Obsah (12)

§ 47§ 49§ 17§ 19§ 45§ 15§ 2§ 44§ 46§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2024, kell 12.30, Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-23-15153 Tsi

§ 47lg-d 1, 2).

11. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg).

1. Jätta menetluskulud võlgniku M.N. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
2. Määrata M.N. usaldusisiku Andrus Õnnik tasu suuruseks 1320,00 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, millest 725,00 eurot (millele lisandub käibemaks) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa 595,00 eurot (millele lisandub käibemaks) mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto on SEB Pank AS-is XXXXXXXXXXX.
3. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte 2-23-15153 toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kätte toimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud
4. Avaldaja esitas 25.10.2023 Pärnu Maakohtule enda maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.
5. Avalduse kohaselt töötab avaldaja protsessi operaatorina Fein-Elast Estonia OÜ-s. Avaldaja sissetulekuteks on igakuine töötasu 1200 eurot ja sotsiaaltoetused 230 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on kokku summas 858 eurot. Avalduse kohaselt on võlgnikul 7 nõuet kolme erineva võlausaldaja juures ning kohustuste jääk on 33 798,94 eurot.
6. Avalduses on võlgnik kinnitanud, et ta soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
7. Pankrotihaldur Andrus Õnnik esitas 02.11.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 15 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu.

1. Võlgnik esitas 06.11.2023 nõusoleku pankrotihaldur Andrus Õnnik määramisele usaldusisikuks.
2. Kohus võttis 07.11.2023 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku M.N. usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihalduri Andrus Õnnik.
3. Usaldusisik esitas 07.12.2023

§ 17lg 2 sätestatud hinnangu.

Usaldusisiku hinnangul on M.N.´u makseraskuste peamiseks põhjuseks ebamõistlike ja maksevõimet ületavate laenude võtmine mängimiseks, eelkõige hasartmängude mängimiseks. Makseraskused tekkisid 2023 aasta esimeses pooles, kui võlausaldajad hakkasid esitama kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi. Usaldusisiku hinnangul on M.N. teadaolevad kohustused kokku 65 406,18 €, millest vähemalt 39 813,64€ on muutunud sissenõutavaks. Sealjuures on sissenõutavaks muutunud kohustustest 30 844,12€, e 77%, välja mõistetud kohtulahendiga, mistõttu nende vaidlustamine ei ole enam võimalik. Võlgnik on oma vara väärtuseks hinnanud 20 000€, so korteri väärtus koos seda koormava hüpoteegiga. Usaldusisiku hinnangul võib vara väärtus olla 20 000-40 000€, sõltuvalt sellest, kas hinnata koos hüpoteegiga või ilma. Juhul, kui lugeda väärtuseks 40 000€ (nt pankrotimenetluses müüa ilma hüpoteegita), siis ka sellest ei piisaks võlgniku kõigi kohustuste, summas 65 406,18€, tasumiseks. Mis tähendab, et võimaliku võlgniku vara müügi korral ei piisa tulemist kõigi kohustuste tasumiseks, kuna puudu jääb vähemalt 25 000€. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1184€/kuus (keskmiselt), lapse saadav elatis ja peretoetus, kokku kõik keskmiselt 1 588,50€ kuus. Võlgnik on teatanud, et soovib võlgade ümberkujundamist tähtajaga 5 aastat ja nõuete vähendamist selliselt, et kavajärgsete maksete kogusumma ei ületaks 572€. Ta on kinnitanud, et suudaks sellist summat igakuiselt tasuda. Kavasse ei soovi ta panna Coop Pank AS eluasemelaenu makseid. Võlausaldajatelt saadud vastuste kohaselt oleks vaidlusteta võimalik kinnitada kava tähtajaga 5 aastat ja tingimusel, et nõudeid ei vähendataks. Sellisel juhul oleks kavakohaste maksete suuruseks 660€ ning võlgniku igakuiste kulude (igapäevased kulud, kavakohased maksed ja Coopi eluasemelaenu maksed) üldsuuruseks kokku 1752,54€. Sellistel tingimustel kava täitmine ei ole võlgnikule jõukohane, kuna tema igakuised kulutused ületaksid igakuist sissetulekut vähemalt 164€/võrra. Arvestades, et võlgnik 2-23-15153 on igakuised kulutused märkinud isegi äärmiselt minimaalsetena, näidates näiteks enda ja poja kuu toidurahana kokku 150€, siis 164€ suurust reservi tal ei ole. Usaldusisiku hinnangu kohaselt oleks võlgnikule arvutuslikult jõukohane 6-aastase tähtajaga võlgade ümberkujundamise kava, mille käigus võlausaldajad loobuvad kõrvalnõuetest ning kujundatakse ümber ainult põhiosa nõuded, kuid ka eelnimetatud tingimustel kava täitmine oleks pingeline ning võimaliku haigestumise või ettenägematute kulutuste tekkimisel on kava täitmine küsitav. Usaldusisik nendib, et ehkki esineb teatud riskifaktoreid, näeb

