← Eesti

2-22-2321/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2321 Kohtuasi X avaldus lapsega kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus Kaebuse esitaja ja liik Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Mölder suhtlemise korra Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Kadi Sitska Puudutatud isik Pirita Linnaosa Valitsus (registrikood 75014250), lepinguline esindaja TK Puudutatud isik Vinni Vallavalitsus 75008746), lepinguline esindaja GK Menetluse liik (registrikood Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  4. Võtta tõendina vastu Y 27.02.2023 esitatud tõend. Jätta Y määruskaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus muutmata. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste enda kanda, v.a Qle määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2-22-2321 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
  5. X (avaldaja, isa) esitas 13.02.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata enda ja Q (laps) suhtlemiseks järgmise korra. 1) Laps ja isa veedavad koos aega igal teisel nädalal reedest pühapäevani. Selleks tuleb avaldaja igal teisel reedel lapse ema elukohta ajavahemikul 18.00–20.00, kus laps avaldajale üle antakse. Pühapäeval tuleb lapse ema lapse isa elukohta ajavahemikul 18.00–20.00, kus laps emale üle antakse. 2) Kui lapsel on eelkooli nädal, algab kohtumine laupäeval peale õppetööd kooli juures, kust isa lapse kaasa võtab. Pühapäevane kohtumise lõpetamine toimub eelmises punktis kirjeldatud viisil. 3) Kui laps soovib jääda isa juurde kauemaks ja lapse elukorraldus seda võimaldab, informeerib laps ema nimetatud asjaolust ja vanemad lepivad kokku lapse emale isa elukohas üleandmise aja. 4) Lapse isikut tõendav dokument (ID kaart) liigub koos lapsega selle vanema juurde, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt parasjagu viibib. 5) Lapse sünnipäeval võimaldab vanem, kelle juures laps viibib, teisele vanemale lapsega kohtumise kingituse üleandmiseks. Täpsemat kellaaega saab kokku leppida täiendavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6) Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parajasti viibib, sellest teisele vanemale viivitamatult teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esimesel mõistlikul võimalusel lapse tema elukohta viima, kui pooled ei lepi kokku teisiti ja haige lapse transportimine ei kahjusta lapse tervist. Esmase arstiabi kättesaadavuse peab lapsele tagama vanem, kelle juures laps haigestumise ajal viibib. Kui lapse haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse kohtumise ärajäämise, peab haigestumine olema fikseeritud arsti poolt ja nähtav patsiendiportaalis Digilugu. Haiguse tõttu ära jäänud kohtumine asendatakse järgmise nädalavahetusega ja laps on isaga kolm nädalavahetust järjest. 7) Paaritutel aastatel viibib laps isaga 22.–27.12., s.o jõulud, ja paaris aastatel aastavahetuse, s.o 29.12.–02.
  6. Täpsed kellaajad lapse teise vanema juurest kaasa viimiseks antakse teada hiljemalt 2 päeva enne lapse kaasa viimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lapse transpordi korraldab vanem, kelle juurde laps suhtluskorra kohaselt suundub. 8) Suvisel puhkuste perioodil (juuni–august) veedab laps igal aastal isaga 2 korda kaks nädalat. Lapse isa juures viibimise perioodid lepivad ema ja isa kokku igal aastal hiljemalt märtsi kuu lõpus. 9) Vanemal on õigus küsida teiselt vanemalt informatsiooni lapse kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teine vanem vastab esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ööpäeva jooksul, arvestades informatsiooni tähtsust. 10) Vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel või läbi lapsele kuuluva sotsiaalmeedia konto ja sõnumirakenduse kaudu ajal, mil laps viibib teise vanema juures, vähemalt üks kord päevas. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse telefoni töös hoidmise. Lapse 2 2-22-2321 telefoninumbri muutmisest teavitab lapsega koosolev vanem teist vanemat viivitamatult. 11) Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki ilma teise vanema nõusolekuta ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi tema juures. Lapsega välisriiki reisiv vanem peab teavitama teist vanemat reisi kestusest, sihtkohast ja eesmärgist vähemalt 15 päeva enne reisi algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanem, kelle valduses on lapse reisidokument, on kohustatud selle lapsega reisivale vanemale üle andma. Lapsega reisiv vanem kohustub tagama lapsele vajaliku reisi- ja tervisekindlustuse. 12) Käesoleva suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest ning arvestavad seejuures esmalt lapse huve. Vastav kokkulepe sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 13) Vanemad võivad sõlmida kehtestatud suhtlemiskorrale vastupidiseid ühekordseid kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avalduse kohaselt on isa ja Y (ema) endised abikaasad, kelle abielu ajal sündis laps. Isa on itaallane. Vanemate abielu lahutati
  7. a detsembris ning seejärel on isa ja lapse kohtumised olnud korrapäratud. Ema on takistanud lapse ja isa, samuti lapse ja isapoolsete sugulaste suhtlemist. Isa soovib lapsega suhelda kindla graafiku alusel, mida ei muudeta ühepoolselt ja mis on kõigile ettenähtav ja planeeritav. Senised kohtuvälised kokkulepete sõlmimised on olnud edutud. Puudutatud isikute seisukohad
  8. Y (ema) vaidles avaldusele vastu ning palus määrata järgmise isa ja lapse suhtluskorra. 1) Laps viibib isa juures igal teisel nädalal reedest pühapäevani. Isa võtab lapse reedel kell 18.00–20.00 ema elukohast ja toob lapse pühapäeval kella 18.00-ks tagasi ema elukohta. Kui lapsel on eelkooli nädal, algab kohtumine laupäeval peale õppetööd kooli juures, kust isa võtab lapse kaasa. 2) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga. 3) Jaanipäevad veedab laps paaris aastatel emaga, paaritutel aastatel isaga. 4) Jõulude perioodil 24.–26.12 veedab laps ühe täispäeva (24 h, sh ühe öö) isaga, ülejäänud päevad emaga. Konkreetse päeva lepivad isa ja ema kokku hiljemalt 15.
  9. Kokkuleppe mittesaavutamisel veedab laps 24.12 paaritutel aastatel emaga ja 25.–26.12 isaga ning paarisaastatel 24.12 isaga ja 25.–26.12 emaga. 5) Aastavahetuse 31.12 kuni 01.01 veedab laps paaritutel aastatel isaga ja paaris aastatel emaga. 6) Koolivaheaegadel viibib laps isaga 2 nädalat juulis ning õppeaasta I vaheaja (tavapäraselt oktoobris) ja IV vaheaja (tavapäraselt aprillis). 7) Lapse eakohast arengut arvestades võivad vanemad korraldada lapse transpordi ühistranspordiga. 8) Isal on õigus lapsega suhelda igapäevaselt telefoni või Skype teel. Ema ei takista isa ja lapse telefoni või Skype teel suhtlemist. 9) Mõlemad vanemad võivad minna lapsega välisreisile Euroopa Liidu piires ja kestusega kuni 14 päeva aastas. Välisreisile minekust, sh reisi detailidest on reisile minev vanem kohustatud teist vanemat teavitama vähemalt 30 päeva e-maili teel ette. Ema ei ole vastu isa ja lapse suhtlemisele ning toetab suhtluskorra määramist. Kuna isa elab Rakveres ja laps koos emaga Pirital, on suhtlemine raskendatud ning tuleb arvestada lapse transportimise võimalusi, mis ei koormaks ema liigselt. Arvestada tuleb ka seda, et ema täidab iga päev lapse kasvatamisega seotud kohustusi. Emal pole võimalik last transportida Rakverre ja tagasi, emal on lisaks veel kolm last, kelle eest ta peab hoolitsema. 3 2-22-2321
  10. Pirita Linnaosa Valitsus toetas isa avaldust lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Isa soovib lapse elus osaleda ning maksab lapsele elatist. Ema sõnul ei takista ta isa ja lapse kohtumisi. Vanemate vahel on erimeelsused lapse transportimise osas Rakverre ja tagasi. Kodukülastuse põhjal on laps tagasihoidlik, kuid soovib isaga koos aega veeta ja tahab isa juures kodus olla. Laps on saanud sisse XXX esimesse klassi, kuid kodukülastuse hetkel käis laps veel eelkoolis.
  11. Vinni Vallavalitsus toetas isa avaldust lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Lapse huvides on eraldi elava vanemaga suhete säilitamine ning ema ei tohi takistada lapsel isaga suhtlemist.
