KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-116108 Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Ca
§ 371lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 4. Ts
MS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS §
§ 371
lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 15 ja 09.10.2013, 3-2-1-9513, p 12).
- Hagiavalduses on välja toodud järgmised asjaolud. Esto AS (kreeditor) ja kostja sõlmisid 17.06.2020 krediidikonto lepingu, mille kohaselt võimaldati kostjale krediidilimiidi 2000 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi
- kuupäevaks. 01.06.2022 teavitas kreeditor kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.06.
- Kostja on kasutanud krediiti summas 1274,94 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista intressi 172,55 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja viivised. Kohus määras
- novembril 2023 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Selleks, et kohtule oleks arusaadav, kas leping on kehtivalt üles öeldud, tuli hagejal mh välja tuua: 1) asjaolud, millest nähtub, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; 2) millal ütles krediidiandja lepingu üles ja mis kuupäeval lõppes leping ülesütlemisega. 2
(3)Kohus selgitab hagejale, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav, mh täitmise täiendava tähtaja ning ülesütlemise kuupäeva ja laenusumma tingimusteta tasumise nõude osas. VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. Krediidilepingu ülesülemine on võimalik pärast täiendava tähtaja edutut möödumist ning ülesütlemisavaldus peab vastama eelnimetatud nõuetele (avalduses peab olema märgitud täitmiseks antud täiendav tähtaeg ning mis kuupäevast alates on seejärel leping üles öeldud). Hageja märkis
- detsembril 2023 esitatud hagi täpsustuses, et kreeditor teavitas kostjat 01.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.06.
- Kohus märgib, et nendel asjaoludel on hagi muutunud perspektiivituks, sest kostjale ei ole antud vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks. Kohus märgib, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (TsÜS § 135 lg 1). Kui kostjale anti 01.06.2022 tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, siis tuli kostjale anda vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg, mis oleks saabunud 15.06.
- Kuna hageja väljatoodud asjaoludel ei antud kostjale vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega võla tasumiseks, siis ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hagis toodud asjaoludel ei saa eeltoodu tõttu asuda ka seisukohale, et põhinõue oleks muutunud sissenõutavaks, mistõttu on hageja nõue selles osas perspektiivitu. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates lepingu ülesütlemisest ning pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis on hagis toodud asjaoludel perspektiivitud ka hageja sissenõudmiskulude nõue ja viivisenõue. Kohus on hagejale selgitanud
- novembri 2023 kohtumääruses hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomise vajalikkust ning andnud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Arvestades, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja hageja ei ole nõuete aluseks olevaid asjaolusid välja toonud, siis on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hagi TsMS §
§ 371lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata.
Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist.
- Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)