1-24-127/6

(23730000253)Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. detsembri
2. a määrus Kaebuse esitaja X OÜ (reg.kood XXXXXXXX) lepinguline esindaja advokaat Andri Rohtla RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. detsembri
4. a määrus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on KrMS § 385 p-st 11 tulenevalt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 31.10.2023 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X OÜ lepingulise esindaja advokaat Andri Rohtla kuriteokaebus. Kaebuse järgi ei tagastanud Y OÜ X OÜ-le rendilepingu alusel saadud mööblit ja see on omastamine KarS § 201 mõttes.
6. 10.11.2023 jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Kokkuvõetult leiti, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, mis puudutab lepinguliste suhete olemasolu, sisu ja täitmise tuvastamist ning selle lahendamine on tsiviilkohtu pädevuses. Kuriteokaebus kajastab ühe poole seisukohti, selles ei ole piisavalt andmeid, mis viitaksid kuriteole.
7. 21.11.2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X OÜ lepingulise esindaja advokaat Andri Rohtla kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, milles taotleti menetlusotsustuse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokuratuuri määrus
8. Riigiprokuratuuri
9. detsembri
10. a määrusega jäeti X OÜ lepingulise esindaja advokaat Andri Rohtla kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli põhjendatud. Määruse põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised. 4.
11. Kannatanu heidab Y OÜ-le ja selle uuele (alates 10.11.2022) juhatuse liikmele Cle ette väidetavalt 10.10.2022 sõlmitud rendilepingu alusel Y OÜ-le üleantud mööbli omastamist 1

(6)1-24-127 väärtuses 134 969,76 eurot. Kaebuses tuuakse välja, millised vallasasjad on Y OÜ-le üle antud ja kellele need kuuluvad. Nende väidete kohta märkis riigiprokurör, et kannatanu esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole 10.10.2022 rendilepingu juurde koostatud ühtegi arve-saatelehte; kannatanu pole mööbli väidetava rendile andmise eest kuni kannatanu poolt Y OÜ-le rendilepingu lõpetamise sooviavalduse saatmiseni 23.08.2023 esitanud ühtegi arvet; esitades vaid 28.08.2023 Y OÜ-le arve 134 969,76 euro ulatuses renditud mööbli omastamise eest. Kuigi 10.10.2022 rendilepingus on pooled selgelt kokku leppinud, et mööbli üleandmise tõendamiseks ja rendi maksmise kohustuse tekkimise eeldusena vormistatakse kindla sisuga arve-saateleht ja et seejärel tasutakse mööbli rentimise eest arvete alusel tasu, siis kuriteokaebuses ega ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses arve-saatelehtede puudumist ja arvete esitamata jätmist ei mainita. Kuriteokaebusele lisatud kirjavahetusest nähtuvalt suhtluses Y OÜ-ga on kannatanu asunud seisukohale, et lepinguga nõutud arve-saatelehte asendab rendilepingu 10.10.2022 lisa (28.08.2023 14:29 e-kiri). Kannatanu hinnangul on seega mööbli rendile andmise fakt ja rendile antud mööbli koosseis tõendatud 10.10.2022 lepingu lisaga, kolimisteenust osutanud Q OÜ-ga peetud kirjavahetuse ja kolimisteenuse eest esitatud arvega. Riigiprokuröri hinnangul ei võimalda aga viidatud materjalid määratleda ei üleantud mööbli koosseisu ega pooltevahelist suhet, mille raames võidi teatud mööbliesemed üle anda. 4.

