← Eesti

1-22-5055/116

Obsah (8)§ 120§ 274§ 65§ 121§ 28§ 1511§ 31§ 39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 15. november 2023 Kohtuasja number 1-22-5055 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtua

) § 274 lg 2 p 4 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. veebruari 2023 otsus Apellant Juri Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Teised apellatsioonimenetluse Juri Kolesnikov. Isikukood 37511296032; kannab karistust pooled Tartu Vanglas; viimati kriminaalkorras karistatud Tartu Ringkonnakohtu
  2. märtsi 2021 otsusega

§ 120

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega; tõkendit kohaldatud ei ole prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Tartu Maakohtu
  2. veebruari 2023 otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada selle resolutsiooni selliselt, et riigi kanda jääb riigi õigusabi tasu summas 1021,20 eurot.
  3. Apellatsioon jätta rahuldamata.
  4. Tagastada Juri Kolesnikovile tema
  5. augusti 2023 kiri ning
  6. ja
  7. mai 2023 kirjade juurde lisatud dokumendid ning asjad.
  8. Arvata osaühingule Advokaadibüroo Rein Napa vandeadvokaat Rein Napa poolt Juri Kolesnikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Tartu Ringkonnakohtu
  9. märtsi 2023 määruse alusel makstud tasu 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot) menetluskulude hulka.
  10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Juri Kolesnikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1

(13)Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus 1. Juri Kolesnikovi süüdistatakse

§ 274lg 2 p 4 järgi selles, et ta ähvardas Tartu Vanglas kinnipeetavana 13.

mail 2022 kella 16.10 paiku S-maja

  1. korruse valvuriruumi juures jalutuskepiga, s.o relvana kasutatava esemega ametiülesandeid täitvat vanemvalvur M.S. it, lubades teda jalutuskepiga lüüa. M.S. il oli alus karta ähvarduse täideviimist, sest J. Kolesnikov ärritus tema korralduse peale ning lähenes talle agressiivselt jalutuskeppi üleval hoides. Samuti teadis M.S. , et J. Kolesnikovi on varem vägivallakuritegude eest karistatud. Maakohtu otsus
  2. Tartu Maakohtu
  3. veebruari 2023 otsusega tunnistati J. Kolesnikov

§ 274

lg 2 p 4 järgi süüdi ja teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust J.

Kolesnikovile Tartu Ringkonnakohtu

  1. märtsi 2021 otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa ehk 9 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ning uueks liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
  2. veebruarist
  3. Menetluskuluna mõisteti J. Kolesnikovilt välja sundraha 87,50 eurot, mis tuleb ära tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulud, s.o 1000 eurot sundrahast ja kogu riigi õigusabi kulu jäeti riigi kanda. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  4. Süüdistuse kohaselt pani J. Kolesnikov kuriteo toime
  5. mail 2022 kella 16.10 paiku Tartu Vanglas. Nimetatud päeval täitis M.S. Tartu Vanglas vanemvalvuri töökohustusi. M.V. e täitis aga valvuri kohustusi, olles samal ajal Sisekaitseakadeemias õppimise ajal Tartu Vanglas M.S. i juhendataval praktikal. Seega olid mõlemad mehed võimuesindajad

§ 274mõttes.

Vanglasektsioonis, kus M.S. ja M.V. e süüdistuses märgitud päeval oma töökohustusi täitsid, kandis sel ajal kinnipeetavana karistust J. Kolesnikov. Samuti kandis nimetatud päeval Tartu Vanglas kinnipeetavana karistust A.Ž. , kes oli tööl juuksurina. Tema töökoht ehk juuksuriruum jäi selle sektsiooni ette, kus asus J. Kolesnikovi kamber ning juuksuriruumi vahetusse lähedusse jäid ka kontaktisikute tööruum ja valveruum. M.S. tegeles algselt juuksuri juurest tulnud J. Kolesnikoviga ning M.V. e veel ühe kinnipeetava – V.T. i – juuksuri juurde toimetamisega, kuid hiljem tegelesid nad mõlemad J. Kolesnikoviga.

  1. Süüdistuses toodud ajal oli J. Kolesnikovil kaelas küllaltki pikk ja lai ripats/lint, millel oli suurelt ülaosas tumedas kirjas Z-tähe kujuline märgistus. M.S. andis J. Kolesnikovile korralduse võtta kõnesolev ripats oma kaelast ära. See põhjustas J. Kolesnikovi ja M.S. i vahel konflikti, kuna J. Kolesnikov ei olnud nõus ripatsit kaelast ära võtma. Vaidlus käib selle üle, kas M.S. i korraldus oli seaduslik, kas J. Kolesnikov oleks pidanud seda täitma ning kas J. Kolesnikov ähvardas korralduse saamisel M.S. it oma jalutuskepiga lüüa.
  3. veebruaril 2022 alustas Venemaa Föderatsioon sõda Ukrainas. Vene tankidel ja muul sõjatehnikal Ukrainas eksponeeriti muu hulgas Z-tähe kujutist. Vene sõjatehnikalt kandus Z-tähe kujutis kiirelt käibele Venemaa sõda toetava ja õigustava sümbolina, levides igapäevakasutusse, 2

(13)sh hoonetele, tavasõiduautodele, riietele, amulettidele jmt.
  1. maiks 2022 olid sündmused Eestis jõudnud Ukrainas toimuva sõja foonil ajajärku, kus oli muu hulgas äärmiselt teravalt tõusetunud küsimus sümbolite kasutamisest, mis toetavad vaenu õhutamist, agressiooni ning sõja- ja inimsusevastaseid kuritegusid. Eesti meedias üheks enim käsitletud teemaks sai vaenusümbolite keelustamine. Selleks ajaks oli agressiooni toetava sümbolina Z-tähe kujutis kasutusel Venemaa sõda Ukrainas propageerival ja seda heaks kiitval eesmärgil. Ka Georgi linti (oranž riba, mida läbivad 3 musta triipu) võis kohata kasutusel Z-tähe kujulisena.
  2. aprillil 2022 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega vaenusümbolite kasutamine ja välisriigi agressiooniaktiga liitumine, selles osalemine ning selle toetamine keelustati: karistusseadustikku täiendati §-dega 911 ja
  3. Need seadusemuudatused jõustusid vastavalt
  4. mail ning
  5. aprillil
  8. maiks 2022 oli Eestis elavatele inimestele massimeediast üldteada, et Venemaa propagandasümbolite, sh Z-tähe kujutise, Georgi lindi jmt kasutamine on keelustatud. Eestis kutsuti inimesi üles mitte toetama sõda Ukrainas ja hoiduma agressioonisümbolite kasutamisest, teavitama politseid ning helistama hädaabi numbril 112, kui märgatakse avalikus ruumis agressioonisümboolika kasutamist. Inimestel soovitati ise mitte hakata korda looma ega konflikti astuda. Ka neile Eestis elavatele inimestele, kes valdavalt jälgisid Vene meediakanaleid, sh televisiooni, oli
  9. maiks 2022 üldteada, et Venemaa on rakendanud mitmed sümbolid nagu Ztähe kujutis, Georgi lint jmt enda propagandamasinavärgi etteotsa, kiitmaks heaks ja õigustamaks sõda Ukrainas. Nii eestikeelsest, venekeelsest kui ka mujalt välismaisest massimeediast oli üldteada, et Z-tähe kujutis, Georgi lint jmt on agressioonisümbolid ja teenivad Venemaa sõda propageerivat, seda õigustavat ja heaks kiitvat eesmärki. Kuna selleks ajaks olid juba jõustunud nii agressioonisümbolite kasutamise keelustamist kui ka välisriigi agressiooniaktiga liitumist, selles osalemist ning selle toetamist keelustavad

