← Eesti

2-21-9796/80

Obsah (8)§ 663§ 463§ 178§ 701§ 175§ 218§ 448§ 150

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-9796 Määruse kuupäev Tartu, 29. jaanuar 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kalev Saare ja Margit Vutt Kohtuasi V.Ž. avaldus

) § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist.

  1. Avaldaja esitas
  2. septembril 2022 avalduse, milles palus määrata, et Harju Maakohtu
  3. detsembri
  4. a määrust tsiviilasjas nr 2-21-9796 on võimalik täita täitemenetluse seadustikus (TMS) ette nähtud korras järgmiselt: kohtutäituril on õigus korraldada täitemenetlus, kohaldada TMS § 179 sätteid ning määrata puudutatud isikule sunniraha, juhul kui muude vahendite rakendamine jääb tulemusteta, kasutada TMS § 179 lg 4 ja § 28 lg 2 alusel määruse sundtäitmisel puudutatud isiku suhtes vahetut jõudu ning siseneda puudutatud isiku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida. Ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.
  5. Harju Maakohus täiendas
  6. septembri
  7. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-9796
  8. mai
  9. a määrust, millega kohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Kohus lisas
  10. mai
  11. a määruse resolutsiooni punkti, millega lubas kohaldada avaldaja ja lapse suhtlemise korraldamiseks järgmisi sunnivahendid: kohtutäituril on õigus korraldada täitemenetlus, kohaldada TMS § 179 sätteid ning määrata puudutatud isikule sunniraha, juhul kui muude vahendite rakendamine on jäänud tulemusteta, kasutada TMS § 179 lg 4 ja § 28 lg 2 alusel määruse sundtäitmisel puudutatud isiku suhtes vahetut jõudu ning siseneda puudutatud isiku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida. Ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.
  12. Avaldaja esitas maakohtus kaks menetluskulude nimekirja (
  13. mail 2022 ning
  14. septembril 2022). Kokku soovis avaldaja, et puudutatud isikult mõistetaks tema kasuks välja riigilõiv 10 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1614 eurot 88 senti (sisaldab käibemaksu) järgmiselt: • lepingulise esindaja kulud maakohtus kuni
  15. mai
  16. a määruse tegemiseni 1172 eurot 88 senti (sisaldab käibemaksu); • lepingulise esindaja kulud, mis on seotud avaldaja
  17. septembri 2022 avalduse esitamise ja menetlemisega maakohtus, 432 eurot (sisaldab käibemaksu). Avaldaja lepinguline esindaja tegi järgmised menetlustoimingud:
  18. veebruaril 2022 lepitusmenetluse avalduse koostamine, tõendite analüüs ja kirjalik tõlge eesti keelde 2,5 tundi;
  19. mail 2022 kohtuistungil osalemine 2,28 tundi;
  20. mail 2022 kohtule teate koostamine avaldaja ja lapse kohtumisest
  21. mail 2022 0,25 tundi;
  22. mail 2022 menetluskulude nimekirja koostamine 0,40 tundi 2

(7)2-21-9796 ning
  1. mai
  2. a määruse täiendamiseks vajaliku avalduse ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 180 eurot, millele lisandub käibemaks.
  3. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude nimekirjade kohta seisukohta ei esitanud.
  4. Harju Maakohus mõistis
  5. aprilli
  6. a määrusega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuluna 1614 eurot 88 senti (sisaldab käibemaksu) ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus leidis, et avaldaja lepingulise esindaja toimingud maakohtus kuni
  7. mai
  8. a määruse tegemiseni olid põhjendatud ja vajalikud, arvestades esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes käsitletud õiguslikke probleeme ja lisasid. Põhjendatud olid ka avaldaja lepingulise esindaja kulud, mis on seotud avaldaja
  9. septembri
  10. a avalduse esitamise ja menetlemisega maakohtus. Määruse täiendamine oli tingitud erieestkostja ülesande lõppemisest ja asjaolust, et puudutatud isik ei täitnud maakohtu
  11. detsembri
  12. a määrust. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot on mõistlik ja vastab turuhinnale. Tasule lisandub käibemaks. Õigusabikuludele 1604 eurot 88 senti (977,40 + 360 + 20%) lisandus avalduselt tasutud riigilõiv 10 eurot.
  13. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning jätta avaldaja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
  14. Maakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  2. septembri
  3. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, milles avaldaja menetluskulud määrati kindlaks ja mõisteti välja suuremas põhisummas kui 531 eurot 28 senti. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega otsustas jätta eelmises lauses märgitud põhisummat ületavas osas avaldaja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Ülejäänud osas jäi maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jättis määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja märkis, et neid ei hüvitata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus mõistis puudutatud isikult vääralt välja pärast
  4. mai
  5. a määruse tegemist kantud lepingulise esindaja kulu. Seega tuli väljamõistetud menetluskulusid vähendada 432 euro võrra (360 + 20%). Maakohus jaotas põhimenetluses kuni
  6. mai
  7. a määruse tegemiseni tekkinud menetluskulud. Maakohtu
  8. septembri
  9. a määruses ei ole menetluskulude jaotust märgitud.
  10. mai
  11. a määrus ei kehti hilisemate menetluskulude suhtes. Menetluskulude suurust ei ole võimalik kindlaks määrata juhul, kui menetluskulude jaotus on jäänud lahendis märkimata (RKTKm 09.06.2009, 3‑2‑2-4-09, p 6). Maakohus märkis
  12. septembri
  13. a määruses ekslikult, et see on täiendav määrus, sest seadus ei näe ette jõustunud kohtulahendi täiendamise võimalust.