1. 10.10.2022 rendilepingu lisa kohta märkis riigiprokurör, et lisas on loetletud mööbliesemed koos nende väärtusega, osade esemete puhul on välja toodud korter, kuhu vastav mööbliese oli mõeldud. Lisa ei sisalda rendilepingus arve-saatelehelt nõutud elemente, mh mööbli rendihinda ja üleandmise tähtaega (lepingu p 2.2), mistõttu ei ole tegemist dokumendiga, mis rendilepingu p 2.2 mõttes tõendaks mööbli üleandmist. Kahtlusi, et mööbli üleandmist pole kõnealuse rendilepingu alusel toimunud ja seega pole tekkinud ka rendi maksmise kohustust, kinnitab kaudselt ka kannatanu enda käitumine, kes väidetavalt 134 969,76 euro väärtuses mööbli Y OÜ-le rendile andmise eest ei esitanud Y OÜ-le ca 10 kuu jooksul kuni lepingu ülesütlemise sooviavalduse esitamiseni ühtegi arvet. Rendilepingu lisa tõendiväärtust mööbli üleandmise osas kahandab seegi, et lisa kuupäev on samuti 10.10.
2. Mööbli üleandmise kinnitamine juba 10.10.2022 ei riimuks aga kannatanu väidetega mööbli transportimise korraldamise kohta. Kannatanu andis Q OÜ-le ülesande XXXsse mööbli viimiseks 18.10.
3. Seega ei saanud pooled 10.10.2022 mööbli nõuetekohast üleandmist kinnitada, sest selleks hetkeks polnud lisas loetletud mööblit veel XXXsse transporditud ja kannatanu poolt polnud Q OÜ-le sellist korraldustki antud. Kahtlusi mööbli üleandmise asjaoludes süvendas seegi, et Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses väideti, et Q OÜ viis mööblit XXXsse juba ka enne lepingu sõlmimist 03.10.2022, s.t mõnda aega enne seda, kui kannatanu Q OÜ-le rendilepingus mainitud mööbli vedamiseks üldse korralduse andis. Kaebuse kohaselt transporditi viidatud mööblit veel hiljemgi (25.10.2022), s.o kaks nädalat pärast väidetavalt 10.10.2022 mööbli üleandmise kinnitamist. Seega ei saanud pooled juba 10.10.2022 kinnitada nõuetekohase mööbli üleandmist ja seda kinnitust ei saa täita lepingu lisa, s.t lisa ei kinnita selles loetletud mööbli reaalset üleandmist kõnealuse rendilepingu alusel. 4.
4. Mööbli üleandmist ei tõenda ka kolimisteenuse osutamisega seonduv kirjavahetus, sest kirjavahetuse kohaselt ei ole kannatanu kolimisteenuse osutajale esitanud 10.10.2022 rendilepingut, selle lisa ega rendilepingu lisas loetletud mööbli nimekirja. Kästakse viia kogu ladustatud kaup, kuid selle loetelu ei avata. Transporditava mööbli loetelu avatakse mõnevõrra vaid korter 42 kohta. 10.10.2022 rendilepingu lisas on aga mitmeid korter 42 märkega esemeid, mida kannatanu esitatud plaanil ega kirjavahetusest ei nähtu. Samas on korter 42 plaanil kirjeldatud objekte, mida 10.10.2022 rendilepingu lisas ei kajastu. Lisaks on plaanil kajastatud objekte, millel rendilepingu lisa 1 järgi polnud „KRT 42“ märget. Kannatanu võis seega paluda korterisse 42 transportida ka väidetava rendilepinguga mitteseotud mööblit. Seda enam, et Q OÜ transportis samal ajal XXXsse ka kannatanu mööbliesemeid, mis ei olnud rendilepingu esemeks. 2

(6)1-24-127 Ka Y OÜ esindaja märgib kirjavahetuses, et Y OÜ on kannatanuga teinud „aastate jooksul sadu tehinguid, s.h. ka mööbli ostmine“ (11.09.2023 11:49 e-kiri). Seega oli poolte vahel mööblit puudutavas osas veel õigussuhteid. Kokkuvõtvalt ei nähtu kirjavahetusest rendilepingu lisas nimetatud mööbliesemete transportimist Y OÜ-le. Kirjavahetus ei võimalda teha täpsemaid järeldusi transporditud mööbli koosseisu ega ka selle kohta, millise õigussuhte raames mööblit XXXsse transporditi. 4.