  12. Lapse esindaja leidis, et vanemad võiksid lahendada vaidluse kompromissiga. Lapse huvides on suhtluskorras kokku leppimine.
  13. Kuna avalduse esitamise hetkest muutusid elulised asjaolud, esitas isa enne maakohtu istungit järgmise täpsustatud suhtluskorra. 1) Laps viibib isa juures igal teisel nädalal reedest pühapäevani. Lapse isa korraldab lapse transpordi igal teisel reedel ajavahemikul 18.00–20.00 lapse ema elukohast ja pühapäeval korraldab lapse ema transpordi lapse isa elukohast ajavahemikul 18.00– 20.00, kui ei ole varem kokku lepitud teisiti. 2) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga. 3) Jaanipäeva, s.o 23.–24.06 veedab laps paaris aastatel emaga, paaritutel aastatel isaga. 4) Paaritutel aastatel viibib laps isaga 23.–26.12 (jõulud) ja paaris aastatel 29.12–01.01 (aastavahetuse). Täpsed kellaajad lapse teise vanema juurest kaasa viimiseks antakse teada hiljemalt kaks päeva enne lapse kaasa viimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 5) Suvisel puhkuste perioodil (15.06–23.08) veedab laps igal aastal isaga kaks järjestikust nädalat isa puhkuse ajal. Jooksva aasta puhkuse täpse aja annab isa emale teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt samal aastal 01.
  14. 6) Koolivaheaegadel viibib laps isaga õppeaasta II vaheajal (jõuluvaheajal) seitse päeva (2022/2023 õppeaastal 02.– 08.01) ja IV vaheaja (seitse päeva, tavapäraselt aprillis). 7) Lapse transpordi korraldab vanem, kelle juurde laps suhtluskorra kohaselt suundub, lapse eakohast arengut arvestades võivad vanemad korraldada lapse transpordi ühistranspordiga (Eesti Vabariigi piires). 8) Lapse isikut tõendav dokument (ID kaart) liigub koos lapsega selle vanema juurde, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt parasjagu viibib. 9) Kerged haigusnähud (kerge nohu, valulik kurk ja kerge köha ilma palavikuta) ei ole suhtluskorra ära jäämise põhjus. Kui laps haigestub kummagi vanema juures raskemalt ning palavikuga, jääb laps kuni tervenemiseni selle vanema juurde, kelle juures ta haigestudes viibis. Kui lapse haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse kohtumise ära jäämise, peab haigestumine olema fikseeritud arsti poolt ja nähtav patsiendiportaalis Digilugu. Haiguse tõttu ära jäänud kohtumine asendatakse järgmise nädalavahetusega ja laps on isaga kaks nädalavahetust järjest. 10) Vanemal on õigus küsida teiselt vanemalt informatsiooni lapse kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sotsiaalmeedia suhtlusrakenduse vahendusel. Teine vanem vastab esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ööpäeva jooksul, arvestades informatsiooni tähtsust. 11) Vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel või läbi vanema sotsiaalmeedia konto ja sõnumirakenduse kaudu ajal, mil laps viibib teise vanema juures, vähemalt üks kord 4 2-22-2321 päevas. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse telefoni töös hoidmise. Lapse telefoninumbri muutmisest teavitab lapsega koosolev vanem teist vanemat viivitamatult. 12) Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires ilma teise vanema nõusolekuta ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi tema juures. Lapsega välisriiki reisiv vanem peab teavitama teist vanemat reisi kestusest, sihtkohast ja eesmärgist vähemalt 15 päeva enne reisi algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanem, kelle valduses on lapse reisidokument, on kohustatud selle lapsega reisivale vanemale üle andma. Lapsega reisiv vanem kohustub tagama lapsele vajaliku reisi- ja tervisekindlustuse. 13) Käesoleva suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest ning arvestavad seejuures esmalt lapse huve. Vastav kokkulepe sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isa arvestab suhtluskorra täitmisel lapse jaoks oluliste sündmustega (nt lähedase sõbra sünnipäev, olulised esinemised tantsutrennid jmt) ja viib ise lapse üritusele. Juhul, kui isa ei saa last üritusele viia, suhtleb isa lapsega järgmisel nädalavahetusel (st suhtluskord lükkub edasi ja laps viibib isa juures kahel järjestikusel nädalavahetusel), leppides selle emaga kokku vähemalt nädal enne suhtluskorda. 14) Vanemad võivad sõlmida kehtestatud suhtlemiskorrale vastupidiseid ühekordseid kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  15. Ema esitas järgmise täpsustatud suhtluskorra. 1) Laps viibib isa juures igal teisel nädalal reedest pühapäevani. Isa võtab lapse igal teisel reedel ajavahemikul 18.00–19.00 lapse ema elukohast ja tagastab lapse ema elukohta pühapäeval ajavahemikul 18.00–19.00, kui ei ole varem kokku lepitud teisiti. 2) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga. 3) Jaanipäeva (23.– 24.06) veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. 4) Paaritutel aastatel viibib laps isaga jõuluvaheaja algusest kuni 26.12 ja ema juures alates 26.12 kuni talvevaheaja lõpuni (k.a aastavahetus), paarisaastatel viibib laps talvevaheaja algusest kuni 26.12 ema juures ja alates 26.12 kuni talvevaheaja lõpuni isa juures (k.a aastavahetus). Isa võtab lapse ema elukohast 18.00 ja tagastab lapse ema elukohta 18.
  16. 5) Suvisel puhkuste perioodil (15.06–23.08) veedab laps igal aastal isaga kaks järjestikust nädalat isa puhkuse ajal. Jooksva aasta puhkuse täpse aja annab isa emale teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt samal aastal 01.
  17. 6) Koolivaheaegadel viibib laps isaga õppeaasta IV vaheaja (seitse päeva, tavapäraselt aprillis) paaris aastatel ja I koolivaheaja (seitse päeva, tavapäraselt oktoobris) paaritutel aastatel. 7) Lapse eakohast arengut arvestades võivad vanemad korraldada lapse transpordi ühistranspordiga (Eesti Vabariigi piires), v.a lapse haigestumisel (nt palavik ja halb enesetunne), siis peab isa ise transportima last. Lapse transpordiga kaasnevad kulud kannab isa. Juhul, kui isa ei tule lapsele ise järgi ja/või ei tagasta last ise, vaid laps liigub ühistranspordiga, kohustub isa sellest ema teavitama ette vähemalt viis päeva. 8) Lapse isikut tõendav dokument (ID kaart) liigub koos lapsega selle vanema juurde, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt parasjagu viibib. 9) Kerged haigusnähtud ei ole suhtluskorra ära jäämise põhjus. Kui lapse raskem haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse kohtumise ära jäämise, asendatakse ära jäänud kohtumine järgmise muu nädalavahetusega vanemate kokkuleppel kahe kalendrikuu jooksul. 5 2-22-2321 10) Vanemal on õigus küsida teiselt vanemalt informatsiooni lapse kohta, millele juurdepääs vanemal temast sõltumatult puudub, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teine vanem vastab mõistliku aja jooksul. 11) Vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel või läbi vanema sotsiaalmeedia konto ja sõnumirakenduse kaudu ajal, mil laps viibib teise vanema juures, vähemalt üks kord päevas. Lapse telefoninumbri muutmisest teavitab lapsega koosolev vanem teist vanemat viivitamatult. 12) Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires ilma teise vanema nõusolekuta ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi tema juures. Lapsega välisriiki reisiv vanem peab teavitama teist vanemat reisi kestusest, sihtkohast ja eesmärgist vähemalt 15 päeva enne reisi algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanem, kelle valduses on lapse reisidokument, on kohustatud selle lapsega reisivale vanemale üle andma. Lapsega reisiv vanem kohustub tagama lapsele vajaliku reisi- ja tervisekindlustuse. 13) Käesoleva suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest ning arvestavad seejuures esmalt lapse huve. Vastav kokkulepe sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isa arvestab suhtluskorra täitmise lapse jaoks oluliste sündmustega (nt lähedase sõbra sünnipäev, olulised esinemised tantsutrennis jmt) ja viib ise lapse üritusele. Juhul, kui isa ei soovi last üritusele viia, on isal võimalik suhelda järgmisel nädalavahetusel (st suhtluskord lükkub edasi ja laps viibib isa juures kahel järjestikkusel nädalavahetusel), leppides see emaga kokku vähemalt nädal enne suhtluskorda. 14) Vanemad võivad sõlmida kehtestatud suhtlemiskorrale vastupidiseid ühekordseid kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Maakohtu määrus ja põhjendused
  18. Harju Maakohus rahuldas 30.11.2022 määrusega avalduse osaliselt ja määras järgmise isa ja lapse suhtlemise korra. 1) Laps viibib isa juures üle nädala reedest pühapäevani. Esimeseks nädalaks, mil laps isa juures viibib, loetakse käesoleva kokkuleppe mõttes nädalat 28.11.22–04.12.
