← Eesti

2-23-13965/6

Obsah (5)§ 101§ 102§ 2172§ 97§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13965 Tsiviilasi R. K. (K.) hagi R. K. (

§ 101

lg 3 järgi ja keskmise palga muutumisele

§ 101lg 4 mõttes, võttes arvesse hageja viibimist kostjaga 8 kalendripäeva kuus.

Ümberarvutamisel kasutatakse elatiskalkulaatorit aadressil https://www.just.ee/elatiskalkulaator/

  1. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kui kostja on seisukohal, et lapse kulud on suuremad, tuleb tal neid tõendada. Kostja hinnangul ei ole kõigi kulude tõendamine kostja jaoks ülemäära koormav, kuivõrd ema on saanud lapse ülalpidamiseks aastaid isalt elatisena summat, mida ta säilitada soovib. Ema on olnud kohustatud kasutama raha lapse huvides. Seega ei tohiks olla eriti keerukas tehtud kulutusi ka tõendada. KOSTJA VASTUS
  2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Lapse isa ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise muutmiseks, kuivõrd elatis lepiti kokku omavahel ja kinnitati kompromissmäärusega (ts nr xxxx). Ka sel ajal suhtles laps isaga ja

  1. a käidi uuesti kohtus, kus korrigeeriti varem paika pandud suhtluskorda.
  2. Lapse ema leiab, et asjas ei oma niivõrd kaalukat tähtsust (lapse isa ainus argument ongi sisuliselt muutunud elatissüsteem, et elatist vähendada ja nn pääseda lapse kulude kandmisest võrdväärselt lapse emaga), et perre on sündinud veel kaks last ja seega saab lapse ema lisaks ka lasterikka pere toetust. Toetus on mõeldud laste kulude katmiseks ja ei ole õige ega õiglane automaatselt toetust arvesse võtta, hindamata, kas toetuse maha arvestamisel on õigustatud lapse kulud kaetud, sh et lapsega kooselav vanem ei jääks selle võrra kehvemasse seisu võrreldes kohustatud vanemaga. Lisaks tuleb arvesse võtta, et toetuse summat vähendatakse ja see langeb märkimisväärselt – st 650 eurolt 450 eurole.
  3. Vastab tõele, et kui liita isa ja lapse koosveedetavate päevade arv aastas ja jagada kalendrikuudega, tuleb kokku ca 8 päeva kuus. Samas, tuleb 8 päeva kuus kokku just suvekuude arvelt, mil laps viibib rohkem isaga. Muul ajal laps isaga nii palju koos ei viibi ja finantsiline vastutus suuremas osas lasub siiski lapse emal. Lapse ema kannab lapse jooksvad kulud kui ka suuremad ootamatud väljaminekud (nt ortodont) ka ajal, kui laps on isaga. Kui laps käib isa juures, siis paneb lapse ema lapsele vahetusriided kaasa, sh ka hambaharja ja hambapasta. Eeltoodust tulenevalt kannab lapse isa peamiselt ainult toiduja kommunaalkulusid suuremas ulatuses ajal, kui laps on temaga. Lapse ema jooksvad kulud aga mitte kuidagi ei vähene (v.a toidu- ja kommunaalkulude pealt), kui laps on isaga. Lapse ema peab jätkuvalt ostma lapsele vajaliku, tasuma haridus, sh huvihariduse, tervisega seonduva, sidekulude jms eest. Seega, ei saa arvesse võtta üksnes seda, et kui aasta peale tuleb koosveedetav aeg 8 päeva üksnes tänu suvevaheajale, siis peaks elatise suurust nii märkimisväärses ulatuses vähendama. 3

(8)
  1. Lapse kulude keskmine kalkulatsioon ühes kalendrikuus, kus on arvestatud, et osad kulud on külmemal perioodil kõrgemad (kommunaalkulud, kulutused riietele) ja soojemal perioodil madalamad, on järgmine: Toit 170 eurot Eluasemega seotud kulud, st elekter, kanalisatsioon, 60 eurot küte Sidekulud + mobiilipakett 9,20 + 12,98 =22,18 eurot. Ravimid (lapsel diagnoositud ATH, mis eeldab 35,30 eurot lisaravimeid lisaks tavapärastele vitamiinidele ja külmetushaigustele) Riided ja jalanõud (igapäevariided, kooliriided, sh 60 eurot huvihariduseks, õueriided (erinevad aastaajad) Haridusega seonduvad väljasõidud, üritused) kulud (õppevahendid, 20 eurot Hügieeniga seotud kulud (dušigeel, šampoon, palsam, 15 eurot hügieenisidemed, deodorant jms) Majapidamiskulud jms) (pesupulber, puhastusvahendid 10 eurot Tervis (psühholoogi ja psühhiaater, ortodont) 26 eurot Huviharidus (kooli poolt pakutav + ratsutamine) 40 eurot Meelelahutus (sõprade sünnipäevad, kino, loomaaed, 15 eurot ujumine, muuseum jms) Kütus (transpordi isa juurde - 2x kuus teeb 400km, 62 eurot raviarstide juurde) Muud suuremad ootamatud ja vältimatud kulutused (nt 50 eurot mööbel, lapse sünnipäev, sh sünnipäevapidu, breketid – hinnanguline kogumaksumus 5000 eurot) Kokku: 585,48 eurot KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 11.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 4

(8)1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

  1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Harju Maakohtu 22.02.2018 määruse nr xxxx kohaselt tasub hageja kostja ülalpidamiseks igakuist elatist 50 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.01.2018 kuni R. K. täisealiseks saamiseni xxxx või kuni R. K. 21-aastaseks saamiseni, kui R. K. jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; b. kostja seadusliku esindaja perre on sündinud veel kaks last, st kokku kasvab pere kolm alaealist last; c. kostja pere saab lasterikka pere toetust ja kostja eest makstakse lapsetoetust; d. kostja eest makstavad riiklikud toetused laekuvad kosta seaduslikule esindajale; e. kostja elab ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel; f. 27.10.2019 Harju Maakohtu määrusega nr xxxx kinnitati poolte suhtlemiskord, mille kohaselt viibib kostja koos hagejaga keskmiselt 8 kalendripäeva kuus, kusjuures suhtlemiskorda täidetakse.
  2. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 22.02.2018 määrusest nr xxxx tulenevat elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis muutuvas suuruses

§ 101

lg-tes 3 - 6 sätestatud (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest kuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust ja pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel kolmega ning vähendades elatist 53,33% võrra arvestades kostja viibimist hagejaga 8 ööpäeva) määras (mis hagi esitamise päeval 96,21 eurot) alates 02.10.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (xxxx). Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et elatise vähendamiseks puudub nii õiguslik kui materiaalne alus. 14.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi

muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 459 lg 2 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on hagi esitamisel tuginenud mh asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on muutunud. Kohus leiab, et ainuüksi eeltoodu annab

§ 2172alusel õiguse elatise muutmise hagiga kohtusse pöörduda. 5

(8)TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lisaks on hageja tuginenud asjaolule, et kostja seadusliku esindaja perre on pärast kehtiva kohtulahendi tegemist veel 2 last sündinud, mistõttu tasutakse kostja seaduslikule esindajale lasterikka pere toetust, mida tuleb omakorda kostja elatise suurusel arvesse võtta. Kohus leiab, et ka nimetatud asjaolu annab aluse elatise vähendamise hagi esitamiseks. Samuti annab hagemiseks aluse asjaolu, et 27.10.2019 (s.o pärast elatist puudutava lõpplahendi tegemist) Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr xxxx kinnitati hageja ja kostja suhtlemiskord, mille kohaselt viibib kostja koos hagejaga keskmiselt 8 päeva kuus. 15.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus leiab, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakti tuleb arvesse võtta. Lapsetoetuse määr on 80 eurot lapse kohta (PHS § 17 lg 3) ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostja emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Hageja kohustuse suuruse hindamisel arvessevõetav summa on pool toetusest, st 40 eurot. Lasterikka pere toetuse määr on 650 eurot (PHS § 21 lg 2) ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostja emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Hageja kohustuse suuruse hindamisel arvessevõetav summa on pool toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi 3 lapse vahel, st 54,17 eurot ((325/2)/3). Eelnimetatud toetustega tuleb justnimelt automaatselt arvestada, kuivõrd

§ 101lg 5 ei jäta kohtule siinkohal diskretsiooniõigust.

