Obsah (8)

§ 45§ 46§ 47§ 149§ 371§ 23§ 174§ 38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1642 Kohtuasi

) § 149 alusel on aga täitetoiming. Täituri tegevus on vastuolus

§ 45

,

§ 46

lg 1 p 2 ja

§ 47lg 12 sätestatuga.

Seega on täitemenetluste ühendamise otsused õigusvastased. 4. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada viidatud otsused seetõttu, et täitur on rahuldanud kohtutäitur H. Kudu taotluse nõuda täiteasjade põhitasusid olukorras, kus toimub ühinemisavalduse vahendamine ning ühendamine

§ 149alusel.

Selleks, et oleks võimalik jõuda järeldusele, et põhitasu osas ei ole nõuet rahuldatud, peaks vaidlustatud otsustes olema märgitud, mis täitekulude osas ning summades on avaldused vastuvõetud ja rahuldatud. Antud juhul on võimalik jõuda järeldusele, et ühinemisnõude summas kajastub ka nõue põhitasule. Riigikohus on leidnud, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks ja kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-13 p 18). 5. Kohtutäituri väited 13.01.2023 otsuses, et kuna kaebuse esitamise seisuga ei ole tulemit tekkinud ja kohtutäituri põhitasu rahuldamist toimunud, siis ei riku sundtäitmisega ühinemise avalduste rahuldamine võlgniku õigusi, ei ole asjakohased. Kohtutäitur jättis tähelepanuta, et võimalik jaotatav tulu kuulub jaotamisele esitatud avalduses nõutavate summade määra osas. Tulemi jaotamise etapis saaks olla seega asjakohane üksnes see, mis osas nõutud summadest on võimalik tulemist katta. Samuti tulenevad põhitasu nõuded eraldi täitedokumentidest kui põhinõuded ja seega tuleb neid ka eraldi käsitleda, mitte aga liita kokku ja esitada selles osas nõuded

§ 149lg 1 alusel nagu hetkel on kohtutäitur H.

Kudu teinud. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus keeldus 20.02.2023 määrusega avaldaja kaebust kohtutäitur E. Vilippuse 13.01.2023 otsuse peale täiteasjas nr 022/2015/544 menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et asjas puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda

§ 371

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 2 8. Avaldaja tugineb kaebuse esitamisel kokkuvõtlikult sellele, et kohtutäituri E. Vilippuse 07.12.2022 otsused, millega kohtutäitur lubas ühineda täiteasjade nr 035/2022/2744 ja 035/2022/2743 sissenõudjatel täiteasjas nr 022/2015/544 toimuva sundtäitmisega, on ebaseaduslikud, kuivõrd täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/544 on Harju Maakohtu 11.02.2021 määrusega peatatud (tsiviilasjas 2-19-19228) ning ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole põhitasu saamise õigust. 9.

§ 149

lg 1 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 149lg 2).

Ühinemisavaldust esitav kohtutäitur võib avalduse esitada ka sissenõudja eest, kes esitas talle

§ 23

järgse täitmisavalduse.

§ 149

üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (Riigikohtu 29.01.2014 määrus nr 3-2-1-164-13, p 12).

§ 149

lg-st 1 tulenevalt ei takista täitemenetluse peatamine teiste täitemenetluste sissenõudjate ühinemist peatatud täitemenetlusega ja sissenõude pööramist arestitud kinnisasjale. Iga täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses (vt ka Riigikohtu 14.06.2017 määrus nr 3-2-1-66-17, p 13.2; Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 määrus nr 219-18400). 10. Riigikohus on varem leidnud, et ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu (Riigikohtu 29.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 18), põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur. Seega on sisuliselt õige avaldaja seisukoht, et ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole põhitasu saamise õigust. Samas ei ole kohtutäitur E.Vilippus ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri tasu osas otsust teinud. Kohtutäitur rahuldas sundtäitmisega ühinemise avalduse ja lubas osaleda avaldaja suhtes läbiviidavas menetluses. Ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri tasu ja täitekulude nõue (menetluse alustamise tasu ja täitekulude ulatuses) rahuldatakse

§ 174lg 3 p 3 alusel.