§-d 911 ja 1511, oli Tartu Vangla vanemvalvuri M.S. i

  1. mai 2022 korraldus J. Kolesnikovile Z-tähe kujutist sisaldava agressioonisümboolika kaelast eemaldamiseks seaduslik.
  2. J. Kolesnikov kinnitas, et ta oli massimeedias toimuvaga kursis, vaatas ja kuulas meedias toimuvat. Kaudselt nähtub see, et J. Kolesnikov oli teadlik agressioonisümbolite keelustamisest, ka tema ütlustest selle kohta, et ta võttis ajalehest Postimees pilte ja tegi neist kollaaži, millel oli poliitiline iseloom, kuna sellel kollaažil oli ka Venemaa president. J. Kolesnikovi ütluste kohaselt võeti kollaaž temalt vanglas ära ja ta sai karistada. Kui kinnipeetav otsib meediaväljaandest enda poliitilise alatooniga kollaažile sobivaid pilte, on ta kohtu hinnangul tahes-tahtmata kursis päevakajaliste sündmustega, millisteks olid
  3. aasta talvel ja kevadel ka sõda Ukrainas ning agressioonisümbolite keelustamisega seonduv temaatika.
  4. J. Kolesnikovi väitel valmistas ta
  5. mail 2022 temal kaelas olnud ripatsi ise. See oli sinisekollasega ning sinna värvis ta rohelise pastakaga Z-tähe kujutise, tähistamaks Ukraina Vabariigi presidendi Volodõmõr Zelenski perekonnanime esitähte. Ta kandis seda ripatsit Ukraina toetuseks alates Ukrainas
  6. veebruaril 2022 alanud sõjast, kuid
  7. mail 2022 käskis M.S. tal selle ripatsi kaelast ära võtta. J. Kolesnikovi arvates sõltub Z-tähe kujutise lubatavus Tartu Vanglas sellest, milline see kujutis täpselt on: tema käitus seaduslikult, sest Z-täht oli Ukraina sinise-kollase lipu värvides ripatsil/lindil.
  8. Kohtu hinnangul ei õigusta J. Kolesnikovi käitumist asjaolu, et temal kaelas olnud ripatsil/lindil oli Z-tähe kujutise taustaks Ukraina Vabariigi sinise-kollase lipu värvid. Pigem nähtub sellest, et sõda Ukrainas propageeriv ja õigustav Z-tähe kujutis on üle Ukraina Vabariigist: agressioonisümbol on seatud Ukraina Vabariigist kõrgemale ja tähtsamale positsioonile. J. Kolesnikovi väited, nagu oleks Z-tähe kujutise näol tegemist Ukraina presidendi perekonnanime esitähega, ei ole veenvad ega eluliselt usutavad olukorras, kus meedias on Z-tähe kujutis laialdaselt 3

(13)ja üheselt kasutusel agressioonisümbolina ning teenimas Ukrainas sõda alustanud Venemaa huve. Kõrvalisele pealtvaatajale seondub Z-tähe kujutis pärast sõja algust Venemaa propagandamasina agressioonisümboliga ja asjaolu, et see keelustatud sümbol asus J. Kolesnikovil Ukraina lipuvärvidel, seda ei muuda. Niisiis tulnuks J. Kolesnikovil vanemvalvur M.S. ilt
  1. mail 2022 korralduse saamisel seda koheselt ja vastuvaidlematult täita ning Z-tähe kujutisega agressioonisümbol (ripats) endal kaelast ära võtta.
  2. M.S. i ütlustest nähtuvalt selgitas ta J. Kolesnikovile tollel kaelas olnud ripatsi keelatust – see oli agressioonisümbol. Ta andis J. Kolesnikovile korralduse see ripats kaelast ära võtta. Kui J. Kolesnikov polnud nõus seda tegema, teavitas ta J. Kolesnikovi, et see võetakse temalt ära. J. Kolesnikov ägestus, tõstis häält, hakkas karjuma, tõstis endal käes olnud käimiskepi maast üles, võttis selle keskosast kinni ning ütles samal ajal, et „kui te minult selle ära võtate, siis oi kus ma virutan sellega!“, viidates tal käes olnud kargule, mida ta samal ajal viibutas. M.S. i ütluste kohaselt oli nendevaheline distants sel ajal umbes 1–1,5 meetrit. M.S. kartis, et J. Kolesnikov võibki teda karguga lüüa, sest J. Kolesnikov ägestus, oli vihane, ärritunud, karjus ja viibutas karguga. Löömise vältimiseks taganes M.S. J. Kolesnikovi juurest valveruumi ukse poole. J. Kolesnikov pani kargu maha ja hakkas agressiivse hoiakuga M.S. i poole liikuma. Seepeale pani M.S. käe J. Kolesnikovile ette, et too talle lähemale ei tuleks, ja andis J. Kolesnikovile korralduse taganeda. J. Kolesnikov kõndis sellest hoolimata veel paar sammu edasi. M.S. pidas J. Kolesnikovi jalutuskepiga löömise ähvardust reaalseks ka seetõttu, et ta oli tutvunud J. Kolesnikovi taustaga ning teadis, et J. Kolesnikovi on korduvalt varem karistatud, mõrva ja vanglatöötaja ähvardamise eest. M.S. läks siis kontaktisikute ruumi, et sealt kontaktisik A.R. omale appi kutsuda. Kontaktisikute ruumi suundumise ajal ütles M.S. M.V. ele, et too J. Kolesnikovi osakonda ei laseks. Kuna aga J. Kolesnikov samal ajal karjus, M.V. e öeldut ei kuulnud. Kontaktisikute ruumist naastes nägi M.S. , et trelluks osakonda oli lahti ja J. Kolesnikov oli osakonda liikumas. M.S. läks koos A.R. i ja M.V. ega valveruumi, et arutada, mida J. Kolesnikoviga edasi teha. Mõne minuti pärast nägid nad, et J. Kolesnikov tuli kambrist välja ja Ztähte tal enam kaelas ei olnud.
  3. M.V. e ütlused kinnitavad M.S. i ütlusi. J. Kolesnikov ähvardas M.S. it, kuna ei olnud nõus täitma viimase korraldust Z-tähe kujutis kaelast ära võtta ning ei olnud nõus ka sellega, et M.S. selle ise temalt kaelast ära võtaks. Kuigi J. Kolesnikovi täpseid sõnu M.V. e ei mäleta, kinnitas ta, et J. Kolesnikov ütles ägestununa M.S. ile, et kui too võtab temalt ripatsi kaelast ära, lööb ta M.S. i maha. J. Kolesnikov läks konflikti käigus järjest vihasemaks, oli närviline ja fikseeritud just M.S. i peale, tal oli M.S. iga silmside ja ta liikus M.S. i poole. Mingil hetkel viibutas J. Kolesnikov oma paremas käes olnud keppi külje peal või natuke selja taga, nagu ta valmistuks lööma. Vahemaa M.S. i ja J. Kolesnikovi vahel oli 1–2 meetrit. J. Kolesnikov oli väga-väga endast väljas – M.V. e ei olnud teda nii endast väljas olnuna kunagi näinud. Ta jälgis J. Kolesnikovi liikumist ja oli valmis vajutama ühe käega paanikanuppu ning teise käega gaasi laskma. Oli tunda, et kohe toimub rünnak. Kui M.S. kontaktisikute ruumi läks, hakkas J. Kolesnikov maha rahunema. Seejärel avaldas J. Kolesnikov soovi minna oma kambrisse ja M.V. e lubaski J. Kolesnikovil sektsiooni minna. Kambrisse minemise ajal oli J. Kolesnikovil veel ripats kaelas, kuid kui teda hiljem samal päeval nähti, siis tal seda ripatsit enam polnud.
  4. Tartu Vangla valvekaamera
  5. mai 2022 videosalvestiselt ajavahemikust kell 16:03:33 kuni 16:12:00 on näha, et kui esialgu oli J. Kolesnikovi käitumine rahulik, siis kella 16.10 paiku see muutus kiiresti. Nimelt näitas tema kehakeel vastandumist ja suunatust M.S. i suunas, kelle poole J. Kolesnikov pöördus ilmselgelt rahulolematust väljendava ning vihase näoilmega, tema suunas ka žestikuleerides: vasaku käega ja vasaku käe sõrmega vehkides, pead ja kaela ettepoole tugevalt hoides, lõuga ette lükates, enda näo kõrgusele tõstetud vasaku käe sõrmega M.S. i peale osutades. 4
(13)Samuti tõstis J. Kolesnikov kella 16.10 paiku põrandalt mõnekümne sentimeetri kõrgusele oma jalutuskepi ja viibutas sellega vahepeal kergelt. M.S. ja tema kõrval olnud M.V. e taganesid osakonna trellukse juurest valveruumi poole. J. Kolesnikov jätkas agressiivselt M.S. i suunas liikumist, M.S. ja M.V. e jätkasid taganemist ning hoidsid lõpuks mõlemad üht enda kätt ees, et sundida neile üha järgnevat J. Kolesnikovi distantsi hoidma. Valveruumi juurde jõudes läks M.S. lähedalasuvasse kontaktisikute ruumi. Seejärel laskis M.V. e J. Kolesnikovi osakonda sisse ja J. Kolesnikov läks ära.
  1. J. Kolesnikov küll tunnistab ärritumist ja M.S. i peale karjumist, kuid tema sõnul ei ähvardanud ta M.S. it jalutuskepiga löömisega. Ta ei olnud tol päeval saanud veel õhtuseid ravimeid ning tal valutasid selg ja jalg. Pärast juuksuri juurest tulekut tahtis M.S. tal kaelas olnud Z-tähe kujutisega ripatsit ära võtta. Ka küsis seepeale M.S. ilt, kas tõesti hakkab too teda, invaliidi ründama ning näitas valvurile enda kaitseks jalutuskeppi. See ei kujutanud aga teistele ohtu, ta ei vehkinud jalutuskepiga ning pani selle tagasi maha. Ta ei mäleta, kas tema karjumise ajal M.S. midagi rääkis – tal on kõrgvererõhutõbi, ärritudes tal vererõhk tõuseb ja siis ta ei kuule.
  2. Juuksur A.Ž. i ütluste kohaselt ta juuksuriruumist toimunut ei näinud, küll aga kuulis ta, et valvur M.S. palus J. Kolesnikovil lint ära võtta. J. Kolesnikov küsis, et mis alusel M.S. sellise korralduse annab. Seepeale vastas M.S. , et lihtsalt võta ära. J. Kolesnikov ei soovinud seda teha. A.Ž. i sõnul hääletoonid kasvasid: mida rohkem vestlus edasi arenes, seda kõvemaks läks hääl.
  3. Võttes arvesse M.S. i ja M.V. e ütlusi ning videosalvestiselt nähtuvat, on kohtu hinnangul tõendatud, et J. Kolesnikov oli M.S. i suhtes agressiivselt meelestatud ja ähvardas teda enda jalutuskepiga lüüa. Kuigi M.V. e ei mäletanud J. Kolesnikovi täpset sõnakasutust, ei anna see põhjust tema ütluste tõelevastavuses kahelda: öeldu põhiolemust – J. Kolesnikov ähvardas M.S. it maha löömisega – M.V. e mäletas. Kuna eeltoodud tõendid on omavahel kooskõlas ja J. Kolesnikovi ütlused nendega ei haaku, jätab kohus J. Kolesnikovi ütlused ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja.
  4. Olukord oli niivõrd ohtlik, et iga hetk võiski kepilöök järgneda. Sellele viitas M.V. e. Videosalvestiselt on näha, et mõlemad valvurid püüdsid lahendada olukorda rahulikult, ilma vägivallata, J. Kolesnikovi juurest taganedes. M.V. e oli haaramas enda küljelt abivahendeid. M.S. il oli alust karta, et agressiivselt käituv J. Kolesnikov tõesti viib enda ähvarduse täide ja lööbki M.S. it jalutuskepiga. Jalutuskepiga on tugevalt ja elutähtsasse piirkonda lüües võimalik inimene ka ühe hoobiga ära tappa. Videost nähtuvalt ei vajanud J. Kolesnikov igal hetkel püsti seismiseks keppi ehk tal oli võimalik kasutada keppi löömiseks. Liiatigi oli J. Kolesnikovi ja M.S. i vahel väga väike vahemaa. Lisaks teadis M.S. , et J. Kolesnikov oli varem pannud toime vägivallakuritegusid, sealhulgas tapmise ja ähvardamise.
  5. Jalutuskepp on käsitatav relvana kasutatava esemena, kuna sellega on ähvarduse täideviimise korral võimalik vangivalvurist võimuesindajat lüüa, talle lüües valu ja tervisekahjustusi tekitada ning halvemal juhul teda ka tappa. Seega pani J. Kolesnikov enda jalutuskepiga ehk relvana kasutatava esemega ametikohustusi täitnud Tartu Vangla vanemvalvurit M.S. it löömisega ähvardades toime