Seega sellekohane kostja argumentatsioon on asjakohatu. Viidatud toetused ongi riigi poolt ette nähtud lapse kulude katmiseks ning sellega seonduvalt ka proportsionaalselt vanemate ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. 16.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus leiab, et kostja poolt hageja vahetu ülalpidamise fakti tuleb arvesse võtta. Pooled ei vaidle, et kostja viibib hageja juures aasta jooksul keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Tähtsust ei oma, millisel perioodil viibib laps kostja juures rohkem, millisel vähem. Seadus nimetatut ei erista. Kehtiv regulatsioon ongi sätestatud selleks, et lihtsustada elatise vaidluste menetlemist võrreldes varasemalt kehtinud praktikaga ning muuta sealjuures nende tulem ettenähtavamaks. Ajal, mil laps kostja juures viibib, kannab kostja eelduslikult vahetult hageja ülalpidamiskulusid. Vastupidised väited on asjakohatud ning eluliselt mitteusutavad. Eelnimetatud vahetu ülalpidamise andmisega tuleb justnimelt automaatselt arvestada, kuivõrd

§ 101lg 6 ei jäta kohtule siinkohal diskretsiooniõigust. 6

(8)Laps elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 53,33%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra.
  1. Eeltoodus tulenevalt esineb alus elatise muutmiseks. Hageja taotleb elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest 02.10.
  2. a. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 459 lg-ga
  3. Alates 01.04.2023 on elatise baasmäär 249,78 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 50,55 eurot, kokku 300,33 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (40 eurot – PHS § 17 lg 3) ning lasterikka pere toetuse osa (54,17 eurot - PHS § 21 lg 2). Saadud summat tuleb vähendada 53,33%. Seega on elatise suuruseks 96,21 eurot. Tegemist on seadusjärgse miinimummääras elatisnõudega (

§ 101

lg 1), st summa ei ei ole väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa (sh ei ole kohaldatud

§ 102lgt 2 ja 3).

18. Kostja on oma igakuised kulud esile toonud ning märkinud nende suuruseks 585,48 eurot kuus. Kulud on tõendamata. Kohus leiab, et viidatu ei oma aga asja lahendamisel määravat tähtsust. Tegemist on kostja kulude kogusummaga, millest kummalgi vanemal tuleb katta 50%, st hageja osa oleks 292,74 eurot (585,48/2). Arvestades viidatud summast maha toetused, st pool lapsetoetusest (40 eurot – PHS § 17 lg 3) ning lasterikka pere toetuse osa (54,17 eurot - PHS § 21 lg 2) ning saadud summat vähendades 53,33% võrra, on elatise suuruseks 92,67 eurot. Kohus märgib, et ei lähtu siiski eeltoodust, kuivõrd: (

  1. i)elatise vähendamist taotleb hageja (mitte kostja), mistõttu on hageja ülesandeks nõude aluseks olevad asjaolud ja põhjendused esile tuua; (
  2. ii)elatise vähendamine alla hageja taotletud 96,21 euro tähendaks, et kohus ületab nõude piire (TsMS § 439); (iii) puuduvad alused seadusjärgsest miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. 19. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest. Kohus rahuldab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab otsuse täitmise korra kindlaks vastavalt hagis esitatud taotlusele (välja arvatud osas, mis puudutas elatiskalkulaatori kasutamist, kuivõrd selleks puudub seaduslik alus ja vajadus). Lisaks piirab kohus alaealise lapse elatisnõude ajaliselt selliselt, et mõistab elatise välja kuni täiskasvanuks saamiseni (varasemalt oli kaetud ka täisealisena õpinguid jätkava lapse elatisnõue). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 15 märkinud järgmist: „ … kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal

§ 97

p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Elatisenõude esitamisel esindab teda teovõime piiratuse tõttu

§ 120lg 1 järgi tema hooldusõiguslik vanem.

Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal

§ 97

p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte.

§ 97

p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö

§ 97p 1 järgse nõude jätk.

Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse 7

(8)aluseks olevad

§ 97

p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada.“ Seega ei ole võimalik elatist välja mõista tulevikus täisealiseks saava lapse kasuks.

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.