lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 22.09.
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Priit Pinta karistas 22.09.2023. a koostatud otsusega Ivan Minenkot väärteoasjas nr 2317,23,008578
200 euroga. Harju Maakohtule 06.10.2023 esitatud kaebuses palub kaebaja täies ulatuses politsei otsuse tühistamist ning kaebaja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuse kohaselt puuduvad teos väärteotunnused, kuna kaebaja viibis avalikkus kohas, ta ei rikkunud avalikku korda ning tegeles ametliku heategevusega xxxx for people nimel, mitte kerjamisega.
lg 1 kohaselt võib valdaja nõuda kaebajalt lahkuda üksnes hoonest, ruumist või piiratud alast, kusjuures eeldatakse, et majandustegevuses kasutatav maa-ala peaks olema piiratud piirdega. Valdaja lahkumise nõue peaks olema seotud üksnes piiratud maa-alalt lahkumisega. Valdaja ei saa nõuda kaebajalt lahkuda avalikust kohast või enda piiramata maa-alalt, kui ta ei riku avalikku korda. Ei ole vaja valdaja maa-ala nõusolekut avalikus kohas viibimiseks. Tulenevalt sellest ei olnud lahkumisnõue õigustatud. xxxx on äriühing, kellel on kõrgendatud talumiskohustus rikkumiste suhtes AÕS § 89 alusel ning xxxx on kohustatud rikkumisi taluma hea usu põhimõtete alusel ehk TsÜS §
Valdaja ei saa nõuda kaebaja lahkumist avalikust kohast, kui ta ei ole rikkunud avalikku korda. Avalikul maa-alal viibimiseks ei ole vaja valdaja nõusolekut, seega ei olnud lahkumisnõue õigustatud. Ei ole arusaadav, millist õigusnormi on Ivan Minenko rikkunud. Kaebaja käitumine ei olnud häiriv lähedal viibivate inimeste jaoks. Kaebaja palus teha annetusi, mis on nähtav ka videost ning kui isik loobus annetuse andmisest, siis Ivan Minenko lahkus. Repliigi korras märkis kaebaja esindaja, et valdaja lahkumise nõue peaks olema seotud üksnes piiratud maa-alalt lahkumisega, aga Ivan Minenko ei olnud hoone sees. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et
lg 1 sätestab süüteokoosseisu kooseisude alternatiivid, esiteks ebaseaduslikku sissetungi ja teiseks 3 lahkumisnõude täitmata jätmise. Käesoleval juhul heidetakse isikule ette viimast ehk lahkumisnõude täitmata jätmist. Menetlusalune isik viibis väärteoprotokollis nimetatud kohas ja ajal, selles osas puudub vaidlus. Seda on kinnitanud nii menetlusalune isik kui ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad. Kohtuväline menetleja ei heida isikule ette nimetatud kohta minemist. Tegemist on nn avalikku kohaga, ligipääs on erinevatel isikutel. Aga seda eeldusel, et nimetatud kohta kasutatakse sihipäraselt. xxxx töötajatele tuli info, et menetlusaluse isiku tegevus ei ole vastuvõetav ja on häiriv. Kaupluse töötaja, kes on ka võimu teostaja antud valduse üle, otsustas sekkuda ning sekkudes hindas ja kontrollides asjaolusid kooskõlastuse puudumise kohta, otsustas paluda isikul lahkuda. Lahkumisenõude esitas juhataja korduvalt. Samuti esitas lahkumisnõude ka teine xxxx töötaja ning lisaks neile ka politseiametnikud, kuid Ivan Minenko otsustas lahkumisnõuet mitte täita. Ivan Minenko viibimine xxxx territooriumil muutus ebaseaduslikuks hetkel kui anti nõue sealt lahkumiseks. xxxx ukse esine, varjualune on kaupluse-hoone üks osa ning selle üle teostab võimu kauplus xxxx. Ei saa eeldada, et nimetatud kohas on kõik asjad ja tegevused lubatud, mis ei ole kooskõlastatud xxxx. Ivan Minenko eiras politseiametnike kui ka xxxx töötajate ehk valduse valdajate nõuet territooriumilt lahkumiseks, seega pani Ivan Minenko toime temale inkrimineeritud teo. Ivan Minenkole mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta Ivan Minenko kaebus rahuldamata ning politsei otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad ja kaebaja ning analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et Ivan