§ 274lg 2 p 4 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

18. J. Kolesnikov tegutses vähemalt otsese tahtlusega. Tema ägestumise ja konflikti M.S. iga põhjustas viimase antud korraldus, et J. Kolesnikov eemaldaks Z-tähe märgistusega agressioonisümboli oma kaelast. See konflikt ei vaibunud kohe, vaid vältas küllaltki pikka aega. Konflikti kestel jõudsid valvurid J. Kolesnikovi eest üha taganedes trellukse juurest valveruumi ette ning J. Kolesnikovi hääl muutus üha valjemaks, kuni karjumiseni välja. Taolistel asjaoludel 5

(13)pole alust arvata, et J. Kolesnikov oleks ähvardanud M.S. it niisama suusoojaks, vaid sellel oli reaalne sisu ning kuni konflikti lõppemiseni püsis üleval ka reaalne oht, et taganevale M.S. ile üha lähenev ja üha valjuhäälsem J. Kolesnikov viibki enda ähvarduse täide ehk lööb M.S. it jalutuskepiga. J. Kolesnikovile ei saanud jääda märkamatuks asjaolu, et mõlemad valvurid tema eest taganesid ja püüdsid teda endast eemal hoida. Niisiis sai J. Kolesnikov aru, et tema käitumine põhjustab valvurites reaalset hirmu.
  1. Teo õigusvastasust ei välista J. Kolesnikovi väide, et ta kandis süüdistuses toodud sündmusega seotud ripatsit kaelas juba alates
  2. veebruarist 2022, kui Venemaa alustas Ukrainas sõda.
  3. maiks 2022 oli ilmselgelt Eestis juba selgeks räägitud ja vaieldud agressioonitemaatika ning olid jõustunud ka vastavad agressioonisümboolika kasutamist keelustavad seadusemuudatused. Sellest oli teadlik ka J. Kolesnikov, kuna ta nimetas seda
  4. mail 2022 enda väitluses M.S. iga. Kahtlusteta oli J. Kolesnikov ka teadlik, et Z-tähe kujutis on agressioonisümbol, mis õigustab Venemaa sõda. Asjaolu, et Z-täht oli Ukraina riigilipu värvidega lindil või et see kujutas endast Ukraina presidendi nime esitähte, ei andnud J. Kolesnikovile alust M.S. i korralduse täitmata jätmiseks ega M.S. i ähvardamiseks.
  5. J. Kolesnikovi teo õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et tema ähvardus oli tingimuslik: ta ähvardas valvurit lüüa juhul, kui too temalt ripatsit ära võtma hakkab. Nii M.S. i ja M.V. e ütlustest kui ka vangla valvekaamera videosalvestiselt nähtub selgelt, et J. Kolesnikovist lähtus reaalne oht M.S. i jalutuskepiga löömiseks juba enne seda, kui vanglaametnikud asusid temalt ripatsit kaelast ära võtma.
  6. J. Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ei väära ka tema tervislik olukord. Kuigi J. Kolesnikovil on raskusi kõndimisega ja ta kasutab selleks paremas käes hoitavat jalutuskeppi, siis seista suudab ta ka ilma jalutuskepita.
  7. J. Kolesnikovi teo õigusvastasus ei lange ära ka tulenevalt tema väitest selle kohta, nagu tahtnuks M.S. ja M.V. e talle kas kahekesi või koos A.R. iga kallale tulla ning talle kehavigastusi tekitada. Need J. Kolesnikovi väited pole veenvad ja usutavad olukorras, kus ainukeseks teisi inimesi ründavaks isikuks oli ta ise, mõlemad valvurid taganesid tema eest ja püüdsid teda endast eemal hoida.
  8. Viimaks ei välista J. Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ka tema väited selle kohta, nagu ei võimaldatud tal endal Z-tähe kujutisega ripatsit kaelast ära võtta ja teda ähvardati jõuga see ese ära võtta. Need väited pole veenvad ja usutavad. J. Kolesnikovi asus M.S. iga väitlusesse ripatsi kandmise lubatavuse teemal, nõudes valvurilt selle kohta põhjendusi ja selgitusi ning esitades valvurile enda versioone ripatsi kandmise lubatavuse kohta kuni viideteni

§-le 1511 välja. Seega lootis J. Kolesnikov ennast M.S. i korraldusele vastandudes, et ta saab agressioonisümbolit edasi kanda. 24. Kohtuistungil avaldas J. Kolesnikov, et teda juba on käskkirjaga Z-tähe kujutisega ripatsi eest karistatud – ta oli üksikvangistuses, viibis lukustatud kambris. Sellest tulenevalt ei saa siiski öelda, et tema karistamine

§ 274järgi oleks topeltkaristamise keelu mõttes välistatud.

Seda põhjusel, et praegu ei karistata J. Kolesnikovi mitte seonduvalt Z-tähe kujutisega ripatsiga, vaid selle eest, et ta kasutas võimuesindaja vastu vägivalda, kui ähvardas teda enda jalutuskepiga lüüa. Agressioonisümboolika kaelast eemaldamise korraldust ei ole süüdistuses nimetatud ja seda põhjendatult, kuna praegune süüdistus seondub Z-tähe kujutisega ripatsiga üksnes väga kaudselt ning korraldus see ripats eemaldada omab praeguses asjas tähtsust üksnes sellest aspektist, kas vanemvalvuri seesugune korraldus oli seaduslik. 6

(13)25.

§ 274lg 2 näeb ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

J. Kolesnikov piirdus üksnes ähvardamisega ja ähvardust ellu ei viinud. Niisiis on tema süü pigem väike. Süüd vähendab ka J. Kolesnikovi kehv tervislik olukord: ta kasutab käimiseks jalutuskeppi ning tal on raskusi kõndimisega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. J. Kolesnikovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vägivallakuritegude eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Kolesnikov impulsiivne, tal on puudulik probleemide lahendamise oskus, samas aga head suhtlemisoskused, mida ta võib kasutada manipuleerimiseks. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud karistada J. Kolesnikovi sanktsiooni miinimummääras ehk üheaastase vangistusega. Seda vangistust tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada J.

