Obsah (9)
§ 436§ 438§ 232§ 162§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 9. november 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt
§ 438
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
§ 232
lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
- Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kirjalikku töövõtulepingut ei ole sõlmitud ei hagejaga ega Astel Modular OÜga (uue ärinimega Swedkrav Förening OÜ, pankrotis). Kõik läbirääkimised on toimunud e-kirjavahetuse teel. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas töövõtuleping on sõlmitud Stairman OÜ ning Astel OÜ vahel või Astel OÜ täitis hagis tagasi nõutavat summat makstes kolmanda isikuna Astel Modular OÜ kohustuse.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule esitatu ning kohtuistungil selgitatu kohaselt on lepingueelseid läbirääkimisi pidanud Astel Modular ja Stairman. Lepingu tingimuste ja sõlmimise osas tegid Astel Modular ja Stairman 29.09.2021 kokkuleppe, mil Astel Modular (projektijuhi A K isikus) kinnitas projekti töösse panekut. E-kirjavahetustes kuni arvete esitamiseni november 2021 on kostja suhelnud ühe isikuga ehk A Kiga, kes on Astel Modular projektijuht. Mis puudutab aga võlgade ja arvete tasumist, siis on kontaktisikuks olnud P P ehk Astel Modular OÜ juhatuse liige (nähtub esitatud registriväljatrükilt). Kohtule esitatud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et ka eelnevalt on koostöö Astel Modulari ja kostja vahel olnud pikaajaliselt olemas, P P on Astel Modulari juhatuse liikmena saatnud kostjale 20.12.2021 võlatunnistuse 5
(8)Tsiviilasi nr 2-22-221 varasemate võlgnevuste ja nende likvideerimise kohta aastata jooksul (dtl 63). Ühtki lepingulist seost käesoleva menetluse poolte vahel kuni vaidlusaluste arvete esitamiseni ei ole olnud, vähemalt esitatud e-kirjavahetusest seda ei nähtu. 10. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Järelikult võisid kostja ja kolmas isik kokku leppida, et hageja maksab ära kolmanda isiku võla. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Astel Modular esitas Stairmanile palve, et Stora Rämsjö projekti arve vormistatakse Astel OÜ nimele ning Stairmanil, kui võlausaldajal, ei olnud selles suhtes vastuväiteid. Astel OÜ tasuski arve Astel Modulari eest. Kohtu arvates ei oma tähtsust, kellele arve adresseeritud oli (kohus nõustub hagejaga, et hageja saanuks tasuda ka Astel Modularile esitatua arve), vaid millise lepingulise kohustuse täitmiseks see tasuti. Järelikult saab eelnevat kogumis hinnates (arvestades ka seda, et hageja oli arvete tasumise hetkel Astel Modulari enamusosanik – vt dtl 61) eeldada, et Astel Modularil ja Astel OÜ-l oli omavaheline kokkulepe, mille alusel Astel OÜ täitis Astel Modulari kohustuse. Tunnistaja R S tunnistas kohtuistungil, et mäletab kõnet, kus hagiavalduse asjaoludes toodud arved paluti vormistada Astel OÜ nimel. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et Stairman OÜ ja Astel OÜ vahel oleks mistahes võlasuhe. Samuti ei ole hageja tõendanud, et Stairmani OÜ ja Astel Modular OÜ vahelisest lepingust tulenevad nõuded (eelkõige täitmisnõue treppide üleandmiseks) oleks hagejale üle antud. Tulenevalt eelpool toodust jätab kohus hagi rahuldamata. Faktilised asjaolud, mis on aset leidnud Astel Modulari pankrotimenetluses või treppide hilisemal võõrandamisel, ei oma kohtu hinnangul käesoleva kaasuse lahendamisel tähtsust. 11.
§ 162
lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmise korral jätta hageja kanda.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (
) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
§ 477
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt
§ 175
lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 11.1.
§ 138
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
§ 144
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. 11.2. Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 108-111) kohaselt on menetluskulud kokku 6500 eurot ilma käibemaksuta. Selles summas palub kostja ka tema menetluskulud määrata. Advokaadibürooga sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasub kostja kohtus esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses (s.t sõltumata tegelikust ajakulust ja menetluse kestusest) ehk 6
(8)Tsiviilasi nr 2-22-221 lepingulise esindaja tasu puhul on tegemist AdvS § 61 lg 1 p-s 2 nimetatud koondtasuga. Arvestades eeltoodud tasukokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega (32h ja 30 min), kujuneb lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas 200 eurot ilma käibemaksuta. Seega jääb tunnitasu määr kostja hinnangul käesoleval juhul Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud tasumäära piiresse ning see tuleb lugeda mõistlikuks. Menetlusosaline kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. 11.
- Hageja esitas vastuväiteid (dtl 125-127) kostja menetluskulude nimekirjale ning leiab, et menetluskulud on ülepaisutatud, ebamõistlikud ning sisaldavad endas käesolevasse kohtuasja mittepuutuvaid tegevusi või suhtlusi isikutega, kes ei ole käesolevas kohtuasjas osalised. Hagiavaldusega tutvumisele ning seisukoha kujundamisele on kostja esindaja väidetavalt kulutanud 10 tundi ja 14 minutit. Tegemist on ilmselgelt ülepaisutatud kuluga, muuhulgas sisaldab see kulu vestlusi isikutega, kes ei ole käesoleva kohtumenetluse osalised (H V). Samuti ei saa kuuluda põhjendatud menetluskulude hulka büroosisesed nõupidamised seoses võimaliku vastuhagi esitamisega jms. Hageja leiab, et mõistlik ajakulu hagiavaldusega tutvumiseks oli maksimaalselt 1 tund. Samuti on Stairman OÜ esitanud kostja 07.02.2022.a vastusega seotud kulud. Kostja vastuse koostamisele kulus menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 9 tundi ja 12 minutit. Hageja leiab, et ka nimetatud kulud on ebamõistlikud ja ülepaisutatud. Hageja leiab, et mõistlik ajakulu kostja vastuse koostamiseks oli maksimaalselt 2 tundi. Hageja vaidleb vastu ka kostja 03.05.2022 ja 20.05.2022.a menetlustoimingutele kulunud ajakulule kokku 5 tundi. Tegemist oli sisuliselt 2-l leheküljel esitatud dokumendiga tutvumisega, millele ei saanud kindlasti vandeadvokaadil kuluda 5 tundi, seda enam, et hageja esindajal kulus vastava dokumendi koostamisele 2 h (lisaks sisaldas vastav ajakulu ka kostja 07.02 menetlusdokumendiga tutvumist jms). Hageja toob välja ka, et kostja ettevalmistus kohtuistungiks ja tunnistaja ülekuulamiseks ning kohtuistungil osalemise ajakulud on ülepaisutatud. Käesoleval juhul esindas kostjat vandeadvokaat ning asi ei olnud mahukas, seega leiab hageja, et ka kostja esindaja tunnitasu 200 eurot (lisandub käibemaks) ei ole käesoleval juhul mõistlik tunnitasu suurus. Hageja leiab, et kogumis on põhjendatud kostja menetluskulud ca 9 tunni ulatuses. 11.
- Kohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Puutuvalt nn koondtasu kokkulepet märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole põhjendatud selle lähtuda. Kostja ja tema esindaja vahel on sõlmitud 6500 euro suurune koondtasu kokkulepe, millest omakorda on arvutatud tunnihinnana 200 eurot. Nimelt hüvitatakse tsiviilkohtumenetluses lepingulise esindaja kuluna vastavalt
§ 175lõikele 1 põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Seejuures ei ole oluline, millised on kostja ja tema lepingulise esindaja vahelised kokkulepped esindustasu suuruse osas. Erisusi seonduvalt advokaaditasu erinevate vormidega, milleks AdvS §-st 61 tulenevalt võivad olla ajatasu (AdvS § 61 lg 1 p 1), koondtasu (AdvS § 61 lg 1 p 2), osatasu (AdvS § 61 lg 1 p 3) või tulemustasu (AdvS § 61 lg 3), tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe. Seega lähtub kohus menetluskuludele hinnangu andmisel kostja lepingulise esindaja kulunud põhjendatud ja vajalikust ajast, määrates tunnitasu ise. Riigikohus on korduvalt esile toonud, et esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
§ 175
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. 11.4.1. Kohtu arvates on asja sisu ja keskmise hagimenetlusega võrreldes mitte suuremat mahtu arvestades mõistlikuks vandeadvokaadi tunnitasuks käesoleval juhul 170 eurot, mis 7
(8)Tsiviilasi nr 2-22-221 vastab viimaste aastate tavapärasele praktikale ega ole ülemäärane ka kõrgemate astmete lahendites märgitu kohaselt. 11.4.
- Kostja lepingulise esindaja ajakulu osas nõustub kohus üldjoontes hageja seisukohaga, et need on nimekirjas esitatud tabelis märgituna selgelt ülepaisutatud ning põhjendatud ja vajalikud võiksid olla järgmised ajahinnangud: - tutvumine hagimaterjalidega, konsultatsioon kliendiga ja 07.02.2022 esitatud vastuse koostamine (mille sisuline osa on alla 2 lk) – 5 tundi (kostja tabelis on arvestatud selliseid tegevusi kuni 07.02.2022 k.a kokku ligemale 20 tundi) - hageja 14.04.2022 seisukohaga tutvumine, kliendiga nõupidamine ja 23.05.2022 seisukoha koostamine (sarnane maht hagi vastusega) – 4 tundi (kostja tabelis üle 7 tunni) - ettevalmistus kohtuistungiks (sh vastaspoole ja kohtu saadetuga tutvumine) ja tunnistaja ülekuulamiseks – 2 tundi (kostja tabelis ligemale 4 tundi) - menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi (vastab kostja tabelile) - kohtuistungil osalemine – 0,45 tundi (istung kestis 27 minutit, kostja tabelis 2,5 tundi). 11.4.
- Kokku on seega kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 11,95 tunni ulatuses ehk summaliselt 11,95 x 170 = 2031.50 eurot. 11.
- Vastavalt
§ 177
lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 8
(8)