1. Rendilepingu lisas loetletud mööbli üleandmist ei tõenda ka kolimisteenuse eest esitatud arve, sest see ei loo selgust transporditud mööbli koosseisu osas, kinnitab vaid, et kannatanu korraldusel on teatud mööblit oktoobris kolmel korral XXXsse transporditud. Arvel kajastatu pigem kinnitab kahtlusi üleantud mööbli koosseisu osas. Võttes arvesse rendilepingu lisas loetletud rohkeid suuremõõtmelisi esemeid ja sadu muid esemeid, siis kolimisteenuste eest esitatud arved kogusummas 517,50 eurot, on kolimisele kulunud aja ja ühikuhinna kombinatsioon kahtlusi äratavalt madal, s.t ei ole usutav, et selle aja ja ressursiga oleks suudetud kogu mööbel XXXsse kolida. 4.
2. Kokkuvõtvalt ei saa esitatud materjalide pinnalt piisava tõenäosusega tuvastada, millised objektid, millal ja millise õigusliku suhte raames on Y OÜ-le üle antud. Nii pole piisava täpsusega määratletav ei väidetava omastamisteo võimalike objektide ring ega ka nende omandiõiguslik kuuluvus. Seetõttu puudub käesoleval hetkel piisav alus sedastamaks teos kuriteotunnuste olemasolu. Kriminaalmenetluse alustamise korral tuleks sisuliselt alles asuda kuriteotunnuseid otsima ja välja selgitama pooltevahelisi tsiviilõiguslikke suhteid, mis aga oleks vastuolus kriminaalmenetlusõiguse põhimõtetega. 4.
3. Isegi kui leida, et mööbliesemete (või mõne neist) üleandmine rendilepingu alusel on piisavalt tõendatud ja Y OÜ on need mööbliesemed objektiivselt õigusliku aluseta enda kasuks pööranud, puudub käesoleval hetkel piisav alus arvata, et tegu oleks toime pandud tahtlikult. Materjalidest ei nähtu, kas Y OÜ oli pärast juhatuse vahetumist teadlik 10.10.2022 rendilepingust. Isegi, kui oli sellest teadlik, puudus Y OÜ-l mõistlik alus arvata, et selle rendilepingu raames on Y OÜ-le reaalselt mööbliesemeid rendile antud, sest rentimise aluseks olnud lepingutingimused olid täitmata. Lisaks on poolte vahel olnud palju tehinguid mööbliga seoses ja Y OÜ on kannatanult ka mööblit välja ostnud (millistele väidetele pole vastu vaielnud ka kannatanu). Seetõttu puudus Y OÜ-l mõistlik alus eeldada, et teatud mööbel võib olla hoolimata 10.10.2022 rendilepingus kokkulepitud mööbli rendile andmise tingimuste põhimõttelisest eiramisest siiski just 10.10.2022 rendilepingu raames rendile võetud. Niisiis puudus neil tahtlus kasutada-käsutada võõrast vara. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
4. X OÜ lepinguline esindaja advokaat Andri Rohtla esitas
5. jaanuaril
6. a ringkonnakohtule kaebuse, milles palub tühistada vaidlustatav Riigiprokuratuuri määrus ja alustada kriminaalmenetlust C ja Y OÜ suhtes KarS § 201 lg 2 p-s 2 ja KarS § 201 lg-s 3 sätestatud tunnustel. 5.
7. Riigiprokuröri ei veennud mööbliesemete üleandmises kirjavahetus Q OÜ-ga, kes mööbli Yle kohale toimetas ja teenuse eest arve esitas. Kannatanu selgitab, et kõiki mööbliesemeid ei jõutud isegi oktoobris XXXsse viia ja mööbli transportimist jätkati veel novembris (Lisa 1). Riigiprokurör analüüsis üsna põhjalikult erinevaid tõendeid, kuid määruses on käsitlemata kõige kaalukamad tõendid – Y tööruumides tehtud fotod, millelt on näha mitmeid lepingu esemeks olevaid mööbliesemeid. Kuivõrd riigiprokurör ei ole kahtluse alla seadnud esemete nimekirja, vaid nende üleandmist, tõendavad pildid esemete üleandmist. Kaebaja selgitab, et fotod on tehtud 01.09.2023 XXX uusarenduses olevates Y tööruumides (XXX) ning ruumide asukoht ja asumine just kõrghoones on fotode pealt tuvastatav. Fotodelt on võimalik tuvastada, et kannatanule kuuluv 3

(6)1-24-127 mööbel asub XXXs ehk Y valduses, ehk lükkab ümber kahtlused, et lepingus mainitud mööblit pole kunagi üle antud. Lisaks ületab fotodel kujutatud erinevate mööbliesemete väärtus kindlasti 200 euro piiri. Seetõttu tuleb kriminaalmenetlust alustada isegi siis, kui praeguseks on piisavalt tõendatud vaid fotodel kujutatud mööbliesemete omastamine. 5.