Kolesnikovile Tartu Ringkonnakohtu

  1. märtsi 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 9 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mille tähtaega tuleb arvestada alates
  2. veebruarist
  3. Apellatsioon
  4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, J. Kolesnikovi õigeksmõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja leiab, et kohus hindas tõendeid valesti ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. J. Kolesnikovi käitumist
  5. mail 2022 ei saa vaadelda võimuesindaja ähvardamisena. Nimelt oli kannatanu M.S. ile hästi teada, et J. Kolesnikov on emotsionaalselt kergesti ärrituv, puudega invaliid, kes kasutab liikumiseks jalutuskeppi. J. Kolesnikovi ütluste kohaselt ta ei ähvardanud M.S. ilt. M.S. esitas J. Kolesnikovile nõudmise võtta kaelast sõjasümboolikasse puutuv lint, lubades vastasel korral jõudu kasutada. Seepeale tõstis J. Kolesnikov ärritunult jalutuskepi ning küsis M.S. ilt: „Kas te tõesti kavatsete minu suhtes kasutada vägivalda, teate ju, et olen invaliid?“ Turvakaamera videosalvestiselt on näha, et J. Kolesnikov tõstis jalutuskepi, hoidis seda ca 20 cm altpoolt selle ülemist toetuspunkti ning liikus paar sammu M.S. i suunas, misjärel toetus uuesti kepile. Maast tõstetud asendis oli jalutuskepp seega vaid paar sekundit. J. Kolesnikov hoidis keppi varrest kinni. Selliselt hoituna ei saa jalutuskeppi löömiseks kasutada. Niisiis puudus M.S. il alus löömist eeldada ja karta. Pealegi on kaheldav M.S. i väide, et J. Kolesnikov teda ähvardas. Nimelt väitis M.S. , et J. Kolesnikov ütles järgmist: „Kui te tulete minult seda linti ära võtma, siis oi kuidas ma teid selle kepiga löön.“ Kuigi J. Kolesnikov on rahvuselt venelane, valdab ta siiski piisavalt Eesti keelt ning tema hinnangul ei sõnastaks keegi oma ähvardust selliselt. Menetlus ringkonnakohtus
  6. Prokuratuuri hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning alust selle tühistamiseks ei ole. Apellatsiooni palub prokuratuur jätta rahuldamata.
  7. J. Kolesnikov saatis ringkonnakohtule mitmeid kirju, lisades osadele kirjadele dokumente ja erinevaid väikseid asju. Muu hulgas saatis J. Kolesnikov ühe kirja
  8. mail 2023 – selles esitas ta juhtunu osas oma seisukoha, mis on lühidalt selline. Ta ei ole kunagi ühtegi vanglaametnikku ähvardanud ega rünnanud. Ta ei toeta sõda, vaid hoopis Ukrainat. Temal kaelas olnud Ukraina värvides ja Zelenski tähega märk oligi mõeldud Ukraina toetuseks. Ta oli seda kandnud juba mitu kuud ja varem ei olnud sellest probleemi tehtud. Ta on hoolikalt jälginud meediat, et mitte eksida. Kui ta on millestki valesti aru saanud, tulnuks talle seda rahulikult selgitada.
  9. mail 2022 tundis ta valu ja oli ärritunud, kuna keegi ei tulnud talle järgi, et ta saaks peale juuksurit duši alla minna. Ta ei saa järjest kaua seista. Järsku tuli M.S. talle kallale. M.S. tunneb teda juba aastaid, kuid ta tahtis ilmselt praktikandile oma võimu näidata või siis palus A.R. tal seda teha. J. Kolesnikov 7

(13)seletas korduvalt ja rahulikult M.S. ile, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lubab tal mitte alluda, kaitsta oma õigusi ja tervist ning M.S. peab talle seletama, miks ta teda ründab – vaidlusalust märki oli ta kandnud kaelas juba pikemat aega. M.S. kuulas teda, kuid ütles, et ta võtab märgi ikkagi jõuga ära. Olukord ajas J. Kolesnikovi endast välja ning vererõhuprobleemide tõttu kaotas ta osaliselt oma kuulmis- ja nägemisvõime, kuid käitus siiski rahulikult ning viisakalt. Ta näitas M.S. ile oma jalutuskeppi, kuid ei tahtnud sellega lüüa ega ähvardada – kui ta oleks seda tahtnud, oleks ta hoidnud keppi teisiti. Teda kiusatakse ja ähvardatakse vanglas ning süüdistatakse alusetult. Seisukohale on lisatud erinevad dokumendid ja asjad. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et ei võta asja materjalide juurde ja tagastab J. Kolesnikovile tema
  2. augusti 2023 kirja ning
  3. ja
  4. mai 2023 kirjade juurde lisatud dokumendid ja asjad. Seda põhjusel, et apellatsiooni esitas praeguses asjas üksnes J. Kolesnikovi kaitsja ja seetõttu sai J. Kolesnikov esitada ringkonnakohtule seisukohti vaid oma kaitsja apellatsiooni kohta ning sedagi ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul. J. Kolesnikovi
  5. augusti 2023 kiri on esitatud pärast kaitsja apellatsiooni kohta seisukoha esitamiseks ettenähtud tähtaega. J. Kolesnikovi
  6. ja
  7. mai 2023 kirjade juurde lisatud dokumendid ja asjad ei puuduta kaitsja apellatsiooni ning enamikul neil dokumentidel ja asjadel puudub käesoleva kriminaalasjaga üldsegi puutumus – need ei aita selgitada konkreetse kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid.
  8. Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ja J. Kolesnikov õigeks mõista. Ringkonnakohus sellele alust ei näe. J. Kolesnikovi süüditunnistamine on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon ega J. Kolesnikovi kirjalik seisukoht ei veena kohtukolleegiumi vastupidises.
  9. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus nõuetekohaselt, et süüdistuses toodud ajal ning kohas tõesti leidis aset konflikt Tartu Vangla kinnipeetava J. Kolesnikovi ja oma ametiülesandeid täitva võimuesindaja vanemvalvur M.S. i vahel. Selle konflikti põhjustas M.S. i korraldus, et J. Kolesnikov võtaks endalt kaelast ära Z-tähe kujutisega ripatsi/lindi, mida J. Kolesnikov ei soovinud teha. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tekkinud konflikti käigus ähvardas J. Kolesnikov oma jalutuskepiga M.S. it lüüa. Kuigi J. Kolesnikov seda ise ei tunnista, nähtub see M.S. i (II kd lk 49) ja M.V. e (II kd lk 54) ütlustest ning vangla valvekaamera salvestiselt (II kd lk 13). Maakohus põhjendas piisavalt ja asjakohaselt, miks saab nimetatud tõendite pinnalt sellise järelduse teha.
  10. Tõesti viitas J. Kolesnikov kohtuistungil sellele, et tema oleks sõnastanud ähvarduse teisiti (II kd lk 73–74). Seda võis J. Kolesnikov aga öelda üksnes seetõttu, et üritada oma süüküsimuses kahtlusi tekitada. Samuti võib inimene ärevas situatsioonis endast väljas olles kasutada selliseid sõnu, mida ta üldjuhul ei kasuta. M.S. i väidetud ähvarduse sõnastus pole ringkonnakohtu hinnangul ka kuigivõrd ebatavaline. Kuid isegi kui möönda, et M.S. ähvarduse täpse sõnastuse väljatoomisel eksis, ei ole mingisugust põhjust kahelda, et ähvarduse sisu oli lubadus M.S. it jalutuskepiga lüüa.
  11. M.S. i (II kd lk 49) ja M.V. e (II kd lk 54) ütluste pinnalt on alust järeldada, et J. Kolesnikov ähvardas M.S. it oma jalutuskepiga lüüa pärast seda, kui M.S. oli andnud talle korralduse Z-tähe kujutisega ripats kaelast ära võtta ning oli teda teavitanud, et kui ta ei ole nõus seda ise tegema, siis võetakse see ripats temalt ära. Nii M.S. i, M.V. e ja J. Kolesnikovi ütlustest kui ka vangla valvekaamera salvestiselt nähtub, et J. Kolesnikov ärritus seepeale ning tõstis mõneks hetkeks oma jalutuskepi maast lahti. Kui J. Kolesnikovi sõnul tõstis ta jalutuskepi üles seetõttu, et näidata seda valvuritele ja küsida, kas nad tõesti hakkavad invaliidi füüsiliselt ründama (II kd lk 73), siis M.S. 8
(13)ning M.V. e tajusid olukorda teisiti: nende ütluste kohaselt viibutas J. Kolesnikov kepiga, justkui oleks valmis sellega M.S. it lööma. Vangla valvekaamera salvestis kinnitab M.S. i ja M.V. e ütlusi, et J. Kolesnikov tõesti viibutas oma kepiga, hoides seejuures silmsidet just M.S. iga ning väljendades tema suunas agressiivset meelestatust. Kuna videosalvestiselt on alust järeldada, et nii M.S. kui ka M.V. e olid enne seda J. Kolesnikovi reaktsiooni rahulikud ning ainsaks ärritunud inimeseks oli J. Kolesnikov ise, ei pea ringkonnakohus usutavaks J. Kolesnikovi väidet, justkui oleks ta näidanud ametnikele oma jalutuskeppi selleks, et küsida, kas nad tõesti hakkavad invaliidi füüsiliselt ründama. Ka viis, kuidas J. Kolesnikov videosalvestiselt nähtuvalt oma jalutuskeppi viibutab – see on üsnagi intensiivne – ei jäta muljet, et ta üritaks oma keppi vaid valvuritele näidata oma invaliidsuse selgeks tegemiseks. Niisiis on alust pidada J. Kolesnikovi eeltoodud ütlusi ennastõigustavateks ja ebausaldusväärseteks. 34. Lõppastmes on korrektne ka hinnang, et J. Kolesnikovi käitumine kujutab endast

