KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-124711 Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ
§ 371lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 4. Ts
MS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS §
§ 371
lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 15 ja 09.10.2013, 3-2-1-9513, p 12).
- Hagiavalduses on välja toodud järgmised asjaolud. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 23.01.2023 Säästukaart Pluss lepingu, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kostjale anti kasutamiseks krediidilimiit summas 800 eurot. Coop Finants AS saatis 28.04.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Coop Finants AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 29.05.2023, sest kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevuse jääk. Kostja on kasutanud krediiti summas 788,18 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista intressi 37,12 eurot, haldustasu võlgnevuse 22,85 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 20 eurot ja viivised. Kohus määras
- novembril 2023 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Selleks, et kohtule oleks arusaadav, kas leping on kehtivalt üles öeldud, tuli hagejal mh välja tuua: 1) asjaolud, millest nähtub, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (välja tuli tuua, milliste maksetega kostja hilines ja nende maksete sissenõutavaks muutumise kuupäevad); 2) kas ja millal ning mis vormis andis krediidiandja kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist; 2
(4)3) kas avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hagejal tuli kuupäevaliselt välja tuua, kui pikk oli kostjale antud täiendav tähtaeg ja millal kostjale antud täiendav tähtpäev saabus. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus asuda seisukohale, et leping on kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hagis toodud asjaoludel ei saa eeltoodu tõttu asuda ka seisukohale, et põhinõue oleks muutunud sissenõutavaks, mistõttu on hageja nõue selles osas perspektiivitu. Lisaks lepingu ülesütlemise aluseks olevatele asjaoludele tuli hagejal välja tuua haldustasu nõude 22,85 eurot aluseks olevad asjaolud: viide lepingupunktile, kus pooled on haldustasus kokku leppinud ning haldustasu nõude kujunemise asjaolud ja vajadusel arvutuskäik. Hagis on nimetatud üksnes haldustasu suurus, kuid selle nõude aluseks olevaid asjaolusid hageja talle määratud täiendava tähtaja jooksul välja ei toonud. Seetõttu on see hageja nõue perspektiivitu. Samuti tuli hagejal välja tuua intressinõude aluseks olevad asjaolud: põhinõude suurus, millelt intressi arvestatakse; intressi arvestamise periood (vajadusel iga osamakse puhul eraldi); intressi arvutuskäik. Hagis on nimetatud üksnes intressinõude suurus ja intressimäär, kuid selle nõude aluseks olevaid asjaolusid hageja talle määratud täiendava tähtaja jooksul välja ei toonud. Seetõttu on see hageja nõue perspektiivitu. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates lepingu ülesütlemisest ning pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis on hagis toodud asjaoludel perspektiivitud ka hageja sissenõudmiskulude nõue ja viivisenõue. Kohus on hagejale selgitanud 20. novembri 2023 kohtumääruses hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomise vajalikkust ning andnud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Arvestades, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja hageja ei ole nõuete aluseks olevaid asjaolusid välja toonud, siis on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hagi TsMS §
§ 371lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata.
Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist.
- Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei 3
(4)ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
(4)