Minenko süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on täielikult tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et Ivan Minenko annetusi küsides viibis 23.08.2023 kell 15.38 kuni 17.00 xxxx AS kauplus xxxx territooriumil aadressil xxxx ja keeldus sealt lahkumast, märgitu on tõendatud järgnevaga. Tunnistaja, xxxx infoleti töötaja M Ti ütlustest nähtuvalt pöördusid tema poole infoletis xxxx kliendid, keda häiris xxxx välisukse juures annetuste küsimine, misjärel edastas tema selle info kassajuht M Kle. Tema ise nägi Ivan Minenkot välisukse juures (kohtutoimik lk 34-34p). Tunnistaja, kassajuht M K palus Ivan Minenkol korduvalt lahkuda. Kuna Ivan Minenko ei lahkunud, pöördus kassajuht kaupluse juhataja poole, misjärel xxxx kaupluse juhataja K J palus omakorda Ivan Minenkol lahkuda (kohtutoimik lk 32p, 33). Kaupluse juhataja selgitas Ivan Minenkole peale enda tutvustamist sealjuures seda, et tal puudub xxxx luba nende territooriumil annetusi küsida, kuid eelnev luba taoliseks tegevuseks on vajalik (kohtutoimik lk 36). Mõlema tunnistaja ütlustest nähtuvalt sai Ivan Minenko aru, mida nad rääkisid, sh seda, et ta peab lahkuma, kuna luba seal viibimiseks puudub, kuid ta ei lahkunud. Lahkumisnõude eiramise tõttu tuli lõpuks kohale kutsuda politsei. Ivan Minenko viibimine ja lahkumata jätmine nähtub ka vormikaamera- ja turvakaamerasalvestustest (lk 38). Ivan Minenko viibimine eelpool nimetatud asukohas nähtub samuti isiku kinnipidamise protokollist, mille kohaselt peeti isik kinni 23.08.2023 kell 18.18 xxxx (lk 6). Ka politsei palus Ivan Minenkol lahkuda, aga tema ei olnud jätkuvalt nõus, mida kinnitavad oma ütlustega tunnistajad K R ja K R V (kohtutoimik lk 38p, lk 41). Samuti on Ivan Minenko ise menetlusaluse isikuna kinnitanud xxxx kaupluse territooriumil viibimist, selgitades, et ta oli 23.08.2023 xxxx kaupluse sissepääsu juures, kus hakkas läbi viima heategevus kampaaniat, küsides annetusi. Ta on kohtuistungil selgitanud, et just temal paluti territooriumilt lahkuda, nii politsei kui ka tunnistajatena ülekuulatud isikute poolt, ta sai talle esitatud nõudest aru, kuid ta ei lahkunud (kohtutoimik lk 44, lk 44p, lk 45, lk 47). 4 Seega nähtub väärteoasjas kogutud materjalidest, et menetlusalusele isikule esitasid xxxx territooriumilt lahkumisnõude vähemalt kaks xxxx töötajat ja politsei, kuid Ivan Minenko keeldus lahkumise nõuet täitmast ehk lahkumast, kuni lõpuks politsei tema suhtes kinnipidamise teostas ja ta ära viis. Käesolevas asjas on kaebaja leidnud, et temal oli õigus xxxx territooriumil ilma xxxx loata annetusi küsida. Seega on käesolevas asjas keskseteks küsimusteks asjaolud, kas valdajal on õigus ka avalikust kohast nõuda lahkumist ja kas
RS rikkumiste puhul. Kvalifikatsioon Ivan Minenkole heidetakse ette
lg 1 rikkumist, mille kohaselt on väärteokorras karistatav valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine. Käesoleval juhul heidetakse kaebuse esitajale ette teist teoalternatiivi ehk lahkumisnõude ebaseadusliku täitmata jätmist. Kohus käsitleb esmalt kaitsja vastuväiteid esitatud etteheitele ja seejärel kvalifikatsiooni õigsust. Kohus leiab, et kaitsja on eksimuses, leides, et valdaja ei saa nõuda lahkumist avalikust kohast või piiramata maa-alalt, kui ei rikuta avaliku korda ning avalikus kohas viibimiseks ei ole vaja valdaja nõusolekut. Kohus taoliste seisukohtadega ei nõustu. Kohus märgib, et
, erinevalt
S rikkumine võib olla kaasuv, kuid ei pea seda olema. KorS § 54 sätestatu kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega, arvestades, et xxxx puhul on tegemist kauplusega, saab jaatada, et xxxx ostukeskuse ja parkla puhul on tegemist avaliku kohaga KorS § 54 mõistes. Kuid tähele tuleb panna, et