§ 274lg 2 p 4 pärast kuritegu.

35.

§ 274

lg 2 p 4 järgse kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste täidetuseks on vajalik tuvastada, et isik kasutab võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega vägivalda, tehes seda relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Vägivald ise võib seisneda nii ähvardamises

§ 120

mõttes kui ka kehalises väärkohtlemises

§ 121mõttes.

Kuna J. Kolesnikovile pannakse süüks, et ta ähvardas jalutuskepiga M.S. it lüüa, siis tuleb järgnevalt hinnata, kas selline ähvardus täidab

§ 120

järgse kuriteokoosseisu tunnused ning kas jalutuskeppi saab käsitada

§ 274lg 2 p 4 mõttes relvana kasutatava esemena.

36.

§ 120

järgi on karistatav üksnes tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Prokurör viitas maakohtus sellele, et J. Kolesnikovi ähvardust tuleb võtta ähvardusena tekitada jalutuskepiga lüües M.S. ile tervisekahjustus(ed). Maakohus leidis otsuses, et jalutuskepiga lüües on võimalik tekitada kannatanule valu ja tervisekahjustusi ning halvemal juhul teda ka ära tappa. Et ähvardus valu tekitada

§ 120järgset kuriteokoosseisu ei täida, on valule viitamine asjasse mittepuutuv.

Ka pole ringkonnakohtu meelest kohane kõneleda tapmisega ähvardamisest. Ehkki teoreetiliselt on sel viisil tapmine võimalik, suudaks seda teha ilmselt väga vähesed inimesed: need, kes oskavad tugevasti ja kiiresti n-ö õigesse kohta lüüa. Praegu seda öelda ei saa. Esiteks pole võimalik öelda, et J. Kolesnikovil oleks mingisugused inimese n-ö oskuslikuks tapmiseks tarvilikud erioskused ja teiseks on J. Kolesnikovi tervis küllaltki kehv. Küll aga on reaalne ja kõigiti usutav, et jalutuskepiga lüües on võimalik tekitada enda ees seisvale inimesele tervisekahjustusi. Niisiis on põhjust öelda sedagi, et jalutuskeppi saab käsitada relvana kasutatava esemena

§ 274lg 2 p 4 mõttes.

37. Maakohus leidis õigesti, et ehkki J. Kolesnikov sõnastas oma ähvarduse tingimuslikult – lubades J.S. ile „virutada“ alles siis, kui valvurid hakkavad talt ripatsit ära võtma – ei saa tegelikult tingimuslikust ähvardusest rääkida: J. Kolesnikov viibutas keppi ja liikus ametnike suunas hoolimata sellest, et nood ei olnud ripatsit ära võtma asunud. Ka soostub ringkonnakohus esimese astme kohtuga selles, et J. Kolesnikovi ähvardust M.S. it jalutuskepiga lüüa saab pidada veenvaks. Nähtuvalt M.S. i ütlustest võttis tema J. Kolesnikovi ähvardust tõsiselt ja kartis selle täideviimist tulenevalt J. Kolesnikovi käitumisest selle sündmuse käigus (sh jalutuskepi viibutamisest) ning teadmisest, et J. Kolesnikovi on varem vägivallakuritegude eest karistatud (II kd lk 49–50). Apellant viitab sellele, et maast tõstetud asendis oli J. Kolesnikovi jalutuskepp vaid paar sekundit ja viisil, kuidas ta jalutuskeppi käes hoidis, ei oleks ta saanud seda löömiseks kasutada. Esiteks ei vasta tõele kaitsja väide, et maast tõstetud asendis oli J. Kolesnikovi jalutuskepp vaid paar sekundit: nähtuvalt vangla valvekaamera salvestiselt oli see aeg ligikaudu kümme sekundit. 9