§ 463

lg 2 ja § 448 lg 2 kohaselt võib täiendava lahendi tegemise avalduse esitada lahendi kättetoimetamisest alates 10 päeva jooksul. Kohus võib omal algatusel teha täiendava lahendi 20 päeva jooksul lahendi avalikult teatavakstegemisest arvates. Avaldaja sai nähtuvalt kohtute infosüsteemist 12. mai 2022. a määruse 3

(7)2-21-9796 kätte samal päeval. Avaldaja esitas avalduse täiendavate sunnivahendite kohaldamiseks
  1. septembril
  2. Selleks ajaks oli möödunud tähtaeg avalduse esitamiseks teha täiendav määrus. Samuti oli
  3. septembriks 2022 möödunud tähtaeg kohtul teha omal algatusel täiendav määrus. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu hinnanguga, et avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu on 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus hindas avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot, millele lisandub käibemaks, võttes seejuures arvesse hagita asja eripärasid, menetlusdokumentides käsitletud asjaolusid ja õigusküsimusi. Teine menetlusosaline ei pea hüvitama menetluskulusid osas, mille põhjustab liiga kalli või ülekvalifitseeritud esindaja valik. Perekonnaasju piisavalt tundva juristi osutatud õigusteenuse hind jääb üldjuhul vahemikku 60–100 eurot tunnis, millele vajaduse korral lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Kokkuvõttes leidis ringkonnakohus, et põhjendatud on puudutatud isikult avaldajale lepingulise esindaja kuluna välja mõista 521 eurot 28 senti (80 × 5,43 + 20%). Seega vähendas ringkonnakohus puudutatud isikult väljamõistetud lepingulise esindaja kulu veel 651 euro 60 sendi võrra (1172,88 – 521,28) ja kokku 1083 euro 60 sendi võrra (432 + 651,60). Puudutatud isik peab koos avalduselt tasutud riigilõivuga (10 eurot) hüvitama avaldajale menetluskuluna 531 eurot 28 senti (521,28 + 10). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles puudutatud isikult jäeti avaldaja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1083 euro 60 sendi ulatuses. Avaldaja palub jätta jõusse maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrus. Avaldaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
  7. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu määrusest ei tulene, et avaldaja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks) oleks advokaadi keskmisest tunnitasust kõrgem. Hooldusõiguse asjad, mis lahendatakse hagita menetluses, on keerukuse poolest võrreldavad hagimenetlustega. Ringkonnakohus lähtus põhjendamatult juristide tunnitasudest, kusjuures juristide tunnitasud on ringkonnakohtu märgitud 60–100 eurost kõrgemad. Advokaadikutsega kaasnev vastutus, pädevus, täiendkoolitused ja kogemus õigustab advokaadi töö eest küsida kõrgemat tunnitasu. Kohtupraktikas on aktsepteeritud advokaadist esindaja tunnitasu vahemikus 160–250 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leidis ekslikult, et puudus alus menetluskulude väljamõistmiseks maakohtu
  8. mai
  9. a määruse täiendamisega seotud toimingute eest. Kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel otsustada menetluskulude jaotuse üle.

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui puudutatud isik leidis, et

  1. septembri
  2. a määrus oli tehtud ekslikult, oleks ta pidanud nimetatud määruse vaidlustama. Puudutatud isik
  3. septembri
  4. a määrust ei vaidlustanud.
  5. Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701lg 3 järgi tühistada osas, milles ringkonnakohus vähendas avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu, mille tõttu jäi puudutatud isikult 4

(7)2-21-9796 avaldaja kasuks välja mõistmata 651 eurot 60 senti. Uue määrusega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude hüvitisena lisaks välja mõista 651 eurot 60 senti ja seadusjärgne viivis sellelt summalt. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  1. Riigikohtus ei ole vaidluse all ringkonnakohtu määrus osas, millega puudutatud isikult mõisteti avaldaja kasuks välja menetluskuluna avalduselt tasutud riigilõiv 10 eurot.
  2. Riigikohtus on vaidluse all, kas ringkonnakohus ületas avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on varem selgitanud, et selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Need põhimõtted kohalduvad ka hagita menetluses, eelkõige asjades, kus menetlusosaliste vahel on õigusvaidlus (vt nt RKTKm 19.06.2013, 3-2-1-58-13, p 14). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. 18. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et

§ 175

lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17), 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145/105, p 19), 135 eurot (lisandub käibemaks) (24.05.2023, 2-20-119460/71, p 28), 180 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15) ning 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006/24, p 16).

