Obsah (7)

§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-144061 Tsiviilasi BAURON OÜ hagi LAVO Kaubanduse Osaühing vastu võlgnev

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle Tsiviilasi nr 2-22-144061 menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on BAURON OÜ hagi LAVO Kaubanduse Osaühingu vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 6000 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et tal on hageja nõudega tasaarvestatav nõue 6100 eurot, kuna tööde tegemisel kasutas hageja kostja kraanat ning ei ole tasunud selle eest talle esitatud arvet.
3. jaanuaril 2024 kohtuistungil pooled sõlmisid õigusrahu saavutamise nimel kompromissi, taganemata oma seisukohtadest. Kostja, tunnistamata võlgnevust hageja ees, nõustus kompromissi korras vähendama kraana kasutamise eest nõutavat tasu. Hageja, tunnistamata kokkulepet ja kohustust kostja kraana kasutamise eest tasuda, kompromissi korras nõustus vähendatud tasu ja hageja nõude tasaarvestamisega.

§ 430

lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte kompromissi tingimused: kostja maksab hagejale tehtud tööde katteks 4000 eurot 31. jaanuariks 2024, tasumisega viivitamisel maksab kostja hagejale viivist seadusjärgses määras; kompromissisumma tasumise järel pooltel vaidlusalusest võlasuhtest tulenevaid nõudeid teineteise suhtes ei ole. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde. Pooled kokkuleppel loobusid määruse peale edasikaebamise õigusest. 3.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise tähtaega lühendada või kaebeõiguse välistada. Pooled kokkuleppel loobusid kaebeõigusest.

§ 466

lgtes 1 ja 3 sätestatust tulenevalt jõustub täitedokumendiks olev kohtumäärus praegusel juhul pooltele kättetoimetamisest. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Seega kulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 7. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub tagastada tema arvelduskontole pool riigilõivu, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 240 eurot ja asja hagimenetlusse üleandmisel täiendavalt 1050 eurot. Vastavalt

§ 150

lõike 2 punktile 1 tagastatakse pool riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

§ 150

lg 4 näeb ette, et kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud 1050 euro suurusest riigilõivust, s.o 525 eurot. Hageja taotlusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda samale hageja arvelduskontole, millelt see tasuti. Kohtunik Heli Käpp (allkirjastatu digitaalselt) 2