(13)Jalutuskeppi maast tõstes hoidis J. Kolesnikov kepist tõesti kinni selle ülemise otsa lähedalt. Kepiga viibutama hakates libistas ta aga keppi oma käes nii, et hoidis pärast seda keppi tunduvalt altpoolt, pigem selle keskosast. M.S. oli kepiga viibutamise alguses J. Kolesnikovi ees tema käeulatuses. Seejärel hakkas M.S. J. Kolesnikovi juurest taganema, ent J. Kolesnikov järgnes talle, oli jätkuvalt näoga tema poole ning löögiläheduses. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks peaks kahtlema, et kirjeldatud asjaoludel oleks J. Kolesnikov saanud M.S. it oma jalutuskepiga lüüa ja teda ka tabada. Ka M.V. e kõrvalseisjana tajus olukorda sedavõrd ohtlikuna, et pidas löögi toimumist võimalikuks (II kd lk 55). Nähtuvalt vangla valvekaamera salvestiselt tõstsid mõlemad valvurid enda ja J. Kolesnikovi vahele kaitseks oma käe ning hakkasid temast eemalduma. Niisiis tuleb öelda, et ähvardus ei olnud tõsiselt võetav mitte üksnes M.S. i jaoks, vaid ka n-ö objektiivse kõrvaltvaataja perspektiivist. 38. Eeltoodust tulenevalt realiseeris J. Kolesnikov

§ 274lg 2 p 4 objektiivse koosseisu.

  1. J. Kolesnikovil oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Nimelt teadis ta seda, et ta karjus M.S. ile, et ta tapab tolle ära, et ta oli ärritunud, et ta vehkis M.S. i läheduses jalutuskepiga ja et ta liikus M.S. i suunas. Nende asjaolude valguses mõistis J. Kolesnikov sedagi, et M.S. il tekib n-ö adekvaatne arusaam, et ta (st J. Kolesnikov) võib M.S. it tõepoolest lüüa ja nii talle (st M.S. ile) mingeid tervisekahjustusi tekitada.
  2. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas see tegu oli õiguspärane. J. Kolesnikov võiks esitada väite, et ta tegutses hädakaitses: M.S. ütles talle, et kui ta ripatsit kaelast ära ei võta, võtab ta selle ise ära. Ripatsi ära võtmine (õigemini juba selle üritamine) M.S. i poolt oleks kujutanud endast J. Kolesnikovi vastast rünnet

§ 28lg 1 mõttes.

See oleks võinud suisa olla

§ 121lg 1 pärane: ripatsi ärritunud ja vastu hakkava J.

Kolesnikovi kaelast jõuga ära kiskumine oleks võinud tekitada J. Kolesnikovile nii valu kui ka kergemat laadi kehavigastusi (hematoome, marrastusi vms). See tähendab ühtlasi seda, et M.S. pani ripatsit ära võtta lubades toime

§ 120lg 1 pärase teo.

Ringkonnakohtu meelest oli M.S. i rünne vahetult eesseisev

§ 28lg 1 tähenduses: M.S.

oli valmis kasutama ripatsi ära võtmiseks kohe jõudu – kui J. Kolesnikov ise ripatsit ära ei võta. Küll aga polnud see vahetult eesseisev rünne õigusvastane

§ 28lg 1 mõttes.

  1. M.S. i käitumise tingis see, et J. Kolesnikov kandis kaelas Z-tähega ripatsit.
  2. Ringkonnakohtu meelest on õige senises menetluses leitu, et seesugune käitumine vastas

§-le 1511: J. Kolesnikov eksponeeris avalikult agressiooni ja sõjakuritegude toimepanemisega seotud sümbolit agressiooni ning sõjakuritegusid toetaval ja õigustaval viisil. Maakohus on põhjalikult selgitanud, miks on Z-täht agressioonisümbol. Ringkonnakohus ei korda neid selgitusi üle.

§ 1511

kohaldamiseks pole oluline, kas sümboli eksponeerija ise Venemaa agressiooni või sõjakuritegusid toetab: Z-tähe kaelas kandmine jätab kõrvaltvaatajale mulje, et kandja peab Venemaa rünnakut Ukrainale õigeks. Midagi ei muuda see, kas J. Kolesnikov oli seda ripatsit kandunud juba varem. Ka pole tähtis, et Z-täht asus sini-kollasel taustal: domineeriv pole mitte taust, vaid sümbol ise.

  1. Niisiis kujutas ripatsi kandmine J. Kolesnikovi poolt endast väärtegu ja M.S. soovis selle väärteo toime panemise lõpetada. Selleks oli tal ka õigus ja suisa kohustus. VangS § 67 lg 1 p 1 kohaselt peab kinnipeetav alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Korraldus lõpetada väärteo toime panemine on kriminaalkolleegiumi meelest seaduslik. Esiteks on juba vangistuse täideviimise eesmärgiks VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Teiseks on valvuril Justiitsministri
  2. septembri 2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p 2 alusel kohustus 10

(13)rakendada abinõusid õigusrikkumiste lõpetamiseks. Vajadusel võib valvur õigusrikkumise lõpetada vägivalla abil: VangS § 71 lg 2 annab vanglaametnikule voli kasutada teenistusülesannete täitmisel füüsilist jõudu. Eelöeldut ei väära ka J. Kolesnikovi viitamine HMS §-le 63: äsja märgitust tulenevalt oli M.S. i korraldus õiguspärane. 44. Niisiis oli M.S. il õigus
  1. a)käskida J. Kolesnikovil ripats kaelast võtta,
  2. b)öelda J. Kolesnikovile, et selle korralduse mitte täitmisel võtab ta ripatsi ise jõuga J. Kolesnikovi kaelast ära ja õiguspärane oleks olnud seegi, kui
  3. c)M.S. seda tõesti teinud oleks. Niisiis ei kujutanud M.S. i käitumine endast J. Kolesenikovi vastast õigusvastast rünnet

§ 28lg 1 tähenduses ja seega ei olnud J.

Kolesnikovil õigust end selle ründe vastu kaitsta. Teisisõnu ei õigusta J. Kolesnikovi ähvardust hädakaitse. 45. Ka ei saa J. Kolesnikov tugineda

§ 31

lg 1 ls-le 1, väites, et ta kujutas ekslikult ette, et tema suhtes leiab aset õigusvastane rünne ja ta kaitseb end

§ 28lg 1 pärasel viisil.

Nimelt sai J. Kolesnikov kõigist ülal käsitletud faktilistest asjaoludest õigesti aru. Mh teadis ta seda, et Venemaa kasutab Z-tähe sümbolit Ukraina vastase sõja õigustamiseks.

  1. Rohkem võimalikke õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole ehk J. Kolesnikovi tegu oli õigusvastane.
  2. Ka oli see süüline. Teoreetiliselt saaks kõne alla tulla

§ 39järgne keelueksimus.