Käesoleval juhul puudub vaidlus selles osas, et xxxx kauplus on kaubanduskeskus, mille avalikuks ja eesmärgipäraseks kasutuseks saab pidada üldjuhul ostude sooritamist või muid tegevusi, mis on seotud kaubanduskeskuse enda teenuste tarbimisega, kuid mitte oma teenuse, sh heategevusteenuse – nt annetuste küsimisega tegelemist. Antud juhul puudub vaidlus selles, et xxxx AS luba tegeleda xxxx territooriumil, sh hoones/ruumis või parklas heategevusega Ivan Minenkol ja MTÜ-l xxxx puudus. Kaebaja väitel taolist luba vaja ei ole. Kaitsja väited, et igale poole kaubanduskeskustes on paigaldatud ka teised annetuskastid jäävad kohtule mõistetamatuks. Selliselt tekib kohtul mulje, et kaitsjal on arusaam, et igaühe õigus on viia enda annetuskast nt kaubanduskeskusesse (ilma selle valdaja loata). Selline kaitsja suhtumine viiks olukorrani, kus oleks justkui igaühe õigus teise valduses oleval maa-alal, hoones või ruumis pakkuda oma teenuseid või tegeleda heategevusega ilma valdaja nõusolekuta. Kohus sellega ei nõustu. Antud juhul on xxxx kaupluse juhataja kohtuistungil samuti selgitanud, et annetuste küsimine nende territooriumil tuleb eelnevalt kooskõlastada ja seda kooskõlastust Ivan Minenkol ei olnud. Tema isiklikult kontrollis selle üle enne, kui esitas Ivan Minenkole lahkumisnõude. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest üheselt, et seda põhjust – loa eelnevalt puudumist – selgitasid nii juhtaja kui ka politsei Ivan Minenkole koha peal. 5 Taolist seisukohta toetab üheselt ka seadusandlus. Nimelt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 nähtuvalt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on (omanik, rentnik). Valdajana
mõttes tuleb vaadelda eeskätt isikut, kes teostab hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle tegelikku võimu ja kes samas soovib seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov (RKKK 3 1-1-23-11, p 12). Sellest tulenevalt on valdajal seadusest tulenev võim enda valduse üle ning see kehtib ka KorS § 54 mõistes avalikus kohas. Siinkohal on oluline, et valdus on tegelik võim, ehk siis valdaja võib olla ka mitte omanik, vaid nt rentnik, antud juhul xxxx. Kohtu hinnangul on üheselt selge, et valdaja õigus enda võimu teostada, sealjuures mh lahkumiskorraldus anda, on
Kohus nõustub kaitsjaga selles, et avalikult kasutataval maa-alal, ruumis, hoones võivad viibida määratlemata arv inimesi, kuid seda vaid juhul, kui nende viibimise eesmärk on kooskõlas valdaja tahteväljendusega seal viibimiseks. Teisisõnu saab poekülastaja kaupluses või selle territooriumil viibida nt ostlemiseks senikaua, kuni talle valdaja poolt esitatakse lahkumisnõue. Kohtule jääb kaebaja ja kaitsja arusaam, et valdaja võib lahkumisnõude esitada üksnes piiratud maa-alalt lahkumiseks või avaliku korra rikkumise puhul, arusaamatuks. Kohtu hinnangul ei lähe taoline arusaamine kokku valdaja õigustega ega seaduse mõttega valdaja õiguste kaitsel. Täpsemalt, kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et kuna Ivan Minenko ei läinud hoonesse sisse vaid asus väljas, ei olnud lahkumisnõue õiguspärane, kuivõrd lahkumisnõude võib esitada üksnes piiratud maa-alalt lahkumiseks. Kohus on eelnevalt märgitud tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütluste, kuid ka salvestistelt nähtuvaga, tuvastanud üheselt, et Ivan Minenko viibis xxxx kaupluse sissepääsu uste juures varikatuse all. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 lg 5 kohaselt loetakse hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. Käesolevas asjas on videosalvestuselt näha, et xxxx ees on varikatus, mis on xxxx kaupluse sissepääsu ees ning toetub kahele suurele sambale. Eelpool toodud määrusest tulenevalt loetakse seega varikatust kaupluse hoone üheks osaks. Samuti juhib kohus tähelepanu, et varikatuse peal on näha suur silt xxxx, millest kohtu hinnangul saab iga keskmine inimene aru selliselt, et varikatus on juba xxxx hoone üks osa. Seega oli eelpool nimetatud territooriumi, sh parkla, hoone, sh varikatusealuse valdajaks xxxx AS. Arvestades, kaupluse ja xxxx silt suurust ning asjaolu, et nt parkla asub kaupluse ümber, selles on xxxx ostukärude varjualune, siis on igale keskmisele inimesele arusaadav ka see, et mh ka parkla on osa xxxx territooriumist. Selles osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on hoone osaga, kus kehtib xxxx AS kui valdaja õigus kehtestada neile sobivaid reegleid. Seega on üheselt mõistetav, et nii xxxx parklas, varjualuse all kui ka xxxx hoones ehk kaupluses sees kehtib xxxx valdus ja mh õigus nõuda oma valdusest lahkumist. Kaebaja on kaebuses väitnud, et kuna väärteotoimikus puuduvad häiritud isikute ülekuulamise protokollid, siis ei olnud lahkumisnõue avalikult territooriumilt õigustatud. Kohus sellise väitega ei nõustu.
lg 1 koosseisulisteks tunnusteks ei ole avalik kord, selle rikkumine ega ka isikute häirimine süüdlase käitumisega. Neid koosseisu tunnuseid on käsitletud
§-s 262. Kuna isikule heidetakse ette
lg 1 rikkumist, ei peagi väärteotoimikus olema ülekuulatud isikuid, kellele võis Ivan Minenko tegevus olla häiriv. Samas tuleb kaitsja tähelepanu pöörata asjaolule, et tema väide on osaliselt ka eksitav. Taolised inimesed, keda Ivan Minenko tegevus häiris, on toimikumaterjalide pinnalt tuvastatavad. Nimelt vähemalt ühe sellise isiku olemasolu 6 nähtub vormikaamerasalvestiselt, kus naisterahvas kirjeldab seda, et Ivan Minenko tegevus teda häiris ja lisab põhjendused. Samuti kirjeldab xxxx töötaja M T, et tema poole pöördusid mitmed isikud infoletti, et anda teada sellest, et neid häiris Ivan Minenko tegevus. Seega on taoline häiriv käitumine tuvastatud, kuid nagu kohus eelnevalt viitas, ei ole tegemist antud koosseisu puhul olulise ega määrava tähtsusega asjaoluga, vaid iseloomustava teabega, kuivõrd koosseisu mõttes on oluline üksnes xxxx loa puudumine annetustegevusega tegelemiseks ning see on aluseks lahkumisnõude esitamiseks. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et kuna xxxx AS on äriühing, on tal suurenenud talumiskohustus AÕS § 89 kohaselt ning xxxx on kohustatud taluma rikkumisi hea usu põhimõttest lähtuvalt TsÜS § 138 alusel. Kohus sellise väitega ei nõustu, leides, et kaitsja on viidanud asjasse puutumatutele õigusnormidele, järgmistel põhjustel. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt võib talumiskohustus tekkida tehingu või seaduse alusel. Käesoleval juhul ei nähtu, et xxxx AS ja seeläbi ka xxxx kauplusele tuleneks seadusest selline talumiskohustus, mis lubaks xxxx territooriumil vabalt annetusi koguda ega ole esitatud taoliseid andmeid tehingu/lepingu/loa kohta ka Ivan Minenko ja/või MTÜ xxxx osas, mis nähtub mh ka Ivan Minenko enda ülekuulamisest kohtuistungil (kohtutoimik lk 46p). Seega puudub xxxx talumiskohustus Ivan Minenko läbiviidud annetustegevuse suhtes MTÜ xxxx jaoks. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama § lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Antud juhul on xxxx teostanud enda õigusi valduse peremehena heas usus. Nimelt xxxx juhataja, valdaja tahte teostajana, enne lahkumisnõude andmist kontrollis, et Ivan Minenkol puudus xxxx kooskõlastus antud kaupluse territooriumil annetuste kogumiseks, misjärel oli tema poolt valdajana Ivan Minenkole lahkumisnõude esitamine seaduslik, põhjendatud ja teostatud heas usus. Kohus ei ole tuvastanud, et lahkumisnõude esitamise eesmärgiks oleks olnud Ivan Minenkole või MTÜ-le xxxx kahju tekitamine. Vastupidiselt, lahkumisnõude esitamise ainsaks motiiviks oli Ivan Minenko enda ebaseadusliku tegevuse lõpetamise soov.