1. Kriminaalmenetlust tuleb alustada, kui on ilmnenud kuriteotunnused (ehk objektiivse koosseisu tunnused), sest nende täielikku vastavust kuriteokoosseisule saab uurida ja kontrollida üksnes kriminaalmenetluse vahendusel. Kriminaalmenetluse alustamisest ei saa keelduda olukorras, kus objektiivse koosseisu olemasolule vaatamata on prokuröril kahtlusi subjektiivse koosseisu osas, sest selle täidetus selgitatakse samuti välja menetluse käigus. 5.
2. Kaebuse esitaja hinnangul on Y kannatanule kuulunud mööbliesemed omastanud tahtlikult. Riigiprokuröri vastupidine seisukoht on kaebaja hinnangul ebaloogiline ja vastuolus tõenditega. Kannatanu poolt edastatud e-kirjade pinnalt on tuvastatav, et leping on Y raamatupidamisse edastatud. Eluliselt usutav ei ole seegi, et Y juhtivtöötajad ei tea, et mööbel ka päriselt üle antud oli, sest mööbel asub Y tööruumides. Y juhatus sai mööbliesemete nende valduses olemisest teada hiljemalt nõudekirja (Lisa 2) esitamisest, sest selles sisaldusid ka fotod kannatanule kuuluvate mööbliesemete asumise kohta Y tööruumides XXXs. Seega kõige hiljemalt 04.09.2023 said Y juhtivtöötajad aru, et neil puudub õiguslik alus kannatanule kuuluvate mööbliesemete enda valduses hoidmiseks. Y ei ole aga esemeid tagastanud ja on väljendanud selgelt tahtlust mööbliesemed endale jätta. 13.09.2023 vastuses nõudekirjale leidis aga Y, et sellist mööblit ei saa nende valduses hetkel olla. Seega ei saa väita, et Y juhatus tegutseks teadmatuses või neil puudub tahtlus mööbli omastamiseks. Ühisest paikvaatlusest Y samuti keeldus ja seda kaebaja arvates just seetõttu, et varjata kannatanule kuuluva mööbli omastamist. Kuriteokaebuses ja tõendites on seega piisavalt viiteid Y OÜ ja selle juhatuse liikme poolt omastamise toimepanemise kohta. Seetõttu on prokuratuuril kohustus algatada kriminaalasi ning välja selgitada olulised asjaolud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ning kohustamiseks kriminaalmenetlust alustada. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel vaagitud ammendavalt KarS § 201 kuriteokoosseisuga seonduvaid asjaolusid ning jõutud põhjendatult järeldusele kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses.
4. Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejate põhjendustega selles, et kriminaalmenetlus tuleb jätta alustamata KarS § 201 kuriteotunnuste puudumise tõttu. Seejuures tuleb märkida, et kriminaalmenetlust ei alustata pelgalt seetõttu, et kaebuse esitaja soovib sellega saavutada temale kasulikku eesmärki – saada tagasi temale väidetavalt kuulunud vara või selle vara väärtuse hüvitamist, esitamata seejuures veenvaid andmed, et tal oleks üldse alust vara tagasi saada või saada selle väärtuses hüvitist. Olukorras, kus ei ole teada lepinguga seonduvad täpsed asjaolud, kokkulepete tegelik sisu ja õigussuhte tegelik olemus, puuduvad veenvad andmed, kas mööbliesemed üldse ja kui siiski, siis millises mahus Y OÜ-le üle anti. Teada pole ka see, miks ei ole väidetavalt rendile antud mööbliesemete eest esitatud ühtegi rendiarvet ja kannatanu ei ole 10 kuu jooksul renditasu nõudnud, kuigi selline kohustus tulenes rendilepingust. See võib samahästi viidata sellele, et tegelikult võis Y OÜ esemed osta, seetõttu puuduski alus neilt renditasu nõuda ja neil puudus kohustus tasu maksta. Sellele viitab tegelikult kaudselt ka teadmine, et lepingu lisa kajastas esemete väärtust, mitte nende rendihinda. Sellises olukorras oleks Y OÜ-le mööbliesemete omandiõigus üle läinud ja kannatanul puuduks igasugune alus nõuda esemete tagastamist või hüvitist nende väärtuses, kui need temale tegelikult enam ei kuulugi. Seda kõike on põhjalikult käsitlenud ka riigiprokurör oma määruses, analüüsides igakülgselt tõendeid (ka 4