  1. Maakohus leidis, et avaldaja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, oli põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus hindas erinevalt maakohtust avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium nõustub avaldajaga, et tema lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb turuhinna piiridesse.
  2. Ringkonnakohus arvestas ühelt poolt õigesti avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja mõistliku tunnitasu kindlaksmääramisel tsiviilasja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentides käsitletud asjaolusid ja õigusküsimusi. Teisalt ei nähtu määrusest, et ringkonnakohus oleks arvestanud seda, et avaldajat esindas vandeadvokaadist lepinguline esindaja, ning sellest tulenevalt ka avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja turutingimustele vastavat keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
  3. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka hagita kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema 5

(7)2-21-9796 kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. 22. Sisuliselt leidis ringkonnakohus, et avaldaja valis end menetluses esindama vaidluse eset arvestades liialt kalli ning ülekvalifitseeritud esindaja, kelle menetluskulusid ei pea puudutatud isik avaldajale hüvitama.

§ 218lg 1 p 1 sätestab, et lepinguline esindaja võib kohtus olla advokaat.

Kolleegiumi hinnangul ei saa hagita perekonnaasjas advokaadist esindaja kasutamist pidada ebamõistlikuks, seda eriti vaidluste puhul, mida iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel (vt nt ka RKTKm 19.01.2016, 3-2-1-86-16, p 12).

  1. Olukorras, kus avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot käibemaksuta jääb turuhinna piiridesse, on ringkonnakohus avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku tunnitasu suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu on 180 eurot, millele lisandub käibemaks.
  2. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et eelkõige on seadusandja ülesanne kehtestada õigusselguse huvides menetluskulude hüvitamise täpsem kord ja esindajakulude hüvitamise piirid, et tagada hüvitatavate menetluskulude ettenähtavus. Seni, kuni seadusandja kehtestab esindajakulude hüvitamise täpsema korra ja selgemad piirid, peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175

lg 1 eeltoodud tõlgendusega ning ei ole alust eeldada, et õigusvaidlust sisaldav hagita asi oleks igal juhul üksnes menetlusliigi tõttu vähem keerukas kui hagiasi.

  1. Muus osas on ringkonnakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei eksinud materiaalõiguse ega menetlusõiguse normide vastu osas, milles ta tühistas maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis puudutatud isikult välja pärast
  2. mai
  3. a määruse tegemist avaldaja kantud menetluskulud. Ringkonnakohus tõi õigesti esile, et maakohtu
  4. septembri
  5. a määruses ei ole menetluskulude jaotust märgitud. Kui kohus ei ole otsustanud menetluskulude jaotust, menetlusosaline ei ole lahendi täiendamist taotlenud ning ka kohus ei ole omal algatusel otsust täiendanud, puudub alus menetluskulude kindlaksmääramiseks (

§ 448lg-d 1 ja 2, § 174 lg 1, RKTKm 09.06.2009, 3-2-2-4-09, p 6).

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Järelikult on põhjendatud ringkonnakohtu määrus osas, milles ringkonnakohus vähendas väljamõistetud lepingulise esindaja kulusid 432 euro võrra (360 + 20%), s.o pärast

  1. mai
  2. a määruse tegemist kantud kulude osas.
  3. Kolleegium leiab, et tühistatud osas on võimalik teha uus määrus. Ringkonnakohus analüüsis määruse põhjendavas osas avaldaja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 järgi ning leidis, et põhjendatud ajakulu on kokku 5,43 tundi.

Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus ajakulu põhjendatuse hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud. Järelikult on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja menetluskulu 1172 eurot 88 senti (180 × 5,43 + 20%). Kuna ringkonnakohus mõistis põhjendatud esindajatasust välja 521 eurot 28 senti, tuleb puudutatud isikult täiendavalt välja mõista 651 eurot 60 senti (1172 eurot 88 senti – 521 eurot 28 senti). 27.

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. 6

(7)2-21-9796 28. Avaldaja palus Riigikohtule esitatud määruskaebuse rahuldamise korral tagastada talle kaebuse eest tasutud riigilõiv. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning riigilõivu ei jäeta teise menetlusosalise kanda, tuleb tasutud riigilõiv

§ 150lg 1 p 5 ja lg 4 alusel avaldajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.