lg 1 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et xxxx territooriumi, sh kaupluse hoone ühe osa ehk varialuse üle oli seaduslik valdus xxxx AS-il, et Ivan Minenkol ja MTÜ-l xxxx puudus eelnev xxxx luba (kooskõlastus) xxxx territooriumil (sh hoones, ruumis, parklas) heategevusega, sh annetuste küsimisega tegeleda ning, et kaks xxxx töötajat ja politseiametnikud esitasid Ivan Minenkole lahkumisnõude korduvalt, kuid kaebaja ei lahkunud, kuni politsei teostas tema kinnipidamise ja viis ta minema sundkorras. Kohtu hinnangul esitati kaebajale valdaja poolt õiguspäraselt lahkumisnõue, sealjuures selgitati valdaja territooriumil annetuste küsimisega tegelemiseks eelneva loa olemasolu vajalikkust ja selle puudumist, kuid kaebaja ei lahkunud. Seega on täidetud Ivan Minenko teos süüteokoosseisu objektiivne koosseis. 7 Arvestades väärteoasjas kogutud tõendeid ning tunnistajate ja ka menetlusaluse isiku enda poolt kohtus antud ütlusi, järeldab kohus, et Ivan Minenko jättis teadlikult ja tahtlikult lahkumisnõude täitmata. Ivan Minenko pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult.
lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ivan Minenkol paluti korduvalt lahkuda, tema seda ei teinud, vaid märkis, et tema teab Eesti seadusi väga hästi. Kohtu hinnangul näitab Ivan Minenko teo kavatsetust tema suhtumine kogu vahejuhtumi ajal. Nimelt ta läks omal initsiatiivil just varikatuse alla sissepääsu kõrvale annetusi küsima. Kuigi valdaja selgitas talle eelneva loa olemasolu vajalikkust ja palus selle loa puudumise tõttu lahkuda, ta ei teinud seda. Veelgi enam. Vormikaamerasalvestiselt nähtuvalt vastuseks politsei poolt esitatud lahkumisnõudele vastab Ivan Minenko, et ta ei lähe ära, maksab trahvi ära, kuid jääb sinna. Selliselt on Ivan Minenko teo – antud juhul lahkumisnõude eiramise – toime pannud kavatsetult, kuivõrd ta keeldus lõpuni lahkumast ja ta viidi ära politsei poolt kinnipidamise käigus sunnivahendeid kasutades. Kohus märgib, et isegi kui Ivan Minenko oli enne xxxx kaupluse töötajate lahkumisnõude esitamist arusaamal, et ta ei riku seadust (omab õigust varikatuse all annetusi küsida), siis pärast xxxx töötajate lahkumisnõude esitamist, koos selgitusega, et tal puudub eelnev luba seal annetusi küsida, ei saanud tal seda arusaama enam olla. Vaadates kaupluse parklat, hoones ja eraldi sissepääsu varikatuse all, mille kõrval Ivan Minenko oli, on igati arusaadav, et tegemist on xxxx kauplusega ehk et tegemist on territooriumiga, millel on valdaja. Veelgi vähem sai tal selline arusaam olla, kui kohale tuli politsei ning esitas lahkumisnõude. Ühtegi asjaolu, mis viitaks Ivan Minenko veendumuse kujunemisele ja looks aluse eelduseks, et tal tõepoolest oli alust arvata, et xxxx töötajad ja politsei ehk võimuesindaja talle valetavad, ei tunne seadust ja sellest tulenevalt esitavad talle ebaseadusliku nõude lahkumiseks, mistõttu ta nende korraldusi täitma ei pea, menetlusalune isik esitanud ei ole. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Seda enam, et Ivan Minenko ise kinnitas, et tema tööandja selgitas, kus võib annetusi koguda ning otsuse xxxx varikatuse all annetusi koguma minna tegi ta ise. Kohus märgib, et Ivan Minenko kaaslane, kohtumenetluses tuvastamata tütarlaps, lahkus peale politsei saabumist sündmuskohalt ehk täitis lahkumise korralduse (nähtub vormikaamerasalvestuselt), mis tähendab seda, et lahkumise valik oli ka Ivan Minenkol olemas. Sealjuures nähtub uuritud tõenditest märkimisväärselt pikk ajavahemik, mille jooksul Ivan Minenkole selgitati asjaolusid, sh lahkumise põhjendatust ja anti võimalus äraminekuks. Ivan Minenko arusaam nagu ka kaitsja arusaam, et avalikus kohas heategevusega tegelemiseks valdaja nõusolekut vaja ei ole, on vale. Kuid Ivan Minenkole pidi hiljemalt talle antud selgitustest loa vajalikkuse kohta see asjaolu teada olema, millest tulenevalt sellest hetkest alates ei saanud ta enam keelueksimuses tegutseda. Seega ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas eksimust õigusvastasust välistavas asjaolus (
