← Eesti

2-23-1785/50

Obsah (8)§ 5621§ 663§ 654§ 659§ 466§ 171§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1785 Kohtuasi X avaldus Y vast

) § 5621 lg 1 nõuete täitmata jätmine ei olnud seadusega kooskõlas. Kohtule ei tulenenud

§ 5621lg-st 1 diskretsiooniõigust otsustada sunnivahendite kohaldamise üle.

Kohus peab määruses, millega ta reguleerib lapse ja vanema suhtlemist, määrama kohtumääruse rikkumise korral kohaldatavad sunnivahendid ja selgitama TMS-s sätestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Nimetatud määrus oli täitedokument, mis pidi olema vajadusel sundtäidetav. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

  1. Lapsele määratud esindaja, eestkosteasutused ja lapse isa vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, kuivõrd ema ei esitanud avalduses taotlust määrata sunnivahendid.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi ning määruse resolutsiooni tuleb täiendada seoses sunnivahendite rakendamisega. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus täiendab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt

§ 654lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659).

12.

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu lahendit ei vaidlustanud osas, milles kohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra. Kuna selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, siis on määrus

§ 466lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Maakohus oli seisukohal, et käesolevas asjas ei olnud põhjendatud kohaldada TMS § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid, sest võimalike sunnimeetmete kohaldamine kahjustaks oluliselt lapse ja tema vanemate suhteid ning sellise olukorra tekkimine ei olnud lapse huvides (tl 84 p, maakohtu määruse lk 12, neljas lõik).
  2. Määruskaebuse põhjendustel rikkus maakohus

§ 5621

lg-t 1, jättes määramata sunnivahendid, mida tuleb rakendada kohtumääruse rikkumise korral. 15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega osas, milles kohus leidis, et käesoleval juhul ei olnud põhjendatud kohaldada TMS § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid. 16.

§ 5621

lg-s 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda.

§ 5621

lg 1 alusel määrab ringkonnakohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22). 17. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 ja § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad vastavalt

§ 172lg-le 3 riigi kanda.

18.

§ 696lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.