(6)1-24-127 kaebaja möönab, et riigiprokuröri tõendite analüüs on üsnagi põhjalik), nende sisu ja seda, et need kaebaja väiteid piisavalt ei tõenda. Ringkonnakohus märgib, et lepinguliste suhete puhul on selliste tsiviilõiguslike suhete reguleerimiseks ettenähtud ikkagi eelkõige tsiviilõiguslikud meetmed. Tsiviilõiguslikke meetmeid varalistes küsimustes on pooled juba materjalide kohaselt ka rakendanud ja sellega seoses on ringkonnaprokurör tabavalt ja tausta avavalt välja toonud sellegi, et kannatanu soovib osta Y OÜ-lt samas uusarenduses korterit ja sisuliselt seda mööbliesemete väidetava väärtuse ulatuses tasaarvelduse korras sisuliselt tasuta. Seega on kaebaja huvides väita tema vara omastamist ja seda võimalikult suures summas, et korter võimalikult väikese tasu eest enda omandisse saada. Ringkonnakohus ei väida, et see kindlasti nii on, kuid see ilmestab paraku poolte omavahelist suhtlust ja erinevaid kokkuleppeid ning näitab, et kannatanul on antud olukorras vältimatult ka väga suured omakasulised huvid.

1. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks riigiprokuröri nõustumisväärsete põhjenduste ülekordamist ja märgib ringkonnakohtule esitatud kaebuse väidete pinnalt järgmist. Kaebaja üritab jätkuvalt kolimisfirmaga toimunud kirjavahetuse abil tõendada väiteid nimekirjas märgitud mööbliesemete transportimise ja seega nende üleandmise kohta Y OÜ-le. Kui algselt väideti, et seda tehti
2. oktoobril
3. a, siis Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses väideti, et tegelikult seda tehti veel enne ja pärast viidatud kuupäeva oktoobris. Olukorras, kus riigiprokurör seadis aga jätkuvalt kahtluse alla, et nimekirjas märgitud suurt kogust mööbliesemeid suudeti sellise ajamahuga kolme korraga ära transportida, täiendatakse ringkonnakohtule esitatud kaebuses transpordi asjaolusid ja väidetakse koguni (esitatakse ka kirjavahetus kolimisfirmaga), et transporditeenused kogu mööbli äraveoks jätkusid tegelikult veel ka novembris. Seega kaebuse esitaja püüab iga korraga veenvamalt tõestada, et sedavõrd suurt kogust mööblit transporditi piisavalt palju kordi, et kõik nimekirjas märgitud esemed saaks transporditud. Sellised hiljem otsitud väited pole aga kuigi veenvad ja ei kummuta riigiprokuröri poolt tuvastatut, et tegelikult ei ole ikkagi teada konkreetset mööbli koosseisu, mida antud objektile transporditi, õigussuhte tegelikku olemust ja täpseid asjaolusid.
4. Mis puudutab kannatanu poolt esitatud fotosid, siis tuleb esiteks märkida, et teada ei ole tegelikult see, millal ja kus on viidatud fotod tehtud. Paljasõnaline on kaebaja väide, et fotod tehti 01.09.
5. a ja seda just Y OÜ tööruumides. Isegi, kui pildid tehti kõnealuses uusarenduses, ei ole teada, millises ruumis täpselt. On ju kaebaja enda väitel sinna erinevatesse korteritesse mööblit saatnud ja omab seal isegi üürikorterit (kuhu kolimisfirma samuti oktoobris
6. a nendele mööblit tarnis). Teiseks tuleb märkida, et kõrvutades fotodel olevaid mööbliesemeid nimekirjas sisalduvatel fotodel olevate mööbliesemetega, tuleb tõdeda, et kokkulangevused on ainult osalised. Nii näevad visuaalsel vaatlusel samasugused küll välja esimesel fotol kujutatud laud, vaas ja teisel fotol olev tumba. Sarnased näevad välja ka esimesel fotol olev diivan (kuigi seljatoepatjade arv on erinev), lamp (mis pildil ainult poolikult ja pole identne) ja teisel fotol olev diivan (sarnane, mitte identne). Fotol asuv dekoor ei vasta aga üldse nimekirjas toodule ei nimeliselt ega ka visuaalselt. Seega ei ole kõigi välja toodud esemete puhul tuvastatav, et tegemist oleks vältimatult samade esemetega. Isegi, kui osalist kattuvust esemete puhul visuaalsel vaatlusel jaatada, ei ole teada seegi, kas need esemed anti ikkagi üle kõnealuse lepingu raames või kunagi varem. On ju vastaspool kinnitanud sedagi, et neil on toimunud sadu tehinguid ka varasemalt, s.h mööbliga seoses. Kõige enam omab tähtsust aga see, et isegi kui kaebaja arvates kinnitavad fotod esemete üleandmist, ei tõenda need rendisuhte alusel nende üleandmist. Rendilepingust tulenevalt pidi arve-saateleht (konkreetsete nõutud andmetega) tõendama esemete üleandmist. Selle puudumisel ei saa lugeda tõendatuks mööbliesemete üleandmist konkreetse rendilepingu alusel. Nagu riigiprokurör õigesti viitas, ei ole mööbli nimekiri samastatav arve-saatelehega. Lisaks ei ole kaebaja ise rendiarveid esitanud. Küll aga on vastaspool kinnitanud (11.09.2023 e-kiri), et sadadel kordadel varem on kannatanuga erinevaid tehinguid tehtud, s.h kannatanult mööblit ostetud. 5