  19. Vanem, kelle juurest laps vastavalt suhtluskorrale lahkub, korraldab tema sõidu bussiga, kusjuures lapse isa ostab alati lapsele bussipileti, Tallinnast Rakverre (ema) või Rakverest Tallinnasse (isa) nii, et laps saabuks mõlemasse sihtkohta ajavahemikul 17.00–19.00, kui vanemad ei ole eelnevalt kokku leppinud teisiti. See transpordiviis ja ajavahemik rakendub ka ülejäänud suhtluskorrale juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti. 2) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga. 3) Võidupüha ja jaanipäeva (23.–24.06) veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. 4) Paaris aastatel viibib laps isaga 29.12–06.
  20. Paaritutel aastatel viibib laps isa juures jõuluvaheaja esimesest päevast kuni 28.
  21. Vanem, kelle juurest laps vastavalt suhtluskorrale lahkub, korraldab tema sõidu bussiga, kusjuures lapse isa ostab alati lapsele bussipileti, Tallinnast Rakverre (ema) või Rakverest Tallinnasse (isa), kui vanemad ei ole eelnevalt kokku leppinud teisiti. 5) Suvisel puhkuste perioodil (15.06–23.08) veedab laps igal aastal isaga kaks järjestikust nädalat isa puhkuse ajal. Jooksva aasta puhkuse täpse aja annab isa emale teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt samal aastal 01.
  22. 6) Koolivaheaegadel viibib laps isaga õppeaasta IV vaheaja (seitse päeva, tavapäraselt aprillis) paaritutel aastatel ja I koolivaheaja (seitse päeva, tavapäraselt oktoobris) paaris aastatel. 6 2-22-2321 7) Lapse isikut tõendav dokument (ID-kaart) liigub koos lapsega selle vanema juurde, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt parasjagu viibib. 8) Kerged haigusnähtud ei ole suhtluskorra ära jäämise põhjus. Kui lapse raskem haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse kohtumise ära jäämise, asendatakse ära jäänud kohtumine muu nädalavahetusega vanemate kokkuleppel kahe kalendrikuu jooksul. Kui lapse haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse kohtumise ära jäämise, peab haigestumine olema esimesel võimalusel fikseeritud arsti poolt ja nähtav patsiendiportaalis Digilugu. 9) Vanemal on õigus küsida teiselt vanemalt, kelle juures laps viibib, informatsiooni lapse kohta, millele juurdepääs vanemal temast sõltumatult puudub, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teine vanem annab selle informatsiooni hiljemalt kahe päeva jooksul alates informatsiooni küsimisest. 10) Vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel või läbi vanema sotsiaalmeedia konto ja sõnumirakenduse kaudu ajal, mil laps viibib teise vanema juures, vähemalt üks kord päevas. Lapse telefoninumbri muutmisest teavitab lapsega koosolev vanem teist vanemat viivitamatult. 11) Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires ilma teise vanema nõusolekuta ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi tema juures. Lapsega välisriiki reisiv vanem peab teavitama teist vanemat reisi kestusest, sihtkohast ja eesmärgist vähemalt 15 päeva enne reisi algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanem, kelle valduses on lapse reisidokument, on kohustatud selle lapsega reisivale vanemale üle andma. Lapsega reisiv vanem kohustub tagama lapsele vajaliku reisi- ja tervisekindlustuse. 12) Käesoleva suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest ning arvestavad seejuures esmalt lapse huve. Vastav kokkulepe sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isa arvestab suhtluskorra täitmisel lapse jaoks oluliste sündmustega (nt lähedase sõbra sünnipäev, olulised esinemised tantsutrennis jmt) ja viib ise lapse üritusele. Juhul, kui isa ei saa last üritusele viia, on võimalik isal kasutada suhtluskorda järgmisel nädalavahetusel (st suhtluskord lükkub edasi ja laps viibib isa juures kahel järjestikkusel nädalavahetusel), leppides selle emaga kokku vähemalt nädal enne suhtluskorda. 13) Vanemad võivad sõlmida kehtestatud suhtlemiskorrale vastupidiseid ühekordseid kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8.