Kohtutäituri tasu aluseks peab olema kohtutäituri sellekohane otsus (KTS § 31 lg 1 ja

§ 38lg 2).

Võlgnikul on õigus otsuse saamisel seda vaidlustada. Täitemenetluse peatamine pärast kinnisasja arestimist ei takista teiste sissenõudjate ühinemist täitemenetlusega. Samuti ei ole kohtutäitur teinud otsust ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri tasu osas. Seega avaldaja poolt kaebuses märgitud asjaoludel ei ole avaldaja õiguste rikkumine võimalik ning kaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas 04.04.2023 Harju Maakohtu 20.02.2023 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäitur E.Vilippuse kanda.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud maakohtul alust jätta avaldaja kaebust menetlusse võtmata põhjusel, et kohtutäitur ei teinud otsust ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri tasu osas. Antud juhul omab tähtsust, et kohtutäitur tegi otsuse, milles lubas seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tasu osas sissenõudjal menetlusega ühineda. Ühinemisavaldused saanuks esitada üksnes ilma põhitasu nõueteta. Kohtutäitur H. Kudu ühinemisavalduse vaidlustamine ei annaks antud olukorras midagi, kuna kohtutäitur 3 E.Vilippuse otsused kehtivad. Nõuet saab rahuldada kohtutäitur E. Vilippus kohtutäitur H.Kudu poolt ühinemisavalduses märgitu ja välja toodud summade alusel.
3. Kuna ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole põhitasu saamise õigust, on õigusvastane lubada 07.12.22 otsusega avaldajale kuuluva vara realiseerimise tulemist kanda nõuded summas 624 eurot ja 116 eurot kohtutäitur H. Kudu ametialasele arvelduskontole, kuna need sisaldavad ka kohtutäituri põhitasu nõuet vastavalt summas 156 eurot ja 48 eurot. Kohtutäitur eiras asja lahendades seda, et võimalik jaotatav tulu kuulub jaotamisele esitatud avalduses nõutavate summade ulatuses. Tulemi jaotamise etapis saaks olla üksnes asjakohane see, mis osa nõutud summadest on võimalik tulemist katta. Samuti tulenevad põhitasu nõuded eraldi täitedokumentidest kui põhinõuded ja seega tuleb neid ka eraldi käsitleda, mitte liita kokku ja esitada selles osas nõuded

§ 149lg 1 alusel nagu hetkel kohtutäitur H.Kudu on teinud.

Tulenevalt hagita menetluse põhimõtetest saab maakohus tühistada antud asja raames ka kohtutäitur H.Kudu otsused ühinemisavalduses esitatud summade osas kui see peaks vajalik olema. Menetluse edasine käik

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 16.

§149

lg 1 esimese lause kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses.

§ 149üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses.

Kuna

§ 149

lg 1 esimene lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või mitte, peab kinnisasja arestinud kohtutäitur ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri avalduse rahuldama (Riigikohtu 29.01.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 12). 17. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et kaebuses esile toodud asjaoludest nähtuvalt on kohtutäitur 07.12.2022 otsustanud üksnes selle üle, kas ühinemisavalduse esitajal on

§ 149lg 1 alusel õigus täitemenetlusega täiteasjas nr 022/2015/544 ühineda.

Vaidlustatud ühinemisotsustega ei ole avaldajalt välja mõistetud kohtutäituri tasu, mistõttu ei saa vaidlustatud ühinemisotsused selles osas avaldaja õigusi rikkuda. Asjaolu, et ühinemisavaldustes märgitud nõuete summa sisaldab ka kohtutäituri põhitasu, ei muuda ebaõigeks otsuseid, millega lubati täitemenetlusega ühineda. Nimetatud otsustega lubas kohtutäitur avalduse esitajal osaleda menetluses, mitte ei otsustanud ühineva kohtutäituri tasu suurust. Seadusele ei tugine määruskaebuse väide, milles avaldaja leiab, et maakohus saaks hagita menetluses kehtivatest põhimõtetest tulenevalt tühistada kaebuse lahendamisel ka kohtutäitur H. Kudu otsused ühinemisavalduses esitatud summade osas. 4

1. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on käesoleval juhul põhjendatult TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldunud. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5