerimiseks. Teisalt, hindamaks eripreventiivseid eesmärke, siis karistusregistri andmete kohaselt V. Kaasikul kehtivad karistused puuduvad. Seega tuleb V. Kaasikut pidada üldjuhul õiguskuulekalt käituvaks inimeseks, kes peab kinni liiklusreeglitest. St, et tema puhul ei aktualiseeru karistuse korrigeerimise vajadus tema õiguskuulekuse tagamise argumendil. Neist asjaoludest tulenevalt kohus karistab V. Kaasikut rahatrahviga 5 trahviühikut ehk 20 eurot. Rahatrahv summas 20 eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Tallinna Linnakantselei arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
2. (allkirjastatud digitaalselt) 5