  23. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - vanemad on lahutatud; - laps ja isa pole pärast vanemate lahutust saanud korrapäraselt suhelda ja koos viibida; - vanemad on suhtlemise korras valdavas osas kokku leppinud, erimeelsus on vaid lapse transpordikulude (bussipiletite) eest tasumise osas. 8.
  24. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vanematel sisuline vaidlus suhtluskorra üle perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 21 II lause tähenduses. Vanemate vaheline erimeelsus puudutab üksnes lapse Rakverre ja tagasi sõiduks vajalike bussipiletite eest tasumist. Vanem, kellega laps koos ei ela, on kohustatud lapsega suhtlema, mistõttu ei ole põhjendatud jätta bussipiletite kulu mõlema vanema kanda. Bussipiletite kulu tuleb jätta selle vanema kanda, kes ei ela lapsega koos. Kuna isa elab Rakveres ja laps sõidab isa juurde ema juurest Piritalt, tuleb bussipiletite eest tasuda isal. Seega ostab ja tasub bussipiletite kulu isa, kui vanemad teisiti kokku ei lepi. 8.
  25. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. 7 2-22-2321 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  26. Ema esitas määruskaebuse, milles palub muuta osaliselt maakohtu määratud suhtluskorra p 1.1 ja 1.
  27. järgmiselt. - Laps viibib isa juures üle nädala reedest pühapäevani. Esimeseks nädalaks, mil laps isa juures viibib, loetakse 28.11.22–04.12.
  28. Isa võtab lapse ema elukohast ajavahemikul 17.00–19.00 ja tagastab lapse ema elukohta ajavahemikul 17.00–19.
  29. Vanemal on õigus korraldada lapse transport ühistranspordi vahendusel (Eesti Vabariigi piires), millisel juhul hangib isa lapsele ühistranspordi piletid, arvestusega, et laps väljub reedel vahemikul 17.00–19.00 saabub pühapäeval vahemikul 17.00–19.
  30. Suhtluskorra täitmisega kaasnevad transpordi kulud jäävad terves ulatuses isa kanda. See transpordi korraldus (sh ajavahemik) rakendub ka ülejäänud suhtluskorrale, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisti. - Paaris aastatel viibib laps isaga 29.12–06.01 ning paaritutel aastatel jõuluvaheaja esimesest päevast kuni 28.12 (jätta välja teine lause, mis puudutab lapse transportimise viisi ja kulusid). 9.
  31. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määratud suhtluskorras arvestatud olukorda, mil lapse transportimine ei ole ühistranspordiga võimalik. Suhtluskorra täitmine on tõstatanud ka probleemi transpordi kellaaegade osas. Suhtluskorra kohaselt peab laps Rakverre saabuma ajavahemikul 17.00–19.