(6)1-24-127 Seejuures ei keelduta viidatud e-kirjas midagi tagastamast, vaid soovitakse veenduda, et neilt ei nõuta midagi, mille eest Y OÜ on tegelikult juba maksnud, nagu kirjasaatja kinnitusel on varem juhtunud ja milline vaidlus on kohtus pooleli. Lisaks kinnitas vastaspool hilisemalt (15.09.2023 ekiri), et neile edastatud dokumentatsioon (kirjavahetus) puudutas mööblit, mis osteti kannatanu käest, mitte ei võetud vastutavale hoiule. Seega ainuüksi fotod ei tõenda nende esemete asumist Y OÜ valduses ja isegi kui see nii on, ei tõenda see nende kuuluvust kannatanule ja seda, et tegemist on vältimatult viidatud rendilepingu alusel üleantud ja seega rendisuhtest pärinevate esemetega. Riigiprokurör möönis samuti, et osaliselt võivad ju rendilepingu lisas toodud mööbliesemed olla üle antud, kuid ei ole teada, mis ulatuses täpselt ja mis kõige tähtsam, ei ole teada õigussuhte olemus. See tähendab, et kui isegi paari eseme puhul saab möönda (need, mis näevad tõepoolest identsed välja), et tegemist võib olla nimekirjas olevate esemetega, ei ole tegelikult teada nende esemete kuuluvus, sest kannatanu ei ole renditasu nende eest üldsegi küsinud, mis peaks olema ju tema jaoks rendilepingu sõlmimise eesmärk, s.o temale kuuluvate esemete välja rentimise eest tasu saada. Seega pole isegi fotodel kujutatud esemete pinnalt põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine.

1. Tulenevalt tahtluse küsimusest tuleb lisada, et mööbli väidetav Y OÜ valduses olemine ei tähenda vältimatut selle omastamise tahet, kui uus juhatus ei ole rohkete omavaheliste mööbliga seotud tehingute ja osaliselt ka selle välja ostmise tõttu suutnud puuduliku dokumentatsiooni pinnalt (algselt puudus ilmselt rendileping üldse, seejärel puudusid rendilepingus märgitud vajalikud dokumendid) selgeks teha konkreetse mööbliga seotud õigussuhte olemasolu ja asjaolusid. Eelkõige seda, kas antud mööbel pärines ikkagi 10.10.2022 rendilepingust, kui tegelikult mööbli üleandmist tõendavad dokumendid puuduvad ja väidetava rendisuhte olemasolu rendiarvete esitamata jätmised veenvalt ei kinnita. Seega puudus Y OÜ uuel juhatusel ilmselt piisav teadmine, kas tegemist on viidatud rendilepingu lisas toodud mööbliga ja kui osaliselt ongi, kas see oli neile tõepoolest renditud või tegelikult olid nad selle välja ostnud, millele võiks justkui viidata ka rendiarvete puudumine. Seega lepingutingimuste võimaliku mitte nõuetekohase täitmise tõttu puudub alus väita, et kõnealune mööbel (isegi, kui see peaks olema Y OÜ valduses), on viimasele vältimatult võõras ja kuulub tegelikult kannatanule. Seetõttu on arusaadav, miks ei kiirustanud Y OÜ esemete tagastamisega.
2. Ringkonnakohus märgib kokkuvõtvalt, et kuivõrd käesoleval juhul on sedastatav kriminaalmenetluse aluse puudumine konkreetse kuriteokoosseisu puhul KarS § 201 järgi, puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
3. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
4. detsembri
5. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6