P. (isikukood XXX, elukoht XXX ); emakeel-XXX, haridus XXX, töökoht- XXX, kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 1) 18.10.2006 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas
lg 2 p 4, 8 ja
alusel 3 k vangistust 18 k katseajaga 2) 19.12.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas
p 1, 3, 4 ja
lg 2, § 74 lg 1 alusel 7 k vangistust 2 a katseajaga 3) 30.06.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas
lg 2 p 1,3 ja
lg 2, § 69 alusel üldkasulik töö 540 tundi tähtajaga 18 kuud so 29.12.2010 (tl 84-85, 86-87, 89); väärteokorras karistatud seitsmel korral; Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuistungi toimumise aeg 14. detsember 2009. a Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: 1 RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada A. P.
Süüdi tunnistada A. P.
Karistused liita
lg.1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks A. P. 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel liita uute kuritegude eest mõistetud karistus 30.06.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga 2 kuud 28 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
P. mõistetud karistus 537 (viissada kolmkümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb
lg 3 alusel sooritada 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
P. kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A. P. üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodiks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. L. M. tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista A. P.*ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks L. M. kasuks 800 (kaheksasada) krooni. S. J. tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A. P.*ilt S. J.*i kasuks 1300 krooni, millest 100 krooni varastatud mütsi väärtus ja 1200 krooni lõhutud ukse eest. XXX XXX tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista A. P.*ilt XXX XXX kasuks 100 krooni tekkinud kahju katteks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja A. P.*ilt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse ja menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulu 103.40 krooni riigi tuludesse. Sundraha ja koopiate tegemise kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 2 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Peale selle tema alaealisena 13.10.2009 kella 15:00 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas XXX XXX I korruse koridoris, koos alaealise R. G. ja lapseealise R. R. pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lukustasid alaealise A. M. XXX XXX koridori ning R. G. ja A. P. lükkasid kannatanu A. M. jõuga vastu seina, mille tagajärjel purunes seinas olnud kipsplaat, seejärel lükkasid kannatanu põrandale selili maha ja A. P. istus kannatanu A. M. kaksiratsa kintsude peale ning seejärel katsusid ja näpistasid R. R., A. P. ja R. G., riiete alt kannatanu A. M. paljaid rindu, kannatanul õnnestus ennast lahti rabeleda ja põgeneda, kuid A. P. püüdis põgeneva A. M. kinni ning tõi süles samasse koridori tagasi, kus R. G. lõi ühel korral lahtise käega kannatanu A. M. vastu tuharat ja seejärel lõi A. P. kannatanule ühel korral lahtise käega vastu tuharat, millise õigusvastase teoga tekitasid kannatanule ebameeldiva vastikustunde, füüsilist valu ja tervisekahjustusi – paremale õlavarrele k/3 mediaalsel kolm värsket pigistusjälge, vasakule tuharale kaks 2 cm pindmist verevalumit, 3 vasaku rinna kohale 1,5 cm hematoomi ja paremale küünarnukile nahamarrastused. Kipsplaadi lõhkumisega on XXX XXX tekitatud varalist kahju 300 krooni . Seega A. P. pannes toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, pani toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu A. M. tekitatud kahju kohta ei ole midagi avaldatud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe:
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Karistused liita
lg1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel liita uute kuritegude eest mõistetud karistus 30.06.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga 2 kuud 28 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
P. mõistetud karistus 537 (viissada kolmkümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb
lg 3 alusel sooritada 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
P. kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A. P. üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodiks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida A. P.*ile esitatud süüdistus kui kuritegu
Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo raskusastmele. A.P. on varem karistatud kolmel korral, mistõttu rahalise karistsue mõistmine temale ei ole õigustatud. A.P. on karistatud tingimisi
