Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7282 Tsiviilasi K. K. hagi K. K

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.05.2023 esitatud ja 01.06.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt õpib K. K. (hageja) xxxx. K. K. (kostja) oma ülalpidamiskohustust hageja ees ei täida. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 817 eurot, s.h eluasemekulud 175 eurot, kulutused toidule 250 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 22 eurot (telefon ja telekas), kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, muud vältimatud püsikulutused (sünnipäevad, juuksur) 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise perioodil 17.05.2023- 05.12.2025 igakuiselt summas 408,50 eurot. 21.09.2023 suurendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise summas 627 eurot kuni juunini

1. Hageja märkis, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 1254 eurot, s.h kommunaalid 132 eurot, elekter 17 eurot, üür 380 eurot, telefon 16 eurot, teleteenused/internet 29 eurot, transport 100 eurot, hügieen 40 eurot, koolikohustus 40 eurot, söök 300 eurot, riided 200 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja 18-aastane täisealine isik, kes õpib xxxx ning tema „õppetöö toimub mittestatsionaarses õppevormis“. Mittestatsionaarne õpe ehk sessioonõpe on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe toimub õppeaja jooksul 3-päevaliste või nädalaste õppesessioonidena. Suur osa õppest on iseseisev õppimine. Seega ei viibi hageja koolis tavapäraselt, vaid kuus kindlatel päevadel. Hageja on oma 17.05.2023 hagiavalduses avaldanud, et tal puudub igakuine sissetulek, kuid tema igakuised kulud on 817 eurot. Kostja vaidlustab kõik hageja väidetavad kulud. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Vastupidiselt kostjale on teada, et hageja omab püsivat sissetulekut ning käib kooli kõrvalt tööl. Kuna hageja omandab keskharidust ning on 18-aastane, on tal perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 2 järgi õigus riiklikule lapsetoetusele, mis on samuti hageja sissetulekuks. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks 2 esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa (dtl 6). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal xxxx (dtl 11). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa tavapäraselt õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Samas peab kohus käesoleval juhul arvestama asjaoluga, et tõendite kohaselt õpib hageja mittestatsionaarses õppes. Mittestatsionaarne õpe on teadaolevalt täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Hageja on ka ise oma 21.09.2023 dokumendis kinnitanud, et ta käib kolm korda nädalas koolis kohapeal ja ükskord nädalas õpib iseseisvalt kodus ning lisaks sellele on tal kodutööd, valmistumine eksamiteks ja uurimistöö ning selle kaitsmine. Eelduslikult on seega vajalik ka kodus õppetööga tegeleda, kuid mittestatsionaarne õpe ei välista kohtu hinnangul ka sissetulekute teenimise võimalust. Hageja nõude lahendamisel tuleb kohtul seega esmalt kindlaks teha hageja igakuised vajadused ning seejärel hinnata, kas ja millisel määral omab hageja sissetulekuid, et enda vajadused võimalusel ise katta.
3. 21.09.2023 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 1254 eurot, s.h kommunaalid 132 eurot, elekter 17 eurot, üür 380 eurot, telefon 16 eurot, teleteenused/internet 29 eurot, transport 100 eurot, hügieen 40 eurot, koolikohustus 40 eurot, söök 300 eurot, riided 200 eurot. Kohus on oma 13.07.2023 kirjas hagejale selgitanud, et kuivõrd hageja on täisealine, tuleb hagejal esitada tõendeid ja põhjendusi hageja igapäevastest vajadustest ja kuludest lähtudes hageja tavalisest elulaadist ning hagejal tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad tema igakuiseid väljaminekuid (dtl 29-31). 3 Eluasemekulude tõendamiseks on hageja esitanud elektri arve summas 7,20 eurot (dtl 37, 113) ning kommunaalkulude arve 131,58 eurot (dtl 38, 118). Samuti on hageja märkinud, et elab koos emaga üürikorteris, mille igakuine üür on 380 eurot. Ühtegi tõendit üürilepingu olemasolu ega üüri suuruse osas ei ole hageja esitanud. Samas ei ole kostja üürikulu olemasolu vaidlustanud. Seega loeb kohus põhjendatuks igakuised eluasemekulud 518,78 euro ulatuses. Kostja on välja toonud, et hagejaga koos elab ka hageja vend. Samuti on hageja oma 14.09.2023 esitatud dokumendis märkinud, et tema emal tuleb kanda ka hageja venna kulusid (dtl 109). Seega tuleb eluasemekulud jagada kolme inimesega ning hageja osa moodustab sellest 172,93 eurot. Kohtul puuduvad tõendid, et eluaset jagataks veel kellegagi. Sidekulude osas on hageja esitanud Tele 2 arve summas 16 eurot ning Elisa ASi teleteenuste ja interneti arve summas 28,97 eurot (dtl 34, 35, 116, 117, 120, 121). Tele 2 arve teiselt lehelt nähtub, et arvel on kajastatud mitme telefoninumbri kulu ning ühe telefoninumbri kuumaks on 8 eurot. Kohus peab põhjendatuks üksnes ühe numbri kulu. Teleteenuste arve tuleb jagada elanike arvuga ehk hageja osaks jääb 9,66 eurot. Seega on hageja sidekulud põhjendatud kokku 17,66 euro ulatuses. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul nimetatud kuludele kokku 340 eurot (millele lisandub esialgses hagis märgitud tervisekulu 25 eurot) ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim või et ta peaks igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Kohus peab mõistlikuks toidu-, hügieeni- ja tervishoiukuluks kokku 250 eurot kuus. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Samas on hageja täiskasvanud, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus peab mõistlikuks kuluks riietele ja jalanõudele kokku 100 eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja käib käesoleval ajal 12ndas klassis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine). Kohtu hinnangul on 10 eurot nimetatud kulule mõistlik. Transpordikulude osas ei ole hageja aga ühtegi tõendit esitanud, seega ei pea kohus hageja poolt väljatoodud transpordikulusid põhjendatuks. Esmases hagiavalduses on hageja välja toonud ka vältimatud püsikulutused 30 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel meelelahutusele, sünnipäevadele, juuksurile jms teha. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku ca 551 euro ulatuses.
4. Kohus on teinud päringu krediidiasutustele hageja majandusliku olukorra kindlakstegemiseks. Päringu vastustest nähtub, et hageja omab arvelduskontot S AS-s, milles oli 11.09.2023 seisuga hoiustatud 1811,52 eurot (dtl 81-104). Lisaks nähtub arvelduskonto väljavõttest, et hageja 6 kuu keskmine töötasu S AS-lt ning töövõimetushüvitis on olnud 710,57 eurot (6 kuu jooksul laekunud tasu 4 263,42 euro 4 ulatuses) ning hagejale on laekunud sissetulekuid ka kolmandatelt isikutelt keskmiselt 537,64 eurot kuus (6 kuu jooksul on kokku laekunud 3225,85 eurot). Seega on hageja igakuine keskmine sissetulek perioodil 11.03.2023 kuni 11.09.2023 olnud 1 248,21 eurot ning hagejat võib pidada seega majanduslikult kindlustatuks.
5. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et hageja käib kooli kõrvalt tööl ning omab püsivat sissetulekut. Hageja ei ole menetluses välja toonud ega kinnitanud, et ta kavatseks tööl käimisest loobuda. Kohus on teinud ka vahetult enne otsuse tegemist päringu Maksu- ja Tolliametile, millest nähtuvalt on S AS teinud ka veel oktoobris hagejale väljamakse. Nimetatu kinnitab kohtu hinnangul, et hageja peab võimalikuks jätkuvalt kooli kõrvalt ka tööl käia. Asjaolu, et õppetöö ei takista hagejal sissetulekut hankida tõendab ka hageja enda poolt esitatud kooli tõend, millest nähtub, et hageja õppetöö toimub mittestatsionaarses õppevormis. Kuigi hageja on oma 10.08.2023 menetlusdokumendis avaldanud, et ta teenib raha, et katta vaba-aja veetmisega tekkivaid kulutusi, siis peab kohus vajalikuks märkida, et püsikulude olemasolul ei ole mõistlik oma sissetulekuid kulutada üksnes vabale ajale ja meelelahutusele. Täiskasvanuna tuleb hagejal valida, millele ja kui palju ta kulutab, et tema põhivajadused ei jääks katmata. Arvestades hageja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, asub kohus seega seisukohale, et hageja on võimeline oma sissetulekute arvelt ennast käesoleval juhul ise ülalpidama ning kostjal puudub kohustus tasuda täisealisele ning töötavale lapsele elatist. Lisaks märgib kohus, et hagejal on igakuiselt eelduslikult õigus saada ka lastetoetust 80 eurot (PHS § 17), mille arvelt täiendavalt oma igakuiseid kulusid osaliselt katta.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on elatise asjas vastaspoole kulude väljamõistmine gümnaasiumis käivalt täiskasvanult ebamõislik ning võib seada ohtu hageja enda ülalpidamise võimekuse. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5