← Eesti

2-23-145551/12

Obsah (9)§ 150§ 64§ 4842§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.jaanuar 2024, Pärnu Kohtunik Reena Undrest Tsiviilasja number 2-23-145551 Tsiviilasi A. hagi B. vastu leppetrahvi võlgnevuse nõudes Men

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda Hageja esindaja (D.) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-145551, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub Kostja Hageja esindajale. Nimetatud kulud on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses. 3) Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et Kostja tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel järgnevalt: 1.osamakse summas 78,50 eurot hiljemalt 05.02.2024; 2.osamakse summas 78 eurot hiljemalt 05.03.2024; 3.osamakse summas 78 eurot hiljemalt 05.04.2024; 4.osamakse summas 78 eurot hiljemalt 05.05.

  1. Kostja tasub osamaksed Hageja esindaja arveldusarvele XXXXXXXXXXX (Swedbank), märkides saajaks D. ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri. 4) Kui Kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on Hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. 5) Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. 6) Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. 7) Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. 8) Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele. Punkti 8 eesmärk on reguleerida poolte omavahelisi suhteid. 9) Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. 10) Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel. 11) Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
  2. Kuna kostja hüvitab kokkuleppe kohaselt hagejale menetluskulud (v.a pool riigilõivust) puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
  3. Rahuldada hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 17,50 eurot hageja taotlusel D. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23145551, riigilõivu osaline tagastamine“.
  4. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.
  5. Asendada jõustunud määruses poolte nimed tähemärgiga ja mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Edasikaebamise kord Kuivõrd pooled on kompromissilepingus

§ 64

lg-e 2 ja 661 lg-e 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevale, on pooltel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus 1 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 2

(2)Asjaolud, kohtu põhjendused
  1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. hagi B. vastu leppetrahvi võlgnevuse nõudes.
  2. Pooled esitasid 16.01.2023 kohtule kompromissilepingu, milles kinnitavad et on jõudnud õigusrahu saavutamise huvides kompromissini ja soovivad tsiviilasjas vaidluse lõpetada kompromisslepingus sätestatud tingimustel. 15.01.2024 seisuga on hageja nõue kostja vastu 362,50 eurot, millest 40 eurot on leppetrahvinõuded, 20 eurot menetluskulu

§ 4842alusel ning 302,50 eurot on esindajakulu.

Lisaks on hageja tasunud tsiviilasjas 2-23-145551 riigilõivu 100 eurot. Hageja on nõus vähendama oma nõuet 312,50 euroni, millest 30 eurot leppetrahvide katteks, 82,50 eurot riigilõivu katteks ning 200 eurot esindajakulu katteks. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. 3.

430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata (

§ 431lg 1).

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse

§ 428lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud, v.a. pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Seega puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele, hagejale tuleb

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. 3

(2)
  1. Kuivõrd pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele, siis määrab kohus, et jõustunud määruses asendatakse poolte nimed tähemärgiga ega avalikustata nende isikukoode, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
  2. Pooled on teatanud, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani, mis on

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4 järgi lubatav. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.