sätete kohaldamisega kohtuotsusega 30.06.2009, mil vangistus 9 kuud asendati üldkasuliku tööga 540 tundi tähtajaga 18 kuud. Seisuga 11.12.2009 on üldkasulikku tööd tehtud 363 tundi, s.t. 1/3 ajaga on ära tehtud 2/3 üldkasuliku töö tunde. Selline olukord osutab, et üldkasuliku töö tegemine on A. P. puhul efektiivne ja võimaldab tema üle kontrolli teostada. Arvestades A. P. tervislikku seisundit (XXX), peab kohus põhjendatuks karistuse mõistmist teistkordselt vangistuse asendamisena üldkasuliku tööga, s.t. vangistuse täitmisele mitte pööramist. Tsiviilnõudeid on esitatud kolm: 4 1)XXX XXX tekitatud varaline kahju 300 krooni. Kahju on tekkinud XXX XXX võimla koridori seina lõhkumisega, purunes kipsplaat koridori seinas. XXX XXX hindab kahju 300 kroonile (tl.15). Kahju on tekitatud ühiselt R. G., R. R.*i ja A. P. poolt. R. G. poolt on hüvitatud 100 krooni (tl.29, 63). Lapseealise R. R. eest kannab varalist vastutust tema seaduslik esindaja, XXX A. H. VÕS § 1053 lg.1 alusel. R. R.*i ja R. G. suhtes on kriminaalmenetlus asjas lõpetatud ja materjal antud üle alaealiste komisjonile. Tekitatud kahju kuuulub süüdlaste poolt solidaarsele hüvitamisele VÕS § 137 lg.1 ja § 1043 alusel. Kahjust on käesoelvaks ajaks juba hüvitatud 100 krooni (R.G. osa). Lapseealise R.R.*i vastu suunatud nõue on antud üle lahendamiseks alaealiste komisjonile, kus vastutust R.R. poolt tekitatud kahju eest kannab VÕS § 1053 lg.1 alusel tema seaduslik esindaja A. H.. Seetõttu rahuldab kohus XXX XXX nõude kahju hüvitamiseks A. P.*i vastu A. P. langevas osas, s.o. summas 100 krooni. Kahju suurus-koridori seinas asendatava kipsplaadi maksumuse näol summas 300 krooni on õigustatud VÕS § 127 lg.1, § 132 lg.3 alusel. 2)L. M. tekitatud kahju 800 krooni. Kahju seisneb rahakotist varastatud rahasummast ilmajäämises. Kahju 800 krooni kuulub VÕS § 127 lg.1, § 132 lg.1 ja § 1043, § 1045 lg.1 p.5 alusel hüvitamisele A. P. poolt. 3)S. J. tekitatud kahju 100 krooni üliõpilasmütsi väärtuse näol ja ukse lõhkumisega tekitatud kahju 3000 krooni. Kannatanu on hinnanud vana üliõpilasmütsi väärtuseks 100 krooni. Kohus leiab, et emotsionaalse ja mälestusliku väärtusega, kuid praktilist väärtust mitteomava mütsi väärtuse hindamine 100 kroonile on sümboolse tähendusega ja korvab kannatanule selle emotsionaalset laadi kahju, mis kannatanule tekkis mälestuseseme tähendusega mütsist ilmajäämisega. See nõue kuulub heastamisele VÕS § 127 lg.1, § 132 lg.2, § 1045 lg.1 p.5 alusel. Ukse lõhkumisega tekitatud varalise kahju on kannatanu hinnanud 3000 kroonile (tl.37). Kahju suuruse selgitamiseks ja põhjendamiseks ei ole esitatud ühtki tõendit. Kohus leiab, et tegemist on kahjuga, mis kuulub hüvitamisele VÕS § 127 lg.1, § 128 lg.3, § 132 lg.1, § 1043, § 1045lg1p5 alusel. S.t. kannatanule tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sündmuskohal tehtud fotodelt (tl.32-35) ja kannatanu ütlustest (tl.37) nähtuvalt on tegemist maja siseuksega, puidust tahveluks. Arvestades ukse seisukorda, ei ole selle parandamine võimalik, mistõttu hüvitada tuleb uue samaväärse ukse soetamiseks tehtavad mõistlikud kulud. Hinnates, missugune saaks olla “uus, samaväärne” uks, lähtub kohus fotodelt nähtuvast, s.t. sellest, missugust tüüpi oli lõhutud uks ja missugust tüüpi on teised uksed majas (foto nr.6).Seetõttu leiab kohus, et 3000 krooni kulutamine uue ukse soetamisele ei ole mõistlik kulutus ja kohus mõistab hüvitise välja summas 1200 krooni, mis vastab enam uue puidust siseukse soetamise ja paigaldamise mõistlikele kulutustele. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates justiitsministri määrusele ja selle muudatustele: - osalemine kohtueelse menetluse lõpuleviimisel- 350 krooni, - kokkuleppemenetluse läbirääkimised ja kokkuleppe sõlmimine – 350 krooni - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Kokku tasu 800 krooni, lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 960 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja sellest tulenevale justiitsministri määrusele nr . 2 /26.01.2005 ja selle muudatustele. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude 5 hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt justiitsministri 26.01.2005 määruses nr .2 ja selle muudatustes kehtestatud korrale (s.h. muudatustes alates 1.juulist 2009) ja tuleb määrata taotletud ulatuses.. Kohtueelse uurimise käigus on määratud riigi õigusabi tasu 420 krooni vandeadvokaat U.Paimetsa õigusabi eest (tl.69,70). KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 420 krooni ja kohtumenetluses summas 960 krooni, kokku 1380 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul A. P. Kohtunik Ü.Raag 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.