§ 19

lg 1 ette võlgniku avalduse alusel võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise. Seega tuleks käesoleval juhul M.N.´le anda võimalus täita oma kohustused võlgade ümberkujundamise menetluses ning juhul, kui kava ei kinnitata, või kui kava tühistatakse, siis minna edasi pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega (kui võlgnik siis seda soovib). Usaldusisik taotleb kohustada M.N.t enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1 200€.

1. Kohus määras asja lahendamiseks istungi ning kuulas võlgniku ära 04.01.
2. Võlgnik kinnitas istungil kohtule, et ta ei jää võlgade ümberkujundamise avalduse juurde ning selgitas, et on arusaanud, et ta ei ole võimeline enda kohustusi võlgade ümberkujundamise menetluses täitma. Võlgnik kinnitas 04.01.2024 istungil, et ta soovib enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Samuti märkis võlgnik, et kõik usaldusisiku aruandes esitatud andmed on õiged ning nõustus usaldusisiku tasuga. Usaldusisik toetas võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning Andrus Õnnik on andnud nõusoleku pankrotihalduriks määramise kohta 04.01.2024 istungil. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankroti väljakuulutamine
3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnnik 07.12.2023 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. M.N.l on teadaolevad kohustused kokku 65 406,18 €, millest vähemalt 39 813,64€ on muutunud sissenõutavaks. Sealjuures on sissenõutavaks muutunud kohustustest 30 844,12€, e 77%, välja mõistetud kohtulahendiga, mistõttu nende vaidlustamine ei ole enam võimalik. Usaldusisiku hinnangul võib vara väärtus olla 20 000-40 000€, sõltuvalt sellest, kas hinnata koos hüpoteegiga või ilma. Juhul, kui lugeda väärtuseks 40 000€, siis ka sellest ei piisaks võlgniku kõigi kohustuste, summas 65 406,18€, tasumiseks. Mis tähendab, et võimaliku võlgniku vara müügi korral ei piisa tulemist kõigi kohustuste tasumiseks, kuna puudu jääb vähemalt 25 000€. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1184€/kuus (keskmiselt), lapse saadav elatis ja peretoetus, kokku kõik keskmiselt 1 588,50€ kuus.
4. M.N. on 04.01.2024 istungil loobunud enda taotlusest võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ning taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, mida toetab ka usaldusisik. 2-23-15153
5. Kohus kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6. Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7. PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha.
8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 16.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 17. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku M.N. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1-2).

18. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

2-23-15153 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

- Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). - Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

19. Lähtudes

§-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita

§-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et on nõus pankrotihalduri Andrus Õnnik määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab

§ 15ja Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (

§ 46

). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku. 20. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47

lg-d 3-7).

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 25.01 2025. 21. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

- Menetluskulud 22.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses 2-23-15153 ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
2. Usaldusisik palub tasuks määrata 1320 eurot, arvestusega 11 tundi hinnaga 120 eurot/tunnis, lisandub käibemaks. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 ja

§ 54

lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 725 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 595 eurot + km välja mõista pankrotivara arvelt.

1. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 120 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
2. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks.
3. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 725,00 eurot(+ km) menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 595 eurot (lisandub käibemaks), tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning

§ 54

lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ Pärnu Pinker Albert, mille konto on SEB Pank AS-is XXXXXXXXXXX. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik