KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-12559 Kohtu

) § 67 lg-le 1 ning märkis, et võlgnik tähtaja ennistamise taotlust esitanud ei ole. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada sõnaselgelt.

1. Kohtutäitur märgib 25.08.2023 otsuses, et isegi kui võlgnik oleks esitanud avalduse kaebetähtaja ennistamiseks, siis ei oleks saanud seda rahuldada. Maakohtu hinnangul on kohtutäitur sisuliselt siiski hinnanud, kas esineb aluseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, ning leidnud, et ajateenistus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaega ennistada. Seega hindas maakohus, kas kohtutäituri otsus jätta kaebus läbi vaatamata on põhjendatud. 3 2-23-12559
2. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta sai ühes tsiviilasjas esitada tähtaegselt määruskaebuse, kuid kohtutäiturile ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Nimelt on võlgnik 07.08.2023 määruskaebusega vaidlustanud Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määruse. Kohtu infosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebus esitatud 08.08.2023 ning allkirjastatud 07.08.
3. Seega oli võlgnikul võimalik tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebusega tegeleda kahel päeval – 07.08.2023 ja 08.08.
4. Käesolevas tsiviilasjas oli kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaeg 07.08.
5. Kui võlgniku seaduslik esindaja, viibides ajateenistuses, saab ühes menetluses menetlustähtaega järgida ning teises menetluses tähtaega ei järgi, siis ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et ajateenistuses viibimine on mõjuvaks põhjuseks, mis takistab seaduses sätestatud kaebetähtaja järgimist. Lisaks peab äriühing oma tegevuse korraldama seadusliku esindaja ajateenistuses viibimise ajal viisil, mis võimaldab täita äriühingu kohustusi seaduses sätestatud ajal. Ajateenistus iseenesest ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistab menetlustähtaegade järgimist.
6. Eeltoodu alusel on kohtutäituri otsus õiguspärane ning puudub alus kohtutäituri 25.08.2023 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 176/2023/
8. Maakohus jättis võlgniku alternatiivse nõude täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata. Täitemenetlus täiteasjas nr 176/2023/2577 on algatatud Pärnu Maakohtu 10.05.2023 hagi tagamise määruse täitmiseks. Seega tuleb kõik hagi tagamisega seotud avaldused ja taotlused esitada tsiviilasjas nr 2-22-
10. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (

§ 172lg 1 ja 10).

Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 25.08.2023 otsus ning saata asi tagasi kohtutäiturile sisuliseks lahendamiseks. Alternatiivselt palub võlgnik peatada täitemenetluse täiteasjas nr 176/2023/2577 kuni Pärnu Maakohtu 10.05.2023 kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseks tehtud kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-
3. Nii kohtutäitur kui ka maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et ajateenistus ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistab menetlustähtaegade järgmist. Võlgniku juhatuse liikmel puudus ajateenistuses olles ligipääs arvutile ja dokumentidele ning tal ei olnud võimalik esitada kaebust tähtaegselt. Seetõttu on väga keeruline planeerida ja teada ette, millal on võimalik täita menetluslikke tähtaegasid. Võlgnik esitas kaebuse esimesel võimalusel. 16.

§ 67lg 1 ei sätesta, et tähtaja ennistamise taotlus peab olema märgitud sõnaselgelt.

Seadus sätestab, et menetlusosaline peab esitama avalduse ning põhistama mõjuva põhjuse olemasolu. Võlgnik on need nõuded täitnud. Võlgnik esitas menetlusdokumendi ning põhistas menetlusdokumendi esitamisega hilinemise põhjust.

1. Maakohtu määrusest ei selgu, miks jättis kohus läbi vaatamata alternatiivse taotluse täitemenetluse peatamiseks. Asjaolu, et võlgnikul on menetlusõiguslikult õigus ja võimalus esitada taotlus täitemenetluse peatamiseks ka tsiviilasja nr 2-22-19302 raames, ei välista vastava taotluse esitamist ja läbivaatamist käesolevas tsiviilasjas. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
2. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 4 2-23-12559
3. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 19.
4. Seda, kas ajateenistuses viibimine on mõjuv põhjus või mitte, tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldiseisvalt vastava kaasuse konkreetseid asjaolusid arvestades. Mõjuva põhjuse ja kaebetähtaja möödalaskmise vahel peab esinema põhjuslik seos. Võlgnik on juriidiline isik, mille juhatus on kohustatud korraldama äriühingu majandustegevust, rakendades selleks juhatuse liikme ametikohale vajalikku hoolsust. Seega juhul, kui võlgniku juhatuse liige läheb pea aastaks ajaks ajateenistusse (mis ei ole tõendatud), oleks juhatusel tulnud korraldada võlgniku majandustegevus ümber viisil, mis võimaldab äriühingul võtta vastu menetlusdokumente ning täita äriühingu kohustusi seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 19.
5. Võlgnik on väitnud, et tal ei olnud ajateenistuses olles ligipääsu arvutile ja dokumentidele, kuid ei ole oma väidet tõendanud ega põhistanud. Võlgnik sai kohtutäituri 25.07.2023 akti kätte juba 28.07.2023, seega pidi võlgniku esindajal olema ligipääs arvutile ja dokumentidele. Samuti esitas võlgnik Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebuse, mis kannab kuupäeva 07.08.2023, mis tõendab, et tegelikkuses oli võlgnikul võimalus 07.08.2023 menetlusdokumente koostada. Võlgnik ei ole selgitanud, kuidas ta sai 07.08.2023 ilma dokumentidele ja arvutile ligipääsu omamata määruskaebust koostada ning miks ei saanud võlgnik samal viisil koostada kaebust kohtutäituri tegevusele. Võlgniku seaduslikul esindajal oli võimalik menetlusdokumente koostada. 19.
6. Seoses võlgniku alternatiivse nõudega märkis sissenõudja, et kohtul on võimalik täitemenetlus peatada hagi tagamise korras. Võlgnik ei ole hagi tagamise taotlust esitanud. Võlgnik ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema nõue põhineb ning võlgniku nõude rahuldamiseks ei esine õiguslikku alust.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kui osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. 22. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 659, § 654 lg 2 p 2²).

1. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 176/2023/
2. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 222-
3. Vastava määrusega arestiti hagi tagamise korras võlgnikule kuuluvad puitprussid, mis asuvad sissenõudjale kuuluval kinnistul, ning keelati võlgnikul puitprusside käsutamine. Maakohus määras ka, et arestitud puitprussid tuleb müüa kohtutäituri kontrolli all. 25.07.2023 koostas kohtutäitur vallasvara ülevaatamise ja arestimise akti ja saatis 28.07.2023 vastava akti koos täitedokumendiga võlgnikule. 11.08.2023 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri 25.07.2023 akti peale. 25.08.2023 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele läbi vaatamata, kuna kaebus esitati tähtaega ületades. 5 2-23-12559
4. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et võlgnik ei ole esitanud täiturile kaebust TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
5. Võlgniku hinnangul tuleb aga kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Ringkonnakohus märgib, et kaebuses kohtutäituri otsusele ei ole võlgnik taotlenud sõnaselgelt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuid on esitanud siiski omapoolsed põhjendused, miks tal ei õnnestunud kaebetähtaega järgida. Nimelt märgib kaebaja kohtutäiturile esitatud kaebuses, et „kaebuse esitaja sai Pärnu Maakohtu 10.05.2023 kohtumäärusest ja Aktist teada 28.07.2023, kuid võimaluse kaebus esitada oli allakirjutanul alles täna, kui ta sai paariks 2 päevaks koju, sest alates 18.07.2023 viibib allakirjutanu 11 kuulises ajateenistuses Paldiski Vahipataljonis.“ 25.
6. TMS § 217 lg 2 esimene lause sätestab, et TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada

-s sätestatud korras.

§ 67

lg 1 järgi kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 68

lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Seega peab kohus avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud (

§ 235) mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida.

Erialakirjanduses on selgitatud, et tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada sõnaselgelt, v.a kui ennistamise tahet saab erandlikult asjaoludest järeldada (

I komm

§ 67lg 1 mõttes.

Mõjuv põhjus tähendab

§ 67lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt RKTKm 23.05.2007, 3-2-1-58-07, p 10; RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Erialakirjanduses on selgitatud, et menetlusosalisel tuleb kohut veenda nii mõjuva põhjuse esinemises kui ka selles, et tähtaega ei järgitud mõjuva põhjuse esinemise tagajärjel. Seega ei piisa ainult mõjuva põhjuse esinemisest, kui menetlusosaline oleks siiski saanud mõistlikul viisil tähtaega järgida (

I komm

§ 67

lg 1 mõttes, ei ole võlgnik selgitanud, kuidas oli tal ajateenistuses viibides võimalik järgida menetlustähtaegu tsiviilasjas nr 2-22-19302 (s.o esitada tähtaegselt määruskaebus), aga ei olnud võimalik esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale. Maakohus on selgitanud, et võlgnik on tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebuse esitanud 08.08.2023 ning see on allkirjastatud 07.08.

1. Käesolevas tsiviilasjas oli kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaeg 07.08.
2. Seega nähtub välja toodud asjaoludest, et võlgnik oleks saanud kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaega järgida. Võlgnik ei ole selgitanud, miks tal ei olnud võimalik seda teha. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, 6 2-23-12559 et käesoleval juhul ei esinenud sellist mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saanud võlgnik mõistlikul viisil kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaega järgida. Võlgniku väited mõjuva põhjuse esinemise kohta on jäänud paljasõnaliseks.
3. Võlgnik on esitanud alternatiivse nõude täitemenetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 222-19302 Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni. Olgugi, et võlgnik on sõnastanud oma nõude alternatiivse nõudena, võib ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud võlgniku nõudest aru saada selliselt, et võlgnik soovib esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist. 26.
4. Ringkonnakohus märgib, et kaebused kohtutäituri otsuste peale lahendatakse TMS §-des 217 ja 218 toodud korras hagita menetluses.

§ 4771

lg 1 järgi saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Praegusel juhul reguleerib esialgse õiguskaitse kohaldamist TMS § 218 lg 2 teine lause, mis näeb ette, et kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu (

II komm

§ 171

lg 1 alusel võlgniku kanda, kuna kaebus ja taotlus täitemenetluse peatamiseks jäävad rahuldamata. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, siis ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

§ 177lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

29.

§ 696lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 7