KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Vanemkohtujurist Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2023 kell 15:00, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10209 Tsiviilasi K Ti võlgade ümb

§-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
2. Jätta menetluskulud võlgniku K Ti kanda.
3. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
4. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
5. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja menetluse käik
6. K T (avaldaja, võlgnik) esitas 18.07.2023 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub kohtul algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
7. Kohus määras 24.07.2023 määrusega võlgade ümberkujundamise menetluse kulude katteks deposiidi summas 1500 eurot ning 28.07.2023 määrusega rahuldas võlgniku taotluse deposiidi kolme võrdse osamaksega tasumise kohta. Võlgnik on deposiidi summas 1500 eurot tasunud.
8. Kohus võttis avalduse 30.08.2023 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Kristo Tederi.
9. Usaldusisik esitas 29.09.2023 kohtule usaldusisiku hinnangu ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Võlgniku poolt allkirjastatud vara- ja võlgade nimekirja esitas usaldusisik kohtule 06.10.
11. Kohus rahuldas 11.10.2023 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse, algatas võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule ümberkujundamiskava 60 päeva jooksul alates 11.10.2023 kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 31.10.
13. Usaldusisik esitas 11.12.2023 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamiseks, pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik tõi taotluses välja, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel oli võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks kokku 49 182,35 eurot ja arvestades

§ 21

toodut vaadati ja kaaluti mitmeid erinevaid võimalusi võlgade ümberkujundamiseks kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja kohustuste vähendamise teel. K T on kaalunud erinevate kuumaksetega variante, mis tema olukorras ainuvõimalikud oleksid, kuid võttes arvesse oma majanduslikku olukorda, sissetulekute ulatust ja pereliikme rasket haigust, ei pea ta enam võimalikuks võlgade ümberkujundamiseks ettenähtud võimalike kuumaksete tasumist. Usaldusisik on K T’iga olukorra muutumist ja võimalusi arutanud ja toetab teda, kui juba menetluse alguses on teada, et võlgnik ei pruugi täita kokkulepitud kava olulisel määral, mis tooks kaasa ümberkujundamiskava tühistamise ega muudaks võlgniku majanduslikku olukorda paremaks vaid asetaks ta uuesti samasse olukorda, kus ta enne maksejõuetusmenetluse algatamist oli sattunud. Võlgnik palub võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetada, palub välja kuulutada tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, mille käigus saab ta usaldusisiku juhendamisel oma rahalisi kohustusi ettenähtud aja jooksul tasuda. Usaldusisik kinnitas, et võlgade ümberkujundamismenetluse lõpetamisel ei ole võlgnik tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute või võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Usaldusisik on kaalunud koos võlgnikuga võimalikke arvestusi toetab võlgniku otsust 2

) § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. 8. Käesolevas menetluses on usaldusisik ja võlgnik esitanud kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamiseks, võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks määratud tähtaja saabumist viitega, et muutunud olude tõttu ei pea võlgnik enam võimalikuks võlgade ümberkujundamiseks ettenähtud võimalike kuumaksete tasumist ning ei pruugi täita kokkulepitud kava olulisel määral. Usaldusisik kinnitas, et võlgade ümberkujundamismenetluse lõpetamisel ei ole võlgnik tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute või võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Usaldusisik on kaalunud koos võlgnikuga võimalikke arvestusi toetab võlgniku otsust ümberkujundamise tühistamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. 9.

§ 27

lg 3 kohaselt

§ 27

lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus võib võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamisel otsustada sama määrusega kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-des 31 ja 45 sätestatule (

§ 27

lg 3).

§ 27

lg 4 kohaselt peab võlgnik

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku. 10. Eeltoodust lähtuvalt ning võttes arvesse, et võlgnik on esitanud avaldanud taotluse lõpetada võlgade ümberkujundamise menetlus, kuulutada välja enda pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus, lõpetab kohus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse ja rahuldab taotluse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 11.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
2. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega – maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad ning 11.12.2023 esitatud taotlus – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik katta kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on usaldusisiku aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. 3

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

14. Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kohus ei ole tuvastanud

§ 45

lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, leiab kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

1. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas 09.01.2024 kell 11:00, ruumis
2. 16.

§ 18lg 8 ja Pankr

S § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodule, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, mis toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas 09.01.2024 kell 11:00, ruumis 2026. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti. 17.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 18.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 19.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus 4

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kristo Teder andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnik kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et Kristo Teder täidab tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Kristo Teder on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. 21. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 13.12.2024 (

§ 46lg 3). 22. Kohtu selgitused: − Tulenevalt Pankr

S § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. − Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

− Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47lg-d 1, 2).

− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 23. Tulenevalt Pankr

S § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 24.

§ 42

kohaselt avaldab kohus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatama kohustada usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese 5

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 3 kohaselt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikule tasu

§ 54sätestatu kohaselt.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ning kohustustest vabastamise menetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. 26.

§ 54

lg 4 esimese lause kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. 27.

§ 8

lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule.

1. Eeltoodust lähtuvad jäävad võlgade ümberkujundamise menetlusega seotud menetluskulud võlgniku kanda.
2. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisik kohtule kinnitamiseks kava ei esitanud ning ei ole esitanud kohtule taotlust tasu kindlaksmääramiseks, ei määra kohus käesoleva määrusega kindlaks usaldusisiku tasu ja ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suurust. / allkirjastatud digitaalselt / Hannes Olev Kohtunik 6