). Kuna Ivan Minenko keeldus lahkumast, kasutasid politseinikud käeraudasid ja viisid ta territooriumilt ära ning koostasid isiku kinnipidamise. VTMS § 44 lg 1 kohaselt isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni pidada, kui ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. KorS § 79 lg 1 kohaselt võib politsei isiku suhtes kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüve. Tunnistajad K R ja K R V selgitasid kohtuistungil, et Ivan Minenkole anti aega lahkuda xxxx juures, sellel ajal kui tunnistaja K Jt üle kuulatakse. Isikule öeldi, et kui ta seda ei tee, siis ta peetakse kinni. Kuna Ivan Minenko keeldus täitmast lahkumisnõuet ning politsei sõiduki juurde minnes osutas ka vastupanu, siis oli politseiametnikel õigus KorS § 79 lg 1 alusel kasutada käeraudasid ning pidada isik VTMS § 44 lg 1 alusel kinni, et vältida uute väärtegude 8 toimepanemist (kohtutoimik lk 38, lk 41). Kohus leiab, et Ivan Minenko kinnipidamine oli õiguspärane ja põhjendatud. Eelkõige oli see vajalik rikkumise lõpetamiseks. Kuivõrd Ivan Minenko keeldus ise xxxx territooriumilt lahkumast, siis peale valdaja lahkumisnõude eiramist territooriumil viibides pani ta jätkuvalt toime väärtegu ning arvestades tema suhtumist – et ta ei lähe ära, sealjuures on valmis trahvi maksma, kuid jääb paigale –, oli ainuke lahendus isik kinni pidada. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud kajastatud õigesti nii väärteoprotokollis, kui ka teistes väärteoasjas kogutud materjalides. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse. Kohus asub seisukohale, et Ivan Minenko poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud ehk teisisõnu Ivan Minenko keeldus 23.08.2023 lahkumast xxxx AS kauplus xxxx territooriumilt eirates territooriumi valdaja nõuet territooriumilt lahkuda. Nimetatud tegevusega pani Ivan Minenko toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ivan Minenko on täisealine, süüvõimeline meesterahvas. Karistuse mõistmine
Kohus viitab, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Ivan Minenko karistamisel on kohtuväline menetleja lähtunud
sätetest ning väärteootsuses ettenähtud karistus on määratud sanktsiooni alammääras ehk 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist kavatsetult toime pandud süüteoga. Sealjuures leiab kohus, et Ivan Minenko teosüü on keskmääras, kuivõrd ta eiras tegelikkuses mitme isiku poolt ja mitme tunni vältel antud seaduslikke lahkumisnõudeid. Menetlusalune isik Ivan Minenko ei ole oma süüd tunnistanud, samuti pole isik toimepandut kahetsenud, pigem on isik õigustanud oma tegevust, leides, et tema pole midagi valesti teinud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuivõrd Ivan Minenko on varem karistamata isikuks, siis puuduvad eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse korrigeerimiseks suurema poole. Kohus arvestab aga, et tegemist on äärmiselt noore täiskasvanuga, vahetult enne teo toimepanemist sai Ivan Minenko 18 aastaseks. Samuti puuduvad kohtu hinnangul ka üldpreventiivsed kaalutlused karistuse korrigeerimiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja süü väärteo toimepanemisel on keskmääras. Kuivõrd aga kohus ei saa ise raskendada mõistetud karistust, siis