Obsah (4)

§ 175§ 1933§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4342 Tsiviilasi K. A. kohustustest vabastamise menetlus Menetlusto

) § 1933 lg

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • • • • AS S jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Nõude jääk seisuga 08.10.2023 on 98,82 eurot. O OÜ on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnik on tasunud kogu nõude. Kohtutäitur H. K. teatas, et võlgnik on tasunud nõude täies ulatuses. R OÜ kinnitas kohtule, et võlgnik on tasunud kogu võlgnevuse. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks K. A. kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 11.10.2023 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 1933lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani (kehtiv redaktsioon). Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 1933

lg-le 1.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldaja AS S jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Ülejäänud võlausaldajad on kohtule kinnitanud, et võlgnik on nende nõude täies ulatuses rahuldanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga ja töötanud xxxx ettevõttes S AS. Võlgniku igakuine töötasu on varieerunud 1261,38 eurost kuni 1684,61 euroni. Püsikulusid on võlgnik terve menetluse jooksul kandnud ise. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Võlgnik on kolme aasta jooksul rahuldanud neljast võlausaldajast kolme võlausaldaja nõuded täies ulatuses. AS S nõudest on tasumata veel 98,82 eurot. Võlausaldaja jättis võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõuded 96,52% ulatuses. Kohtu hinnangul on võlgnik käitunud eeskujulikult ja heas usu ning teinud endast kõik oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud.

§ 1933lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Eeltoodud sättest tulenevalt ei vähendata automaatselt kõigi enne 01.07.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kolmele aastale, vaid tähtaega vähendatakse üksnes nendes menetlustes, milles 01.07.2022 seisuga oli jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui kolm aastat. Seega kolmele aastale vähendatakse kõik need kohustustest vabastamise menetlused, mis on algatatud peale 01.07.2020. Kohustustest vabastamise menetlused, mis on algatatud enne 01.07.2020 kestavad viis aastat. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 18.11.2020, siis lühendatakse menetluse kestus kolmele aastale, sest 01.07.2022 seisuga oli käesolevas asjas jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui kolm aastat. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku K. A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb K. A. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku K. A. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate K.

A. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik