1-23-6871 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-6871
(23730000252)Kohtunik Inna Ombler Kriminaalasi X (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri
- novembri
- a määruse peale kaebuse esitamiseks Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kannatanu saab määrust vaidlustada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeriti
- oktoobril 2023 X ja Y
- oktoobri 2023 kuriteokaebused B, C, R ja D esindaja Q suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 319 lg 1 tunnustel. Kuriteokaebuste kohaselt esitas Q
- oktoobril 2023 kuriteokaebused kriminaalmenetluse alustamiseks X ja Y suhtes KarS § 331¹ tunnustel, kuid
- oktoobril 2023 jäeti kriminaalmenetlus alustamata.
- Põhja Ringkonnaprokuratuur koostas
- novembril 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr
- Kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes kriminaalmenetlust ei alustatud. Lk 1 / 4 1-23-6871
- X ja Y esitasid
- novembril 2023 kaebuse Riigiprokuratuurile. Kaebuses taotletakse Põhja Ringkonnaprokuratuuri
- novembri 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. Kaebajad rõhutavad, et Euroopa Inimõiguste Kohus on esitanud karistusõiguslikke tagajärgi evivatele seadustele kaks olulist nõuet. Esimene on määratletuse põhimõte, mis tähendab, et norm peab olema täiesti selge ja seadus peab detailselt defineerima, milline on keelatud tegevus. Teiseks kehtib ettenähtavuse reegel, mille kohaselt peab isik oma tegevuse ajal selgelt aru saama, et ta tegutseb vastuolus seadusega sätestatud keeluga. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebajate arvates kuidagi asuda seisukohale, et tagantjärgi kaalutlusotsuse alusel tehtavad sunnirahamäärused kohtutäituri poolt saaksid tekitada kuriteokoosseisu ja ei saa kuidagi väita, et Eesti Advokatuuri Aukohtu liige Q seda ei tea. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
- Riigiprokuratuuri riigiprokurör K. Reitsak jättis
- novembri 2023 määrusega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Riigiprokurör asus kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele.
- Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröriga selles, et Q suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 319 lg 1 järgi, s.o valekaebuse esitamise tunnustel, puudub alus. Nimetatud kuriteokoosseis eeldab, et isik esitab teadvalt vale kaebuse kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt. Koosseis on täidetud, kui isik ei anna sündmuse osas mitte vale hinnangut teise isiku tegevusele, vaid kirjeldab toimunut täiesti erinevalt võrreldes tegelikkuses aset leidnuga, st kirjeldades teise isiku tegu, mida tegelikkuses ei ole toimunud (vt TlnRnK 1-17-6110/33 p 8.7). Käesoleval juhul kirjeldas Q kuriteokaebuses X ja Y käitumist, mis viitas tema hinnangul rikkumisele KarS § 3311 järgi, mitte ei andnud ülevaadet sündmustest, mida reaalset ei toimunud. Tõlgendades Tartu Ringkonnakohtu määruse nr 1-14-10750/2 punkte 7 ja 8 praeguse juhtumi valguses, võib asuda seisukohale, et asjaolu, et kriminaalmenetlus jäeti alustamata kuriteokoosseisu puudumise tõttu ja menetleja hinnang erines kuriteoteate esitaja hinnangust, ei tähenda, et tegemist oleks olnud valekaebusega. Ringkonnaprokuröri otsus Q kuriteoteate alusel kriminaalmenetlus alustamata jätta ei anna põhjust Qle valekaebuse esitamist ette heita.
- Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses ei too kaebaja välja uusi ja täiendavaid asjaolusid. Samuti ei too kaebaja välja, et Q poolt koostatud ja kuriteokaebuses omistatud tegevused ei oleks aset leidnud. Kaebajad märgivad vaid ühe lausega, et „ei saa kuidagi asuda seisukohale, et tagantjärgi kaalutlusotsuse alusel tehtavad sunnirahamäärused kohtutäituri poolt saaksid tekitada kuriteokoosseisu“. Nimetatu viitab aga sündmustikule antavale juriidilisele hinnangule, mitte Q poolt
- oktoobril 2023 esitatud kuriteokaebustes kirjeldatud X ja Y tegevuse valelikule kajastamisele. Seega möönavad ka kaebajad, et ei nõustu eelkõige olukorrale antud hinnanguga, osundamata ühelegi konkreetsele nende endi käitumisega seoses kirjeldatud asjaolule, mis võinuks aset leida täiesti teistmoodi või üldse mitte aset leida.
- Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et Q ei esitanud süüteoteates teadlikult valeväiteid ja see ei kajastanud Q väljamõeldisi. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel jõutud põhjendatult järeldusele, et menetluse alust KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses pole. TAOTLUS RIIGI ÕIGUSABI SAAMISEKS Lk 2 / 4 1-23-6871
- detsembril 2023 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X taotlus riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri
- novembri 2023 määrust.
- Taotluse kohaselt soovib X riigi õigusabi Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks, millega keelduti kriminaalmenetluse alustamisest. Koos riigi õigusabi taotlusega esitas X majandusliku seisundi teatise, mille kohaselt on ta töötu ja üliõpilane. Majandusliku seisliku seisundi teatisest nähtuvalt on sissetulekuteks lapse puudetoetus ja töövõimetus toetus. Pere sissetulekute kogusummaks on X märkinud 761 eurot kuus ja püsikulutusteks 1600 eurot kuus. Kinnisvara puudub. Lisaks kinnitab X, et tal on võlgnevusi kogusummas 15 968 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus Xle riigi õigusabi andmiseks.
- KrMS § 41 lg 3 lause 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. KrMS § 41 lg 3 lause 1 järgi antakse kriminaalmenetluses kannatanule riigi õigusabi RÕS ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi andmise eeldusteks see, et taotleja on maksejõuetu ning õigusabi mittesaamisel jäävad tema olulised huvid kaitseta.
- Oma maksejõuetust peab RÕS §-dest 12-14 tulenevalt tõendama riigi õigusabi taotleja. Majandusliku seisundi teatises deklareerib X, et tal puudub vara ‒ sissetulek koosneb stipendiumist, peretoetusest, alaealise lapse puudetoetusest ja töövõimetustoetusest, kokku 761 eurot kuus. Samas esinevad arvestatavad võlgnevused summas 15 968 eurot. Kõnealuse teave pinnalt saab asuda seisukohale, et X on maksejõuetu RÕS § 6 lg 1 tähenduses.
- Õigusabi taotleja maksejõuetus ei garanteeri aga õigusabi taotlejale õigusabi andmist, sest KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).
- Ringkonnakohus, tutvunud prokuratuuri edastatud materjalidega, sh kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates, X kaebuses ja Riigiprokuratuuri määruses kirjapanduga, on seisukohal, et õigusabi taotleja esitatav kaebus oleks perspektiivitu. Taotlusest nähtuvalt soovib X vaidlustada Riigiprokuratuuri
- novembri 2023 määrust, kuid pole lisaks varem esitatud ning eelnevalt käsitlemist leidnud argumentidele esitanud mingeid uusi väiteid ega põhjendusi. Prokuratuur on X väiteid analüüsides jõudnud põhjendatud järeldusele, et kaebustes kirjeldatu ei täida X viidatud KarS § 319 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu ehk valekaebuse esitamise tunnuseid. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et Q kaebust kriminaalasja alustamiseks KarS § 331¹ järgi ei ole alust pidada teadvalt vale kaebuse esitamiseks KarS § 319 lg 1 mõttes. Riigiprokuratuur on asjakohaselt viidanud Tartu Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrusele nr 1-14-10750, millest nähtuvalt asjaolu, kui kriminaalmenetlus jäetakse alustamata kuriteokoosseisu puudumise tõttu ja menetleja hinnang erineb kuriteoteate esitaja hinnangust, Lk 3 / 4 1-23-6871 ei tähenda, et tegemist oleks valekaebusega. Kõnealusel juhul ei esitanud Q süüteoteates teadlikult valeväiteid ega väljamõeldisi. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et X riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks on käesoleval juhul perspektiivitu.
- RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal on ilmne, et see ei saa olla tulemuslik. Ringkonnakohus ongi seisukohal, et X võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene ega saa olla tulemuslik. Riigiprokuratuur on
- novembri 2023 määruses X ja Y esitatud argumentidele põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtule ei ole esitatud väiteid, mis tingiksid vajaduse Riigiprokuratuuri seisukoha ümberhindamiseks ja annaksid põhjendatud aluse riigi õigusabi määramiseks. Järelikult ei näe ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri
- novembri
- a määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust ning seega puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
- Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-st 5 juhindudes rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4