leiab kohus, et puuduvad alused mõistetud karistuse korrigeerimiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteootsuses ettenähtud karistusmäär on asjakohane ja põhjendatud, selle vähendamiseks alused puuduvad, mistõttu jätab kohus mõistetud karistuse muutmata. Kuivõrd ülaltooduga on kohus tuvastanud, et Ivan Minenko on toime pannud talle etteheidetud teo, st et tema käitumises on tuvastatud süütekoosseis, siis alused väärteootsuse tühistamiseks ja menetluskulude riigi kanda jätmiseks – nagu taotles kaebaja – puuduvad. Teisisõnu, kuivõrd kohus on tuvastanud kaebaja süülise käitumise, puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 9 Kohus leiab, et alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel samuti puuduvad. Tõepoolest on kaebaja kohtuotsuse tegemise seisuga varem karistamata isikuks, tähele tuleb panna ka kaebaja vanust – kaebaja on vahetult enne teo toimepanemist saanud 18aastaseks. Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebaja on ühel päeval mitme tunni vältel eiranud mitme isiku poolt, sh politsei poolt antud lahkumise nõuet. Kohus leidis, et kaebaja teosüü on keskmääras. Kaebaja ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud, pigem on Ivan Minenko leidnud oma tegevusele õigustusi, millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole seni endale mingisuguseidki järeldusi toimepandu õigusvastasusest edaspidiseks teinud. Võttes arvesse, et kaebaja teosüü on keskmääras, et kaebaja kuni enda kinnipidamiseni keeldus valdaja seaduslikku korraldust ja veel enam politsei korraldust täitmast, leiab kohus, et alused kaebaja süü vähesusest rääkida puuduvad. Seda arusaama kinnistab asjaolu, et ka politsei korralduse elluviimiseks ehk isiku äraviimiseks xxxx kaupluse territooriumilt, pidi politsei isiku kinnipidama ning kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole Ivan Minenko kordagi möönnud, et ta eksis. Teisisõnu, kuna isik ei ole toime pandud rikkumisele taunivat hinnangut andnud, vaid on pigem püüdnud end vastutusest distantseerida, on vajalik isiku hoiakute muutmine tema karistamise kaudu ning tema suhtes ei ole põhjendatud süü vähesuse tõttu väärteomenetluse lõpetamine. Samuti esineb kohtu hinnangul menetluse jätkamiseks avalik huvi. Ivan Minenko tegeles valdaja loata avalikus kohas ehk kaupluse hoone osas, varikatuse all annetuste küsimisega ning eiras valdaja antud lahkumise nõuet. Sealjuures oli Ivan Minenko ise teadlik, et valdaja luba taoliseks tegevuseks puudub. Arvestades annetuste küsijate paljusust, tuleb anda avalikkusele signaal, et taoline käitumine, sh avalikus kohas valdaja loata heategevusega tegelemine, sh annetuste küsimine ei ole lubatav ning sellele järgneb karistus. Eeltoodu alusel jätab kohus taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et tegemist on seadusliku ja põhjendatud otsusega ning alused Ivan Minenko karistamiseks on olemas. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Ivan Minenko kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaebaja ei ole taotlenud kohtule esitatud kaebuses rahatrahvi tasumise ajatamist. Samas arvestades rahatrahvi kogusummat (200 eurot), mille maksmine isegi tööl käiva inimese jaoks ühekordse maksena sedavõrd lühikese aja jooksul võib olla keeruline ning arvestades inflatsiooni ja jätkuvalt kasvavat elukallidust ning asjaolu, et Ivan Minenkol puudub töökoht, on põhjendatud rahatrahvi ajatamine. Eeltoodud põhjustel võimaldab kohus Ivan Minenkol tasuda rahatrahv alates kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul osades, tasudes igakuiselt vähemalt 20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.