J. Kolesnikov võiks väita, et tema ei saanud aru, et ta paneb toime väärteo: tema lähtus sellest, et kuivõrd Z-täht viitab Ukraina presidendile ja sellel on sini-kollane taust, on ripatsi kandmine lubatav – ja kuivõrd ta ei sooritanud oma meelest väärtegu, ei olnud M.S. il ka õigust käskida tal ripats kaelast võtta, saati siis teha seda jõudu rakendades ise – ja seetõttu oli tema rünne M.S. i vastu (ähvardamine) tema silmis õiguspärane. Kriminaalkolleegiumi meelest J. Kolesnikov siiski keelueksimuses polnud. Nimelt on praegu ja oli ka süüdistuses toodud sündmuse ajal üldteada, et seoses Venemaa alustatud sõjaga Ukrainas kasutatakse Z-tähe kujutist sõda õigustava agressioonisümbolina. Seda selgitas M.S. ka J. Kolesnikovile süüdistuses toodud sündmuse ajal (II kd lk 49). Lisaks tuleb panna tähele seda, et J. Kolesnikov jälgis enda sõnul pidevalt meediat (II kd lk 78) – pärast Ukrainas alanud sõda on meedias palju räägitud agressioonisümbolitest (sh Z-tähe kujutisest) ja nende eksponeerimise keelustamisest. Pole usutav, et J. Kolesnikov eeldas niisuguses olukorras seda, et Z-tähe kandmine võiks siiski olla lubatav tulenevalt sellest, et sellel on sini-kollane taust. Viitamine Ukraina presidendi nimele aga pole üldse asjasse puutuv: see kaitseväide on sedavõrd väheusutav, et ringkonnakohus loeb selle pelgaks hiljem välja mõeldud õigustuseks. 48. Eeltoodust tulenevalt tunnistas maakohus J. Kolesnikovi õigesti

§ 274lg 2 p 4 järgi süüdi. 49. Ringkonnakohtul pole tulenevalt Kr

MS §-s 340 sätestatud raskendamiskeelu (reformatio in peius) põhimõttest võimalik J. Kolesnikovile mõistetud minimaalset vangistust karmistada. Seetõttu pole vajadust analüüsida, kas maakohus toimis karistuse mõistmisel õigesti või mitte. Küll talitas maakohus korrektselt, kui ta suurendas

§ 274

lg 2 p 4 järgi mõistetud vangistust

§ 65lg 2 alusel selle vangistusaja võrra, mis oli J.

Kolesnikovil kohtuotsuse tegemise ajaks Tartu Ringkonnakohtu

  1. märtsi 2021 otsusega mõistetud karistusest veel kandmata. Järelikult jääb maakohtu otsus karistusi puudutavas osas tervikuna muutmata.
  2. Kaitsja taotleb apellatsioonis menetluskulude riigi kanda jätmist. Eeldatavasti seondub selline taotlus J. Kolesnikovi õigeksmõistmise taotlusega. Et aga ringkonnakohus J. Kolesnikovi õigeks ei mõista, ei ole alust jätta sel põhjusel ka menetluskulusid riigi kanda. Küll aga peab 11

(13)ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsust seoses menetluskuludega täpsustada. Nimelt nähtub maakohtu otsusest, et J. Kolesnikovilt mõisteti menetluskuluna välja sundraha 87,50 eurot ning ülejäänud menetluskulud, s.o 1000 eurot sundrahast ja kogu riigi õigusabi kulu jäeti riigi kanda. Riigi kanda jäetud riigi õigusabi kulu summat kohtuotsuses välja ei ole toodud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda siiski teha. Sellist seisukohta toetab kohtukolleegiumi hinnangul esmalt asjaolu, et tulenevalt pikaajalisest kohtupraktikast peab kohus kõigepealt otsustama, millistes summades kulusid või tasusid saab lähtuvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg-st 1 üldse menetluskulude hulka arvata ning alles seejärel saab kohus teha otsustuse nende kulude hüvitamise kohta. Kui kohus ei too kohtuotsuses välja riigi kanda jäetud riigi õigusabi tasu summat, siis jääb ebaselgeks, kas kohus arvas menetluskulude hulka kogu tasu, mille kindlaksmääramist kaitsja taotles. Teiseks toetab eeltoodud seisukohta ka õiguskirjandus. Nimelt on leitud, et üldjuhul tuleb menetlejal kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses märkida, millises summas milline menetluskulu millise isiku (menetlusosalise või riigi) kanda jääb või milline summa millise menetluskulu katteks tuleb ühelt isikult teise isiku kasuks välja mõista (Sarv – KrMS. Kommentaar, § 190, komm 2.2.2). Kuna praegu võib maakohtu otsusest aru saada, et kohus soovis arvata menetluskulude hulka ja jätta riigi kanda kogu J. Kolesnikovile riigi õigusabi osutamisega seonduva tasud, mille kohta on menetluse kestel tehtud otsustus nende advokaadibüroole hüvitamise kohta, saab ringkonnakohus täpsustada maakohtu otsust konkreetse riigi kanda jäetud riigi õigusabi kulu/tasu summa osas. Et kohtueelses menetluses rahuldati J. Kolesnikovile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasutaotlused kokku summas 183,60 eurot ning kohtuotsusega rahuldas maakohus kaitsja kohtumenetlusega seonduva tasutaotluse summas 837,60 eurot, on menetluskulude hulka arvatava ja riigi kanda jääva riigi õigusabi tasu summa 1021,20 eurot. Niisiis teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsusesse täpsustuse ning jätab riigi õigusabi tasu riigi kanda 1021,20 euro ulatuses. See täpsustus ei mõjuta J. Kolesnikovilt välja mõistetud menetluskulu ega riigi kanda jäetud sundrahaosa.
  1. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. veebruari 2023 otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab selle resolutsiooni selliselt, et riigi kanda jääb riigi õigusabi tasu summas 1021,20 eurot. Apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata.
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetlusega seonduva riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja
  4. märtsi 2023 määrusega rahuldas ringkonnakohus selle taotluse osaliselt, lugedes kaitsja põhjendatud tasuks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot. See tasu tuleb arvata KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik (KrMS § 185 lg 1). Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud (KrMS § 185 lg 2 ls 1). Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik (KrMS § 185 lg 2 ls 2). Samas järeldub Riigikohtu
  5. septembri 2021 otsusest asjas nr 1-202438 (p 58), et mitte alati ei jää KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahendi tegemisel menetluskulud riigi kanda: kui sellist lahendit ei tehta süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni alusel ja süüdistatava huvides esitatud apellatsioon osutub täielikult põhjendamatuks, peab süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt hüvitama süüdistatav. Kuna praegu ei tee ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 2 järgset lahendit süüdistatava J. Kolesnikovi huvides esitatud apellatsiooni alusel, tema huvides esitatud apellatsioon on täielikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, tuleb selle apellatsiooni menetlemisest tingitud riigi õigusabi tasu summas 129,60 eurot apellatsioonimenetluse kuluna KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt J. Kolesnikovilt riigi kasuks välja mõista. 12
(13)(allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.