  32. Selleks tuleb laps panna kell 16.30 või 17.15 väljuvale bussile, et laps saabuks vastavalt kell 18.01 või 18.
  33. Selleks, et laps bussijaama viia, peaks ema lahkuma töölt kell 14.30 või 15.
  34. Ema töötab täiskohaga (40 tundi nädalas) ja tema ametlik tööaeg on 8.45–17.
  35. Seega oleks emal võimalik panna laps bussile alles kell 18.45 ning laps saabuks Rakverre kell 20.
  36. Selline hiline saabumine ei ole kooskõlas suhtluskorraga, mistõttu tuleb isal ise lapsele järgi tulla või korraldada lapse transport, kandes ise kõik kulud. Mh võib bussigraafik tulevikus muutuda, mistõttu ei pruugi lapse bussiga liikumine õnnestuda. Kuna isa otsustas kolida Rakverre, tuleb tal tasuda ka suhtlemisega seotud transpordikulud. Emal on kokku neli last ning ta ei saa sõita igal teisel nädal Rakverre ja tagasi Tallinna. See eeldaks emalt lastele hoidja palkamist või nende kaasavõtmist, mis pole ema teiste laste suhtes põhjendatud. Vastutulekuna oli ema nõus, et laps saab liikuda Rakverre ja tagasi ühistranspordiga, kuid siiski eeldab see emapoolset lapse transportimist bussijaamani, mis on nii ajaline kui ka rahaline kulu. Mh peab ema niigi nädala sees last sõidutama kooli, trenni, huviringi, sõprade juurde jne. Ema jaoks on ülemäära koormav, kui ta peaks last sõidutama ka isa juurde ning tagasi. Ema on nõus, et peamine lapse transportimise viis on ühistranspordiga, kuid kokku tuleks leppida ka alternatiivsetes viisides, mil ka isa lapsele järgi tuleks. Juhul, kui laps või ema haigestub, pole võimalik last bussile viia ning sellisel juhul tuleks isal tulla ise lapsele järgi ja katta kulud. Isa on meelevaldselt enda äranägemisel teinud tasaarvestust elatisega, mistõttu on vaja suhtluskorras selgelt reguleerida, et isa kannab mistahes transpordikulud ja võib esineda olukordi, mil lapsel ei ole võimalik vanemate vahel liikuda ühistranspordiga.
  37. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. 8 2-22-2321 Määruskaebus on esitatud pahatahtlikult. Suhtluskorra muutmine ema soovitud kujul ei muuda seda konkreetsemaks ega ole lapse huvides. Isale jääb selgusetuks ema väide, et suhtlemise korraldamine üksnes ühistranspordi vahendusel ei ole reaalne. Kohtuistungil peatuti pikalt transpordi küsimusel ja lepiti kokku, et ühistranspordiga lapse liikumise korraldamine on reaalne ja mõistlik. Samuti on lapse haigestumise korral suhtluskorras ettenähtud eraldi punkt. Lisaks on erandlikes olukordades võimalik vanematel teha omavahel ühekordseid kokkuleppeid. Istungil arutati ka busside väljumisaegade graafikut. Ema ei esitanud vastuväiteid busside väljumise aegade kohta ega selle kohta, et osaliselt jääb ajavahemik ema tööaja sisse. Ema on olnud nõus bussiaegadega. Vajadusel saab lapse bussile saata ema abikaasa või lapse vanemad õed, kes last sageli ühistranspordis saadavad. Hilisema väljumisajaga buss on lapse vanust arvestades liiga hiline.
  38. Lapse esindaja toetas määruskaebust. Määruskaebuses esitatuga soovitakse muuta lapse liikumise kirjeldust vanemate kodude vahel selgemaks, mistõttu võib selle täpsustava iseloomu tõttu määruskaebuse rahuldada.
  39. Pirita Linnaosa Valitsus ei toetanud määruskaebust. Kuna kohtuistungil lepiti kokku, kuidas laps vanemate vahel ühistranspordiga liigub, jääb ema määruskaebuse motiiv selgusetuks. Juhul, kui laps sõidaks hilisema bussiga isa juurde, oleks see lapse jaoks liiga hiline. See pole lapse huvidega kooskõlas, vanematel tuleb arvestada eeskätt lapse huvidega ja leida alternatiivseid võimalusi lapse bussijaama toimetamiseks. Mh on võimalik vanematel teha vajadusel ühekordseid kokkuleppeid.
  40. Vinni Vallavalitsus ei toetanud määruskaebust. Vanemad on detailses suhtluskorras kokku leppinud, mis võimaldab lapsel suhelda mõlema vanemaga. Samuti on kokku lepitud lapse liikumine ühe vanema juurest teise vanema juurde. Menetluse edasine käik
  41. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  42. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
  43. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustas määruskaebuses üksnes maakohtu määruse resolutsiooni p-des 1.1 ja 1.4 sisalduva lapse ühe vanema juurest teise juurde viimise korralduse ja sellega seotud kulude kandmise. Muus osas ei ole maakohtu määratud suhtluskorda vaidlustatud. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus määras kindlaks lapse üleandmise ja ühe vanema juurest teise vanema juurde viimise korralduse ning määras, kelle kanda jäävad sellega seotud kulud.
  44. Kolleegium selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate 9 2-22-2321 lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21, 22; 07.12.2018, 2-17-3347, p 22; RKTKo 21.
  45. 2017, 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
  46. Siinses asjas ei ole maakohus isa ja lapse suhtlemise korra p-des 1.1 ja 1.4 sisalduvat lapse üleandmise korraldust ja sellega seotud kulude kandmist määrates rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. 18.
  47. Maakohus määras põhjendatult, mõlema vanema seisukohti ja lapse huve arvestades, et laps liigub ühe vanema juurest teise juurde ühistranspordivahendiga ning vanem, kelle juurest laps lahkub, korraldab lapse bussisõidu. Mõlemad vanemad pidasid maakohtu menetluses mõistlikuks seda, et laps sõidab ema juurest Tallinnast isa juurde Rakverre vajadusel ühistranspordivahendiga (bussiga). Sisuliselt lähtub ka ema määruskaebuse taotlus sellest, et laps võib minna isa juurde ühistranspordivahendiga, ema soovib muuta üksnes seda, et laps kasutaks hilisemat bussi. Maakohtu määruse kohaselt peab laps saabuma Rakverre ja tagasi Tallinnasse ajavahemikul 17.00–19.00, kuid ema soovib, et laps läheks Rakverre Tallinnast ajavahemikul 17.00–19.00 väljuva ühistranspordivahendiga, samas saabuks tagasi Tallinnasse endiselt ajavahemikul 17.00–19.
  48. Ringkonnakohtu hinnangul ei vastaks selline muudatus kõiki asjaolusid arvestades lapse huvidele. Kuigi ema töötab täistööajaga ning tema kinnitusel lõppeb tema tööpäev ametlikult alles kell 17.15, mistõttu ei jõua ta viia last õigel ajal väljuvale bussile, oleks lapse vanust (9 a) arvestades paari tunni võrra hilisema ühistranspordivahendi kasutamine lapse jaoks liiga hiline. Lapse huvides on see, et ta jõuaks reede õhtul eakohasel ajal teise vanema juurde nii, et ta saab ka õhtul enne magamaminekut isaga suhelda. Samas on emal võimalik korraldada lapse liikumine pärast kooli varasemale bussile teiste pereliikmete abil, samuti, arvestades tema vanust, saab ema juhendada last nii, et laps saab ka iseseisvalt bussile minna. 18.
  49. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited selle kohta, et kõik lapse ühe vanema juurest teise vanema juurde liikumise kulud peab kandma isa. Maakohus määraski kohtumääruse resolutsiooni p-des 1.1 ja 1.4, et isa ostab alati lapsele bussipileti, kui vanemad ei ole eelnevalt teisiti kokku leppinud. Samuti tõi maakohus määruse põhjendustes esile, et lahus elav vanem, s.o isa peab kandma bussipiletite kulu. Seega on bussipiletite ostmine ja vastava kulu kandmine maakohtu määruse järgi selgelt isa kohustus, mistõttu ei ole vaja selles osas maakohtu määrust muuta ega täpsustada. 10 2-22-2321 18.
  50. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka see, et ema hinnangul oleks vaja määrata täiendavalt kindlaks lapse transportimise alternatiivne viis juhuks, kui laps haigestub või ema haigestub ega saa last bussijaama viia. Maakohus määras vastavalt vanemate kokkuleppele resolutsiooni p-s 1.8, kuidas toimub lapsega suhtlemine lapse haigestumise korral. Selle kohaselt suhtleb laps isaga üksnes kergete haigusnähtude korral, kuid raskema haigestumise korral lükkub kohtumine edasi. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaja laps kergemate haigustunnuste (nohu, köha, kurguvalu) korral tingimata seda, et isa tuleks lapsele ema elukohta autoga järgi. Tõsisemate haigustunnuste korral ei pea aga laps maakohtu määruse järgi isa juurde minema. Lapse isa juurde sõitmine ei pruugiks sellises olukorras olla lapse tervise ja kiire paranemise huvides ka siis, kui laps sõidaks isa juurde isa autoga. Lisaks võimaldab maakohtu määruse resolutsiooni p 1.13 leppida vanematel maakohtu määratust erinevalt kokku. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja suhtlemise korda selles osas täiendada.
  51. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  52. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. Mh on isa ka taotlenud, et menetluskulud jääksid poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.